Korralik maastikuvallutaja, mis igatseb linnast välja
Sobib nii firma esindusautoks kui kuni 2-lapselisele perele
6-käigulise käsikastiga õigeveolise F-PACE hind alates 43 668 eurost
[toggle title=”PROOVISÕIDUAUTO TEHNILISED ANDMED” load=”hide”]Jaguar F-Pace 30d AWD Portfolio
Jõuallikas: 2 993 cm3, V6 turbodiisel
Võimsus: 221 kW (300 hj) @ 4 000 rpm
Moment: 700 Nm @ 2 000 r/min
0-100 km/h: 6,2 s
Tippkiirus: 241 km/h
NEDC kütusekulu: 6,0 l/100 km
CO2-heitmed: 159 g/km
Pikkus: 4 731 mm
Laius: 1 936 mm
Kõrgus: 1 652 mm
Teljevahe: 2 874 mm
Tühimass: 1 884 kg
Pakiruum: 650 l
LISAVARUSTUS JA TESTAUTO HIND
Metallikvärv – 924€
20″ Matrix veljed – 2460€
Avatav panoraamkatus – 1536€
Pack Meridian Sound System 380W – 2196€
Elektriline tagaluuk – 516€
Parkimiskaamera – 432€
Täissuuruses tagavara ratas – 492€
Valgusdiood esituled – 1164€
Külmakliimapakett – 1188€
Tagaistme pagasiruumist mahaklappimine – 60€
Pimenurga radar – 672€
Istmemälud – 1548€
Adaptiivne püsikiirushoidja – 1236€
Koos registreerimisega – 83 040 € (koos km)[/toggle]
https://youtu.be/k1YU54lV6y4
Jaguar sisenes noobelmaasturite segmenti konkurentidest hiljem, aga tegi seda kohe alguses üsna edukalt. F-PACE on tootja viimaste aegade olulisemaid mudeleid, millest loodetakse tõsist müügihitti.
Juba esimeste kuude jooksul on F-PACE Jaguari müüginumbrid kiirele tõusule vedanud ning on hetkel ka tootja kõige äkilisemalt müüv mudel – ostjate huvi maasturilaadsete toodete vastu ei ole vaibunud, otse vastupidi, järjest rohkem küsitakse eristuvat toodet.
Brittidel on õnnestunud F-PACE näol luua sportlik, suurepäraste sõiduomadustega ja toredalt maastikusuutlik sõiduk, mis eristub linnapildis. Kohe esimese sõidu järel on selge, et tegelikult tahaks see auto sõita seal, kus linn – ja teed- lõpevad. F-PACE’i linnamaasturiks nimetamine on siinkohal ilmselge vähendus, kuigi välimus ja viimistlustase seda sahtlit nõuaksid: noobel, jah; linn -ei.
[dropcap]VASTUOLULINE KUVAND [/dropcap]Siin peitubki vastuolu: turundusosakond on enda arust ägedalt biiti tabanud ja nõuab pikema sissejuhatuseta kallis tviidülikonnas ja ruudulise sonimütsiga härrasmehelt pea ees ekstreemsetesse seiklustesse kargamist; kiirete kurvide ja ohtlike orgude alistamist.
Pee-erri nägemuses ont F-PACE loodud peibutama linlast, kel on mõni hobi, mis viib teda vabal ajal loodusse. No näiteks armastab ta jahti pidada või lossi mõõtu maamaja juures nikerdada; mõlab kärestikes või … on lihtsalt oma praegusest kallist kõikjalsõitjast tüdinud ja tahaks midagi uut. Mitu sellist inimest teile praegu meelde tuli?
Tundub, et selliseid inimesi on vähemalt pool Maakera elanikkonnast, sest absoluutselt kõik – kõik! – enesest lugupidavad tootjad lasevad oma reklaamiinimestel jahuda sportlikust teisitimõtlejast, kes kontoris istudes muust ei unistagi kui põgenemisest metsa ja merele. SsangYongist Maseratini on kõik veendunud, et krossover, SUV, SAV ja need teised toredad maasturilaadsed kõnetavad üksnes siis, kui sinna juurde käib mingi arutu plära seiklusest ja vabadusest.
Pidage hoogu, keda te õiteti kõnetada tahate? Tviidülikonnas briti härrasmehe elu suurimaks seikluseks pole mitte pilvelõhkuja aknast klaasiklirinal noobelmaasturi rooli sööstmine vaid kodukohviku asukoha muutus, mis sunnib teda oma harjumusi ümber hindama!
