On vana tarkus, et vahet ei ole, millal talv tuleb – ta tuleb alati ootamatult. Ootamatult maha sadanud lumi ja teedele saabunud libedus tekitavad iga talve alguses liikluskaose. Seega on tark tegu auto talveks ette valmistada.
Mobire Eesti teenindusjuht Gert Vatt tõi välja olulisemad aspektid, mida bensiini- ja diiselmootori ning elektriajamiga autode puhul külmale ajale vastu minnes tähele panna.
Õige kütus, töökorras aku ja tahmafiltrid
Bensiinimootor on talvistes tingimustes üldiselt kõige töökindlam, kuid on siiski mõned tähelepanekud, mis aitavad ka kõige kargemal hommikul tõrgeteta teele asuda.
Tangi alati kvaliteetset kütust ja vaheta kütusefiltrit vastavalt tootja hooldusprogrammile.
Jälgi, et aku oleks piisavalt laetud. Peamine põhjus, miks auto külmadel hommikutel ei käivitu, on madal aku laetuse tase.
Neil, kellel on tööauto ning sõidukil on tööandja poolt paigaldatud jälgimisseade, soovitas Vatt paluda see talvehooajaks seadistada madala energiatarbimise režiimile. See hoiab ära ootamatu aku tühjenemise, kuna GPS-seadmed võivad aku tühjaks laadida juba 3-4-päevase seismise järel, eriti väikese igapäevase läbisõidu korral.
Diiselmootoriga autod on külma suhtes tundlikumad kui bensiinimootoriga autod, seetõttu on eriti oluline, et autojuht oleks teadlik sõiduki talvistest eripäradest.
Tangi talvist diiselkütust kohe, kui temperatuur hakkab langema, et vältida suvise kütuse hangumist. Üks ootamatu külm öö võib suvise kütusega tekitada tõsiseid probleeme.
Diiselmootor vajab suuremat käivitusvoolu kui bensiinimootor, seega on aku laetuse tase väga oluline. Jälgi, et auto saaks piisavalt sõita, et aku püsiks täislaetuna.
Vatt tõi välja, et tänapäevastel bensiini- ja diiselmootoriga sõidukitel on sageli paigaldatud tahmafiltrid (diislitel DPF, bensiiniautodel GPF), mille täituvust talvel mõjutavad pikemad tühikäigud ja suurenenud külmkäivituste arv.
Kui märkad, et sõiduk sooritab tahmafiltri puhastust, võimalda protsessil lõpuni kulgeda. Tavaliselt viitab sellele kas märgutuli armatuuril, kõrgenenud tühikäigu pöörded või jahutusventilaatori käivitumine. Mõnel juhul ei ole Vati sõnul näha märgutuld, kuid tegevusest võib aru saada ka sõiduki läheduses olevast kergest kärsahaisust.
Elektriauto omanike ajaplaneerimise meistriklass
Elektriautode puhul on oluline arvestada, et talvine sõiduulatus on väiksem kui suvel ja nende laadimiskiirus aeglustub külma ilmaga. Mõne mudeli puhul võib sõiduulatus võrreldes suveperioodiga väheneda isegi poole võrra. Selle peamiseks põhjuseks on külma aku ja sõitjateruumi soojendamise suurem energiakulu. Seega soovitab Vatt elektriauto omanikel talveperioodil sõite paremini planeerida.
Et sõiduulatust suurendada, soojenda sõitjateruumi enne sõitu, kui auto on veel laadimisjuhtme küljes. See aitab säilitada aku energiat sõidu tarbeks.
Külma aku korral võib laadimisaeg olla pikem. Marsruudi ja laadimiste planeerimisel võta arvesse talviseid olusid, mis võivad mõjutada laadimiskiirust ja seega kogu reisi kestust.
Olenemata sellest, kas tegemist on bensiini-, diisel- või elektrisõidukiga, on ebamugavuste vältimiseks vajalik hooaegade vahetusel kontrollida, et auto oleks töökorras ja vajadusel remontida või vahetada osad, mis külma suhtes tundlikumad on. Samuti tuleb arvestada sõiduki talviste erivajadustega ja valida kas õige kütus või arvestada pikema laadimisajaga.
Vatt paneb südamele, et pimedal ja libedal ajal hindaksid autojuhid nii sõiduki ja rehvide seisukorda kui ka oma juhtimisoskuseid eriti kriitiliselt – see ennetab ootamatusi, ohtlikke olukordi ja õnnetusi.
Fotod: Ylle Rajasaar, RAC
