Vanad autokummid tahavad väärikalt pensile minna ja surres saada uueks toormaterjaliks. Aastas tekib Eestis keskmiselt 10 000 tonni vanu rehve, mis tuleks kokku koguda ja taaskasutada. Seadusandlus seda tegevust ei soosi ja nii satub osa rehve metsa alla ja prügimäele. Keskkonnainspektsioon korraldas riigihanke, et vedelema jäänud autokummid koristada ja taaskasutusse saata, aga nagu see Eestis kombeks, hange vaidlustati ja rehvid vedelevad edasi.
Vanarehvide probleem on Eestis suur ja tülikas, ehkki ettevõtluse seisukohalt on tegu väärtusliku taaskasutustoormega. Vanade autokummide kuhjumise põhjuseks on rehvide piiratud käitlemisvõimalused Eestis, teatud osa rehvide sissevedu ilma taaskasutustasu maksmata ( kuni 8% kõigist müüdud autokummidest) ja kasutatud rehvide liiga madal taaskasutushind, mis ei kata käitlemise kulusid.
Autoomanikul pole vaja oma vanade autokummidega teha muud, kui toimetada need lähimasse kogumispunkti või jätte rehvitöökotta, kus need siis omakorda kokku kogutake ja taaskasutusse saadetakse. Eestis kehtib tootjavastutuse põhimõte, mille järgi vastutavad rehvide tootjad – nii valmistajad kui maaletoojad – rehvide eest kuni nende lõpliku käitlemiseni.
Tootjad võivad oma kohustused üle anda tootjavastutusorganisatsioonidele, kelle ülesandeks jääb rehvid koguda ja käidelda. Eestis on selliseid organisatsioone kaks: MTÜ Rehviliit ja MTÜ Rehviringlus.
VANAD AUTOKUMMID AJASID TEGIJAD TÜLLI
Keskkonnainspektsiooni korraldatud vanarehvide taaskasutuse hankekonkursil tunnistati edukaks aktsiaseltsi Ragn-Sells pakkumus, kuid otsus vaidlustati ja kuni vaide lahendamiseni on hange peatunud.
„Riigihangete seaduse järgi on võimalik hankekomisjoni otsust kümne päeva jooksul vaidlustada ja praegusel juhul seda ka tehti. Seega ei saa alustada asendustäitmisega enne, kui kaebus on lahendatud ja hanke tulemused lõplikult selged,“ märkis Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov.
Asendustäitmine tähendab seda, et riik korraldab Tartumaal Raadil ja Reolas ning Harjumaal Lool olevate rehvihunnikute taaskasutusse suunamise ja nõuab ettevõtetelt tehtud kulud tagasi. Asendustäitmise läbiviija leidmiseks korraldaski Keskkonnainspektsioon sel suvel riigihanke, millele laekus kaks pakkumust – aktsiaseltsilt Ragn-Sells ja osaühingult Paikre.
„Asendustäitmist kui karmimat sunnimeedet tuleb rakendada seetõttu, et Raadil, Reolas ja Lool olevate rehvihunnikute käitlejad (OÜ-d Rubronic, Nordline Baltic ja Kummimatid) ei ole endale võetud kohustust vanarehvid taaskasutada täitnud,“ lisas Volkov.
Varasemad ettevõtete suhtes rakendatud sanktsioonid, st trahvid, ettekirjutused ja sunniraha ei ole oodatud tulemust andnud. Asendustäitmise esimeseks etapiks on riik eraldanud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kaudu 300 000 eurot.
[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Elagu Eesti! Viimasel ajal ei lähe ükski riigihange nii, et keegi ei vaidlustaks. See, et vanad autokummid metsa alla või karjääri põhja vedelema jäetakse, ei huvita tegelikult kedagi. Meie looduse heaolu ei huvita ammugi mitte kedagi. Ikka naabrimehele ärtust ära – mis ta siin rikastub riigi arvel!
Kuniks igaüks tekki enda poole veab ja hambaid kiristab, võiks hoolas autoomanik uurida järgi, kas see rehvitöökoda, kuhu ta oma vanad autokummid südamerahus käitlemiseks jätab, on sõlminud lepingu tootjavastutusorganisatsiooniga. Teisisõnu – annad oma auto papud prügimehele, küsi, kuhu ta need edasi viib. Kui ütleb “äääüüüü”, siis võta tagasi ja vii kogumispunkti ja anna vastutustundetust rehvivahetajast Keskkonnainspektsioonile teada numbril 1313. Eks nad siis kaklevad seal omavahel edasi…
Allikas: Keskkonnaamet. Pildid: Pixabay