Startupper – see tüüpiline – elab mõnes moodsas hipsterlinnajaos, sööb porgandit ja sõidab jalgrattaga. Tema esteetiliselt näritud salatilehe seisukohalt on suur linnamaastur saatanast. Põline põllumees, kelle jaoks F-PACE sõiduomadused on nagu maast leitud uus õnn, pelgab auto suurejoonelist disaini ja sammub joonelt sama maja teise tuppa, et veeretada koju kandilisem, Land Roveri märki kandev “tõsine maastur”.
Aga kui rahuneda ja loba vaigistada ning vaadata F-PACE’i kui potentsiaalset kõikjalsõitjat, mis eristub oma moodsate tehnoloogiliste lahenduste, tõestatult suurepäraste sõiduomadustega ning kõigele lisaks ka hea välimusega, läheb pilt paika. See on Jaguar oma parimas vormis, soliidselt riietatud seiklejahing, mis ei karda keda kuraditki.
[dropcap]PEAMINE RIVAAL TEADA [/dropcap]Jaguar F-PACE’i üks eesmärke näib olevat Porsche maasturisektsioonis korraliku segaduse korraldamine. Esmamulje põhjal tahaks auto lahterdada joonelt Cayenne’i konkurendiks – nii suur tundub ta õuel seisvate kompaktklassi maasturite kõrval – võrreldakse F-PACE’i aga hoopis Macaniga, osas, mis puudutab sportlikke sõiduomadusi (“pace” i.k “tempo”).
Kui võtta abiks mõõdulint, selgub, et tõde on kusagil vahepeal. Tabelist on näha, et F-PACE mahub täpselt kahe Porsche kõikjalsõitja vahele, konkureerides justkui mõlemaga – ruumikuse ja maastikusõidu poolelt Cayenne’i , sportlikkuse ja moodsa elamuse poolelt Macaniga.
| mm | Cayenne | F-Pace | Macan |
| Pikkus | 4855 | 4731 | 4681 |
| Kõrgus | 1705 | 1652 | 1624 |
| Laius | 1939 | 1936 | 1923 |
| Teljevahe | 2895 | 2874 | 2805 |
Sugugi mitte kõik ei taha võrrelda Porschet ja Jaguari. Kogukamate pargimaasturite segmendis jälgivad F-PACE edu või edutust kindlasti ka Audi (Q5), M-B (GLC), BMW (X3, X5). On tõenäoline, et ka Land Roveri (Disco Sport) juurest on ületulijaid.
Tootja on näpuga järge ajanud, et Jaguari geene mitte liiga palju Land Roveri omadega segada, aga ikka tekib F-PACE’i esimest korda istudes kerge deja-vu. Jah, see ei ole LR Disco Sport, aga tunne on sarnane; lihtsalt parem, sest F-PACE’s on mõtteid lennutanud legendaarne Ian Callum.
[dropcap]DISAINERI KÄEKIRI [/dropcap]Minu tänavuste testisõitude pingereas tõuseb F-PACE etteotsa vahva välimusega: see pole teil siin mingi sportauto pealt aretatud kolakas vaid täiesti tõsiseltvõetav, korraliku kliirensiga (21,3 cm) suur maastur! Seisan koguka vesihalli sõiduki kõrval ja tunnetan hetke oma väiksust – viimati valdas mind sarnane aukartus Volvo XC90ga.
Aston Martin Vanquish. Aston Martin DB9. Eee…Puma, Ford Puma. F-Type, Jaguar F-Type… Ian Callumi käekiri on nii äratuntav, et mul jookseb juhe sirinal kokku, vaadates kõikide nende sportiluduste geene segunemas suure halli kõikjalsõitja kerel… Jah, kahtlemata on tegu vinge välimusega autoga; sellepärast, et selle on teinud Callum. See pole muidugi mingi müügiargument seni, kuni sõiduomadustest sotti ei saa.
[dropcap]SALONG [/dropcap]Itaalias ühel sootuks teisest ooperist esitlusel kuulsin inglise kolleege kurtmas, et “Pace” on ju tore küll, aga salongi istudes on odav tunne ja koostekvaliteet on vilets. Njah. Mul on ilmselgelt prille vaja, sest otseseid koostevigu mu silm ei märka. Mitte kuskil. See-eest on detailidele rõhku pööratud, näiteks helendab tikandiserva alt vastu õrnlilla leedriba.
