Autonduse algusaegadel keskenduti peamiselt sellele, kuidas sõiduk kiiremini liikuma saada ja vähem sellele, kuidas see seisma jääks. Esimesed pidurisüsteemid võtsid hobuvankritelt snitti, trummel- ja hüdrauliliste pidurite leiutamiseni läks aega. Tänapäeval on aga tavaline, et pidurdusenergia “korjatakse kokku” ja taaskasutatakse. Vaatamegi alljärgnevalt, milline on olnud pidurisüsteemide areng kuni regenereeriva tehnoloogiani.
Teie sõiduki pidurisüsteem on teie ja teiste liiklejate ohutuse jaoks ülioluline – selles pole kahtlustki. Pidurid on ehitatud nii, et sõidukit oleks võimalik aeglustada inimkehale turvalises tempos. Pidurisüsteem vastutab sõiduki kineetilise energia (liikumise) muundamise eest soojusenergiaks, mis aeglustabki sõidukit või peatab selle.
Pidurisüsteemide põhiliigid
Ketaspidurid kasutavad pidurisadulaid, mis suruvad piduriklotsid vastu ratta külge kinnitatud pöörlevat metallketast (rootor). Tekkiv hõõrdumine muudab kineetilise energia soojuseks, aeglustades või peatades sõiduki.
Trummelpidurid koosnevad nagu nimigi ütleb, ratta külge kinnitatud pöörlevast metalltrumlist. Trumli sees suruvad piduriklotsid väljapoole vastu trumli sisepinda, et tekitada hõõrdumist ja aeglustada sõidukit.
Trummelpidurite tootmine on üldiselt odavam kui ketaspidurite oma. Trummelpidurite konstruktsioon võib tekitada iseenergiseeriva efekti, mis suurendab pidurdusjõudu.
Kaasaegsed sõidukid kasutavad sageli pidurisüsteemide kombinatsiooni, näiteks ketaspidureid esiratastel ja trummelpidureid tagaratastel, et optimeerida jõudlust ja kulutasuvust.
Regeneratiivne pidurisüsteem: kasutatakse peamiselt elektri- ja hübriidsõidukites. Regeneratiivpidurdus ehk elektrilise ajamiga pidurdamine on energiakasutuse süsteem, kus tavalisele mehaanilisele pidurdamisele lisaks kasutatakse ratastega pidurdamiseks ka mootori pöörlemistakistust.
Sellises süsteemis kasutab elektriline veomootor sõiduki inertsi, et säilitada energiat, mis oleks tavapärases veomootoris kaduma läinud. Regeneüsratiivenergia salvestatakse akusse ning taaskasutatakse näiteks auto elektrisüsteemi ülalpidamiseks.
Tuleb meeles pidada, et sõltumata, millist tüüpi pidurisüsteemi sõidukil kasutatakse, on regulaarne hooldus hädavajalik ohutu ja usaldusväärse pidurdustõhususe tagamiseks.
Kuidas piduriklotsid töötavad?
Piduriklotsid vastavalt saidi pildile autodoc.ee on sõiduki pidurisüsteemi tagasihoidlikud kangelased, mille ülesanne on tekitada hõõrdumine, mis aeglustab ja peatab sõiduki, mistõttu on need ohutuse seisukohalt üliolulised.
Piduriklotsid on lamedad metallitükid, mille ühele küljele on kinnitatud hõõrdematerjal. Piduripedaali vajutades surub hüdrauliline rõhk klotsid vastu pidurirattaid (ketaspidurid) või piduritrumlit (trummelpidurid), tekitades hõõrdumise ja aeglustades sõidukit.
Aja jooksul piduriklotsid kuluvad ning muutuvad ebaefektiivseks. Seega tuleb kulumise märke teada, mõista, millal on aeg klotsid välja vahetada. Nõuetekohaselt hoolduses käimine aitab tagada, et sõidukil on säilinud optimaalne pidurdusvõime ning see on liikluses osaledes ohutu.
Piduriklotsid on lamedad metallitükid, mille ühele küljele on kinnitatud hõõrdematerjal. Kui vajutate piduripedaali, surub hüdrauliline rõhk klotsid vastu pidurirattaid (ketaspidurid) või piduritrumlit (trummelpidurid), tekitades hõõrdumise ja aeglustades sõidukit.
Piduriklotside kulumise ja talitlushäire märgid
Vingumine või kriiksumine: kõrge heli pidurdamisel on sageli esimene märk kulunud piduriklotsidest. Selle põhjuseks on kulumisindikaator, väike metallnupp, mis on paigaldatud piduriklotsi sisse. mis puutub rootoriga kokku, kui piduriklots on õhuke, ja tekitab ebameeldivat heli.
Plärisemine või mürisemine: Sügavam, karmim heli näitab tavaliselt, et piduriklots on täielikult kulunud ja metall hõõrub vastu metalli. See võib põhjustada rootorite tõsiseid kahjustusi ja sellega tuleks viivitamatult tegeleda.
Vibratsioon või pulseerimine: Kui pidurdamisel on tunda piduripedaali või rooliratta vibratsiooni või justkui pulseerimist, võib see olla märk väändunud rootoritest, mis on sageli põhjustatud kulunud klotside liigsest kuumusest.
Vähenenud reageerimisvõime: Kui teie pidurid tunduvad vähem reageerivad või sõiduki peatamine võtab kauem aega, võib see olla märk kulunud piduriklotsidest või muudest pidurisüsteemi probleemidest.
Piduriklotside hooldamise nõuanded
- Vältige tugevat pidurdamist: Sage tugev pidurdamine võib kiirendada piduriklotside kulumist. Püüdke võimaluse korral ennetada peatusi ja sõita vabakäigul.
- Hoidke pidurid puhtad: Puhastage regulaarselt sõiduki rattaid ja pidureid, et eemaldada mustus, praht ja sool, mis võivad põhjustada korrosiooni ja kulumist.
- Kontrollige oma auto pidureid regulaarselt: Kontrollige piduriklotside kulumist visuaalselt ja kuulake ebatavalisi helisid. Kui märkate midagi ebatavalist, laske oma pidurid mehaaniku poolt kontrollida.
- Pidage meeles, et teie sõiduki pidurid on teie enda ning ka teiste ohutuse tagamiseks hädavajalikud.
Pöörates tähelepanu kulumismärkidele ning vahetades piduriklotsid vajaduse korral välja, on tagatud, et auto peatub turvaliselt igas olukorras.
