Praegu on viimane aeg, mil oma autot talvisteks ilmaoludeks ette valmistada. Hooldatud ja kindlustatud sõiduk vähendab talvekuudel nii liiklusõnnetuste kui ka autokahjustuste riski ning potentsiaalset rahalist kahju, kirjutab Eivo Kisand, Swedbanki liiklus-ja kaskokindlustuse valdkonnajuht.
Kuidas teha sõiduk talveperioodil võimalikult ohutuks ning mida kahjude korral meeles pidada?
Kaskokindlustus
Lisaks kohustuslikule sõidukikindlustusele on võimalik teha kaskokindlustus, millega hüvitatakse sõidukile tekkinud kahjud, olenemata sellest, kes õnnetuse põhjustas. Kaskokindlustus hüvitab autole tekkinud kahju, näiteks liiklusavarii, loodusõnnetuse, varguse või vandalismi tagajärjel.
Talveperioodil, mil tekib esimene libedus, on osadel autojuhtidel raske kohanduda muutuvate tee- ja ilmastikuoludega, mistõttu suureneb liiklusõnnetuste arv. Seega on just nüüd parim aeg kontrollida, mida täpselt Sinu kaskokindlustuse leping katab, et vältida õnnetuste korral soovimatuid üllatusi.
Talverehvide seisund
Kuigi kaskokindlustus hüvitab rehvi purunemise, kui see on tingitud õnnetusest või avariist, ei tähenda see, et rehve ei peaks regulaarselt kontrollima. Teatavasti on sõidukitel alates 1. detsembrist kohustus kasutada talverehve.
Isegi õigetes tingimustes hoitud rehvid muutuvad aja jooksul praguliseks ja murenevaks ning ei ole enam liiklemiseks turvalised. Kui rehvide kontrollimine jäi talverehvidele ülemineku eel tegemata, siis ei ole hilja teha ring ümber sõiduki, et rehvid üle vaadata. Talverehve peaks seega vahetama iga viie aasta tagant, isegi siis kui pealtnäha tundub rehv nõuetekohane.
Talverehvide mustrisügavuse kontrollimine on samuti oluline osa iga-aastasest hooldusest. Seejuures tuleb meeles pidada, et talverehvide soovitatav mustrisügavus on neli kuni kaheksa millimeetrit, alla nelja millimeetri mustrisügavusega rehvid muutuvad juba ohtlikuks.
Sagedane rehvirõhu kontrollimine
Rehvide ohutuse tagamiseks on oluline korrektne rõhutase. Liiga kõrge rõhk vähendab rehvi võimet lööke pehmendada ning rehvid võivad lõhkeda. Madala rõhuga rehvid suurendavad auto kütusekulu umbes viis protsenti ning rehvi eluiga väheneb kuni 25 protsenti, lisaks halveneb auto juhitavus.
Uuematel autodel kuvatakse rehvirõhk armatuuril, vanemate autode rehvirõhku saab aga kontrollida tanklates. Rõhumõõdikud võib teinekord leida ka mündipesulatest, auto lisavarustusest või soovi korral soetada autokaupu müüvast poest.
Tootja poolt soovitatud rehvirõhku saab vaadata tavaliselt kas hooldusraamatust või juhiukse siseküljelt, teinekord leiab vastava info ka kütusepaagi luugilt. Kontrolli rõhku piisava sagedusega, näiteks iga kord, kui lähed kütust tankima, sest rehvid on tõhusad vaid siis, kui need on õigesti ja aegsasti hooldatud!
Täkked klaasidel
Statistiliselt on klaasikahjud üks levinumatest põhjustest, millega autojuhid kindlustusse pöörduvad. Täkked klaasidel tulenevad tihti mõne teise sõiduki rataste alt paiskunud esemest. Täketega tuleks hooldusesse pöörduda nii kiiresti kui võimalik, sest täke võib temperatuurimuutustega muutuda ohtlikuks mõraks, mis omakorda võib viia klaasi purunemiseni.
Autokere ja tulede eest hoolitsemine
Autokere tuleks enne külmakraadide tulekut puhtaks pesta, et kogunenud mustus kinni ei jäätuks. Samuti tuleks võimalusel hoida autot lume, vihma ja tormi eest varjus, et vältida ilmastikuoludest tingitud juhuslikke kahjustusi. Siinkohal tuleks meeles pidada, et loodusjõudude tagajärjel tekkinud kahjustusi hüvitab sõiduki omanikele vaid kaskokindlustus ning kohustuslik liikluskindlustus seda ei korva.
Talv on Eestis pime aeg, mistõttu on samuti tähtis, et sõiduki tuled oleksid korrektselt seadistatud. Õigesti seadistatud tuledega näeb juht paremini teel toimuvat ning lisaks sellele säästab ka teisi liiklejaid. Halvasti korrigeeritud või liiga kõrgele sätitud tuled pimestavad vastutulevat või sinu ees sõitvat juhti.
Lihtne ja uudne viis, kuidas teavitada kahjujuhtumist
Kui olenemata ettevaatusabinõudest juhtub sõidukiga mõni õnnetus, tuleks esimesel võimalusel oma kindlustusandjat teavitada. Swedbanki kaskokindlustuse klientidel on seda näiteks võimalik mugavalt teha mobiilirakendusega Caroom, mis teeb teavitusprotsessi ja kahjuhindamise ülimalt lihtsaks.
Caroom võimaldab autoomanikul hinnata autoavariijärgselt oma sõiduki kahjustusi ja remondi vajadust digitaalselt ning remonditöökotta sõitmata. Caroomi mobiilirakenduse kasutajal ei ole vaja teha muud, kui pildistada auto kahjustused vastavalt rakenduses näidatud juhistele ning edastada need kahju suuruse hindamiseks otse soovitud remondiettevõttele.
Autole koostatakse remondikalkulatsioon vigastuste parandamiseks, mis edastatakse kindlustusseltsile, kes kontrollib ja kinnitab dokumendi. Seejärel saadab kindlustusselts vastava garantiikirja tööde tasumise eest edasimüüjale või töökojale.
Pärast seda tellitakse vajalikud varuosad ja kliendiga lepitakse kokku aeg, millal autot remonttöödele oodatakse. Kogu kahjukäsitluse protsess toimub mugavalt rakenduses ning Caroomi partnerid toetavad autoomanikku kindlustusfirmaga suhtlemisel, et remont saaks tehtud võimalikult kiiresti.