Ja siiski, maastikul hakkab tagant pakiruumist kõrva kostma nagin, mis pikapeale närvid seest sööb. Aga eesti naine pole mingi Sinderella; eesti naine tõstab pakiruumi tühjaks ja otsib vea üles! Ennäe, tagavararatta kohal on põrandakate jäänud siini vahelt lipendama ja see jõledat häält teebki. Kes tegi enne mind testisõitu? Lohakale vastu näppe!
Igatahes; kohe esimene asi salongi sisenedes on r u u m. Seda on lausa üüratult palju! Üks neist autodest, mille roolis ma tunnen end tillukese, heas vormis naisena… ja mille roolist mind meeskolleegid oskuslikult ja ruttu maha tõstavad, eks. Sest mingil põhjusel kõnetab F-PACE mehi oluliselt intensiivsemalt…
https://youtu.be/OvmJ3uR14gA
Aga kõrval- ja tagaistmel pole ka viga. Prooviauto panoraamkatus koos laitmatu helipildiga viskab avaruseihalusele kütet alla. Kaheksane tirts tagaistmel kurdab, et aknast välja ei näe. Tõstame turvatooli autosse ja asi paraneb. Üsna kõrge on see aknajoon küll; õnneks saab tagumist istet ka pisut sättida, et vaatenurka avardada.
Vaatan panipaigad üle – neid on, soliidseid, isesulguvaid. Liitrine veepudel mahub istme küljetaskusse, prillid lähevad eraldi, kaks telefoni korraga laadima ja nina alt ära… käekoti tõstan taha pakiruumi, lahtiselt ei oska oma suvemärssi kuskile panna, nagunii kisub mingil hetkel lennuks.
Pakiruum mahutab mõistlikult, kuigi kõrgendusega põrand on päris veider – sinna alla on sobitatud täissuuruses tagavararatas. No noobel värk, kerge vinjetiga. Umbes nagu külma ja sooja vee kraan eraldi või midagi.
KLIKI PILDID SUUREMAKS JA LOE TÄPSEMALT
Kui vigiseda, siis vähemalt 1 USB ühendus võiks ka olla armatuurile välja toodud; praegu on need sahtlis ja kui keegi tagaistmel juhtme otsas ripub, peab ta seda tegema ettepoole küürutades. Aga – olgem ausad, need on elu pisiasjad. Ära istu telos, kuula parem laitmatu kõlapildiga mussi ja vaata taevast; tšill!
[dropcap]JUHI TÖÖKOHT [/dropcap]Käivitusnupp plingib kutsuvalt, aga enne kui lähen, vaatan oma tulevase töökoha üle. Range Roverist tuttav “uputatud” käiguvahetusnupp, Windowsi keskkonda meenutav infolust, värviline diginäidikutega armatuur – see kõik on Disco Spordis ja XE-s juba olnud ja mulle tuttav.
F-PACE’i juhi töökoha suur pluss on selle paari näpuliigutusega paikasätitavus: rooli kõrgust ja kaugust saab reguleerida mugavalt nupust, istmete liigutamine on loogiline ning loomulikult saab isteasendi mällu salvestada.
Minu 12 punkti läheb kohanduvale kiirushoidikule – selle sättimine on liiga lihtne, et olla tõsi ja nii tuiutan esialgu uskumatu näoga nuppu “SET”. Aga nii on – vajutad “set” ja asi töötab. Hästi töötab. Loeb liiklusmärke, hoiab distantsi, kiirendab ja pidurdab sujuvalt.
Windowsile sarnanev infolust pole minu sõber, ma olen “õunainimene” ning värviliste tahvlitega sebimine viskab mul kiirelt üle. Arusaadav, et brittide ehitatud autos ei saagi olla ameerikalikult vabameelset äpiplahvatust. Kütusekulu võiksid nad siiski mitte nii kiivalt peita; see menüüde lappamine ajab otsesõnu vanduma ja oma lollust siunama – mis mõttes ei leia üles?! *
https://www.youtube.com/watch?v=DI6vHKDYUaU&feature=youtu.be
[dropcap]LINNA- JA MAANTEESÕIT [/dropcap]Est hic questio. Ei saanud ma F-PACE ‘st linnas ja maanteel aru. Mida ta täpselt öelda tahab? On see luksus, on see linn või on see maantee? Tiksud roolis, kuulad mussi ja vaatad, kuidas maastikud mööda veerevad… kohutavalt igav.
