ACC ehk kohanduv kiirushoidik on uutes autodes saamas standardiks. Tüüpiliselt radarianduriga töötav pikivaheregulaator teeb sõitmise pingevabamaks nii maanteel kui tiheda liiklusega tänavatel. Vaatame lähemalt, kuidas kohanduv kiirushoidik töötab ja milleks hea on.
Eestikeelne “kiirushoidik” lisati ÕSi uute sõnade lehele 2009. aasta 18. veebruaril. Keeleuuendajad vaidlesid siis ja vaidlevad tänagi, kas parandada praegu nimetaval käändel põhinev sõnakuju omastavaks “kiirusehoidikuks” – autol on ju pidurivõimendi, roolilatt, klaasipuhastid jne., lubada paralleelvorme või leida sootuks muu sõna praeguse kõrvale?
Erinevaid autoteemalisi artikleid lehitsedes kohtab nii ingliskeelset lühendit ACC (Adaptive Cruise Control), pikivaheregulaatorit, kohanduvat tempomaati kui kes-teab-mis-imevorme. Täna loeb EKI õigeks siiski nimetaval põhinevat vormi ning me kirjutame korrektselt “kiirushoidik”.
Kui 2013. aastal hindas Bosch, autotööstuse üks olulisemaid tarnijaid kohanduva kiirushoidiku levikuks umbes 4% kõigist autodest, siis tänaseks on protsent tunduvalt suurem. Pikivaheregulaator on paljudel keskklassi autodel baasvarustuses ning lisavarustusena pakutase seda väike-keskklassi sõidukitele ja väikeautodele.
Hea näide on Volkswagen, mis pakub kohanduvat kiirushoidikut kõigile oma “pereliikmetele”, VW Polost alates. Oma osa pikivaheregulaatori levikul on odavamate kesktegevuskaugusega radariandurite kasutuselevõtul.
Eri tootjate poolt läbi viidud uuringud viitavad, et kohanduv kiirushoidik – vastupidiselt levinud arvamusele, et juhi tähelepanu hajub -hoiab juhti kauem erksana, sest pole niipalju siblimist. Kohanduv kiirushoidik aitab uuringute põhjal oluliselt kaasa liiklusturvalisusele ja liiklusvoo ühtlustamisele.
https://youtu.be/XYYko5VOvtA
KIIRUSHOIDIKU TÖÖPÕHIMÕTE
Kohanduv kiirushoidik, mis üldjuhul töötab radarianduriga, hoiab eesoleva autoga eelseadistatud vahekaugust ka tihedas liikluses. Tänu automaatsele kiirendamisele ja pidurdamisele kohandub süsteem automaatselt liiklusvoo kiirusele, tagades seeläbi sujuva ja kütusesäästliku sõidu.
Täiustatum versioon, ACC Stop & Go aeglustab auto sõidukiiruse liiklusummikus ja peatab vajaduse korral auto täielikult. Kui autol on automaatkäigukast, käivitab ACC Stop & Go mootori uuesti, kui pärast lühikest seisakut hakkab liiklus uuesti edasi liikuma.
Sisuliselt adapteerub ehk kohandub kiirushoidik ise liiklusvoolus valitsevate oludega. Juht määrab piirkiiruse, teatud juhtudel (Audi, Ford) valib liiklusmärkide tuvastuse koos automaatse sõidukiiruse reguleerimisega; pikivahe (enamasti 3-4 astet) ning lülitab abisüsteemi sisse.
ACC südameks on (enamasti) radarisüsteem, mis töötab koos lähiümbruse jälgimise kaamerasüsteemiga. Radari „silm“ asub auto ninaosa keskel ning teeb kindlaks vahemaa ja suhtelise kiiruse võrreldes eesliikuva sõidukiga – kui eelsõitja pidurdab või kiirendab, teeb seda ka kohanduva kiirushoidikuga auto. Kiirendamine toimub üksnes tempomaadil määratud kiiruseni.
Ka käsikastiga autodele saab paigaldada distantsi hoidva tempomaadi. Valdav osa süsteemidest on kasutatav alates kiirusest 30 km/h. Automaatkäigukasti või DSG korral töötab ACC ka kiirusel 0 km/h, pidevate pidurduste ja kiirendustega liikluses suudab auto ise paigalt võtta.
Levinud standardina töötab kohanduv kiirushoidik kuni kiiruseni 160 km/h, aga näiteks VAG, Volvo, Lexuse preemiummudelitel võib see ülempiir olla ka 200 km/h. Järjest levinum on kombinatsioon adaptiivne kiirushoidik+ rajalt eksimise väldik. See võimaldab juhil mõneks hetkeks ka käed roolilt võtta (mis on lubamatu!), nii, et auto valitud suunalt ei kaldu.
https://youtu.be/jSzXMLq9hAk
[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Autoajakirjaniku jaoks pole vahet: sõita tuleb (ja sõita saab) kõigega. Tavakasutaja jaoks on turvalisusvidinatest nagu ACC (ptui, ei tohi kasutada lühendit, aga lihtsam on!) saamas ühtlasi mugavusvidinad. Sõit kohanduva kiirushoidikuga on tükk maad mõnusam kui ilma. Ja kui tahta “päris” autot, eks siis saa maha lülida kõik abilised ja isegi automaatkasti manumaatikule ümber lükata…
Allikas ja meedia: Bosch, Volvo, Volkswagen
http://www.accelerista.com/uudised/blogid/kuidas-tootab-mehaaniline-kaigukast/
