Neljapäev, 18. aprill 2024
Erinevad juhiabisüsteemid teevad autojuhtimise oluliselt turvalisemaks ja lihtsamaks, seda vaid juhul kui autojuht keskendub roolis olles sõitmisele ega tegele kõrvaliste asjadega. Tõime välja need juhiabisüsteemid, millest tõesti ka kasu on. 

Uued sõiduautod on varustatud mitmete nutikate elektrooniliste juhiabisüsteemidega, mis muudavad juhi töö roolis turvalisemaks ja mugavamaks.

Kuigi enamasti kirjeldatakse neid poolautonoomsetena, ei tähenda see siiski, et juht võiks käed roolilt tõsta või silmad kuhugi mujale suunata. Ohutu sõidu eest vastutab alati juht ja tehnoloogilised abilised on talle selles vaid toeks.

Juhiabisüsteemid, millest on tõesti kasu

Kohanduv kiirushoidja – hoiab eesliikuva sõidukiga eelseadistatud pikivahet (enamasti 3 erinevat valikut), aeglustab ja kiirendab vastavalt eessõitja kiirusele. Süsteem suudab sõiduki täielikult peatada ning osal mudelitel ka taas liikuma hakata, kui peatumine jääb alla paari sekundi. Kasulik ka ummikutes ning tihti nimetataksegi seda ummikuabiks.

Liiklusmärgituvastus – kaamerasüsteem loeb kiirust piiravaid ja teisigi liiklusmärke, kuvab need näidikutele ja annab juhile vastava hoiatuse. Kaamerad loevad ka ajutiste liiklusmärkide infot.

On mudeleid, millel on kohanduv kiirushoidja ühendatud liiklusmärgituvastusega, ja suudab korrigeerida sõidukiirust vastavalt liikluskorraldusvahenditelt saadud infot. Osa süsteeme kuvab kiirusepiirangu ja annab juhile märku, et võiks vahetada kiiruse alla – see nõuab ühte näpuliigutust. 

On ka sellised liiklusmärgituvastused, mis põhinevad kaardirakendusel. Seal ei pruugi olla sisestatud uusim info, sel juhul auto ei “loe” liikluskorraldusvahendeid vaid võtab info süsteemiseiseselt. Mõne tootja süsteem annab märku ka teel olevatest kiiruskaameratest. Kõige täpsema info saab siiski Waze’ist.

Kokkupõrke-ennetussüsteem – suudab tuvastada teisi liiklejaid ehk lisaks autodele ka jalakäijaid ja rattureid ning ootamatult teele astuvaid suuremaid loomi.

Kokkupõrke vältimiseks rakendatakse pidureid. On olemas ka süsteem, mis suudab teel olevast takistusest mööda põigata, keerates rooli. Niisugused süsteemid aitavad tõhusalt ära hoida tagant otsasõite.

Sõidurajalt lahkumise hoiatus – annab juhile helisignaali või rooliväristamisega märku, kui sõiduk kaldub teejoontele liiga lähedale ehk oma sõidureast välja ja juht selle kohta suunatuld ei näita. Aitab ennetada laupkokkupõrkeid ja muid õnnetusi, mida võib põhjustada sõidurajalt väljakaldumine.

Sõidurajal püsimise abi – lisaks eelkirjeldatud piiksuvale ja väristavale hoiatusele suunab õrnade rooliimpulssidega sõiduki tagasi oma sõiduraja keskele. Süsteemi korraliku töötamise eeltingimuseks on loetav teekattemärgistus ning normaalsed ilmastikutingimused.

Juhi väsimuse tuvastus – jälgib juhi käitumist roolis ja annab märku, kui oleks aeg teha puhkepaus. Lahendused on sel süsteemil erinevad: osa jälgib juhi silmade liikumist, osa sõidutrajektoori, osa isteasendit. Väsimuse tuvastuse abi on üks kiiremini arendatavaid süsteeme, tulevikus võib sellega kaasneda ka näotuvastus, alkolukk jms.

Automaatsed kaugtuled – see süsteem lülitab kaugtuled automaatselt peale ja maha nii vastutuleva kui ees liikuva sõiduki puhul. Nii on tagatud selge nähtavus ilma kaasliiklejaid pimestamata.

Süsteemi edasiarendus töötab maatrikstuledega: vastavalt tee profiilile, vastutulevale ja eesolevale liiklusele vaigistab see teatud sektsiooni esituledes või pöörab mooduleid nii, et need kaasliiklejaid ei häiriks. 

Lisaks on paljudel sõiduautodel ka automaatsed kurvituled, mis süttivad vastavalt sõiduki pöördesuunale, samuti on neist kasu kurvilisel teel, kus valgustatakse välja pimedad teeservad.

Parkimisabi – süsteem tuvastab sobiva suurusega parkimiskoha ning aitab juhil sinna manööverdada, keerates rooli. Juht peab vaid gaasi ja pidurit vajutama, ikka nii, nagu süsteem juhatab. Edasiarenduses lülitatakse parkimisabi sisse ja juht peab laskma autol rahulikult toimetada. Eriti abiks külgboksi tagurdamisel. 

Taga ristsuunas liikluse hoiatus – parkimiskohast välja tagurdades tuvastab süsteem teised liiklejad, ja annab neist juhile märku ning vajadusel rakendab pidurid, et kokkupõrget vältida.

Eriti eesrindlikud süsteemid on ühendatud pilves olevate andmetega teiste liiklejate kohta ja hoiatavad eespool teel olevatest ohtudest (näiteks teele seisma jäänud autost või liiklusõnnetusest) juba enne, kui juht sellesse kohta jõuab.

Katsetatakse ka värkvõrku, mis ühendab autod omavahel infot jagama: näiteks kui eespool on libedad teeolud on juhil see info teise auto kaudu juba käes. Eestis see teenus veel ei tööta, aga reaalaja infot saab näiteks tarktee.ee-st.

SOS nupp ehk eCall süsteem – eCall-süsteemi kasutatakse sõidukites kõikjal EL-is. Süsteem helistab automaatselt ise tasuta numbril 112, juhul kui sõiduk on sattunud tõsisesse liiklusõnnetusse. SOS nupust saab selle ise aktiveerida.

Kaanepilt: Volvo pressiruum

blank

Lena on autonduses kogenud tegija. Ta ise ütleb, et tema nõrkuseks on kiired ja vihased sõidukid. Acceleristas on Lena üks meie kibedamatest testisõitjatest ning ühtlasi tugev turundusstrateeg.

KOMMENTEERI SIIN