Noh-jah, Sport-režiimil saab elektroonilise juhitavuskontrolli välja lülitada, aga igapäevaolukorras pole selle teadmisega palju peale hakata. Või on – hoidu sisselülitamisest, sest vedru muutub minusuguse helliku jaoks (kes ma igapäevaselt STIga sõidan) liiga jäigaks. Maanteesõit ei ole sport ja loksuvad proteesid, maanteesõit on ehtinglaslikult väljapeetud protsessi nautimine. Soliidne. Ei spordile.
Kõik on nii mahe, nii emotsioonitu, nii turvaline – kuni taevast kallatakse alla pangetäis vett ja sensor lülitab kojamehed tööle. Ilmselgelt seal, kus on selle sõiduki sihtturud, vihma ei saja. Miks muidu need kojamehed nii nirud on?
[dropcap]ASFALDILT ÄRA JA MAASTIKULE KA[/dropcap]Ohohoo, s e e on nüüd see koht, kus ma saan F-PACE ‘iga esimest korda päriselt kontakti! Azzaaaaaa! Nüüd me sõidame! Nüüd me seikleme! Päeval ja eriti öösel, sest iselülituvad kaugtuled loevad maastikku täiesti puhtalt. Elementaarne, Watson.
Lülitan kõikvõimalikud sõiduabilised välja ja annan … varbaotsaga gaasi. Juhuu, adrenaliin! Vot siin on teile Jaguar, nõtke ja kiire loom, kes sööstab paigalt ja murrab saakloomal kaela nii, et see piiksatadagi ei jõua. Ups, baierlased, see hüpe oli ootamatu.
Konarlikul teel on auto erakordselt stabiilne, kõik järsemadki suunamuutused on kiired ja täpsed. Mööda kitsast kurvilist teed tuleb täpsus ja kergus eriti hästi välja, rooli tagasiside on piisav, tekib “tagumikutunne” ning varvas puudutab üha julgemalt gaasipedaali. Ärge mõistke mind valesti – F-PACE ei ole kergekaallane. Ehkki 80% auto kerekonstruktsioonist on alumiiniumist, kaalub V6 diiselmootoriga maastur 1884 kg.
KLIKI PILTIDEL JA LOE DETAILSET KIRJELDUST
Amortisaatorid teevad täiesti suurepärast tööd, suuremad teekoopad ja mättaline teelõik mööduvad peaaegu sama emotsioonitult nagu Tallinna üleskaevatud tänavalõigud – selles mõttes on F-PACE meie pealinlasele kahtlemata hea valik, vahet pole, kus sa sõidad, sõidetud saab igal juhul.
Samas, traditsioon on traditsioon – elektroonilised amortisaatorid on lisavarustuses, peamiselt panustab Jaguar ikkagi terasvedrudele ja põikstabilisaatoritele, mis tootja sõnul annab eheda sõiduelamuse. Austria mägiteedel F-PACE’iga ringikolistanud küprose kolleeg tõdes huumoriga, et tagumikutunnet võib nn. traditsioonilise paketiga sõna-sõnalt võtta. No mine tea, valikut peab olema!
Ma ei saa parata, kisub kihutama. Ja see o n lõbus auto! Ühel hetkel saab gaasi-kruusatee kombo nii kenasti välja timmitud, et nelikveolise F-PACE lööb käega ja laseb õigeveol toimetada (entry levelil saabki F-PACE’i vaid õigeveolisena, koos kuuekäigulise käsikastiga).
Ma olen seekord erakordselt lahke ja annan veelkord kaksteist punkti: need lähevad Jaguari elektrooniliselt juhitavale diferentsiaalile, mis ilmselgelt suudab mu mõtteid lugeda. Pole mul seal teel möllates aega hoobade ja nuppudega sebida, see masin siin peab ise otsustama. Differ on järelevalveta ja tegutseb omasoodu; ja see on lõbus!
Ma ei raatsi minna ninani muda sisse, liiga suursugune sõiduk; paarist mudalombist läheb see asi siin küll niuhti! läbi. Kogu see trillallaa -trallallaa toob mulle meelde põgusa naishindamiskohtumise F-TYPE’iga. Tundus tookord vastupandamatult hea sportlasena, mille ma ruttu salongi tagasi viisin ja hinded kirja panin; nüüd F-PACE’i roolis selgub, et tunne oli õige.
Kui midagi tahta, siis Launch Control-funktsiooni, mis on olemas Macani lisavarustuses. Samas, kus seda lendstarti või sööstlendu ikka niiväga vaja võiks minna… las ta jääb.
[dropcap]JÕUALLIKAD [/dropcap]Kolleegid hindavad Jaguari maasturile pakutava mootorivaliku suurepäraseks ja sooritusvõimeliseks ka “lahjemates” variantides. Kahtlemata on selle galerii kirsid Ingenium-põlvkonna ökonoomsed diiselmootorid; võimsamad tegijad aga testitud V6 diiselmootor ning täisalumiiniumist ülelaadega V6 bensiinimootor, mida saab kahes võimsuses (340 v 380 hj).
Kõik F-PACE’i jõuallikad tulevad koos start-stopp süsteemiga ja regeneratiivlaadimisega. Linnasõidul väga abiks, eriti tipptundidel, kus pidurdades tekkiv kineetiline energia kogutakse akusse kokku ja kasutatakse hiljem näiteks… multikultimuusikamajanduse käitamiseks. Rekuperatsioon ruulib.
[huge_it_gallery id=”216″]
TÕMBA ÄPP JA TEE ISE OMA F-PACE
Ilmselgelt on moodne äpp, mis võimaldab autost 360-kraadi vaateid ning konfiguraator, kus saad omale vormida just meelepärase auto ning sellega siis müügiesindaja poole pöörduda, mõeldud nooremate kasutajate ligimeelitamiseks. Kuigi Eesti kontekstis võib mõiste “noor” laieneda ka 50+ edukale ettevõtjale, kes saab aru küll, mis on nutitelefon ja on lapsepõlves ka klotsidega mänginud.
Kes tahab lustida ja käituda nagu tänapäeva moodne autoostja – enne päris auto katsumist luua endale joonistatud maailma – uurib allpool olevaid linke lähemalt:
1. Tõmba oma nutikasse Google Playst või App Store’ist äpp
2. Pane ise oma auto kokku ja küsi maaletoojalt hinnapakkumist
3. Vaata hinnakirja maaletooja lehelt
[dropcap]KOKKUVÕTTEKS [/dropcap]F-PACE’i võrdlemise Porsche Macaniga võiks – vähemalt Eestis – lõpetada. Jah, sportliku linnasõidu ja maastikuvõimekuse seisukohalt on Macan pioneer ning britid on osanud sellest eduloost õppida, luues auto, mis kõlbab hästi nii esindusülesannetesse kui ka tõeliseks seikluseks.
Elu näitab, et Porsche fänn on valitud margile lojaalne. Ülejooksikud tulevad pigem baierlaste juurest. BMW viimaste aegade soov, meeldida kõigile, mudelirivi üles-alla, vasakule-paremale tihendades, on tekitanud olukorra, kus margi kuvand on muutumas. Olgu auto kuitahes sõidetav ja hea, on temast kadunud see “miski” -kordumatus – mida noobelklassi autoostja otsib.
Siin tulebki mängu Jaguar, mis oma sõidetavuses on igapidi võrreldav ja kohati paremgi; ja mis ometi on suutnud säilitada teatud eksimatult eripärased jooned. Eristuv auto – olgu see siis või tviidülikonda riietatud seiklejaverega F-PACE – loob omanikus igal juhul erilise (elitaarse) tunde.
Selle nimel, et olla tänavapildis “see äravalitu”, kellele langeb uudishimulik pilk, on ostjad tõenäoliselt nõus pingutama. Jaguar ei ole auto, kus sa tahad saada sama raha eest rohkem. Jaguar on statement. Nii hoida.
*Kolme päeva testisõidu koondtulemina jäi meie keskmiseks kütusekuluks 8.2l/100 km, maanteel 6.5 l/100 km. Eks sai vajutatud ka.
PILK TELGITAGUSTESSE EHK HETKI FOTOSESSIOONILT
Meedia: tootja, pildid: Eik E. Sikk, Ylle Rajasaar
http://www.accelerista.com/proovisoit/porsche-macan-gts/
Jaguar F-PACE
