Aeg on tiine plekimõlkimistest: lumi, jää, pimedus ja muutlikud ilmaolud toovad kaasa väiksemaid avariisid. Sada korda räägitud, aga meelde ei jää ikka – kergema “kõksu” lahendamiseks politseid kutsuma ei pea, saab teisiti hakkama.
Statistika järgi on enamus ehk 95% liikusavariidest on (õnneks) inimkannatanuteta ehk kehvad lood vähem või rohkem õnneliku lõpuga ja suurem osa neist toimub kaubanduskeskuste parklates.
Paraku kaob enamusel meist “kõksu” järel terve mõistus ning näpp valib automaatselt 112, sest tundub, et kui politsei on kohal, on ka kõik muud mured lahendatud. Võimalik, et avarii osalised saavad oma asjad korda, kuid need saaksid oskuslikul käitumisel korda ka ilma politsei kallist aega tühja-tähja peale raiskamata.
PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo tõdeb, et nn plekimõlkimised on korrakaitsjate jaoks paras peavalu, ja nende lahendamisele kuluvat aega saaks märksa efektiivsemalt ära kasutada. Suure osa sarnastest avariidest saab lahendada politseid kutsumata.
Tõsi, mingi turvatunde see teadmine ju annab, et mis ka ei juhtuks, kohe saab helistada politseisse. Sirle Loigo sõnul kutsutakse politsei vahel välja selleks, et küsida avarii teate vormi või pastapliiatsit, mõningatel juhtudel on vaja olnud ka tõlkeabi.
„Levinud on arvamus, et hilisemate probleemide vältimiseks tuleb sündmuskohale kutsuda politsei – tegelikult ei ole seda vaja teha, kui kahju on tekitatud vaid autodele ja põhjustaja osas saadakse ise kokkuleppele,“ rääkis Loigo.
„Kui keegi on saanud õnnetuses viga, on kahtlus, et juht on joobes või edasist liiklejate ohutust ei ole võimalik ise tagada, tuleb kindlasti helistada häirekeskuse telefonil 112,“ rõhutas juhtivkorrakaitseametnik.
Lihtne nagu ükskordüks
“Kõksu” osapoolte vahel vormistamiseks on vaja täita kohapeal liiklusõnnetuse teate blankett, teha kohast, kus asi juhtus, pildid/video ning pildistada/filmida üksikasjaliselt üles sõidukite vigastused.
Mõistlik oleks osalistel vahetada kontakte, et vajadusel täpsustada juhtunu asjaolusid. Ka saab kindlustuse või PPA esindaja võtta teise poolega lihtsamalt ühendust.
Kui tegu on kergemat sorti plekimõlkimisega, kus elusolendid kannatada ei ole saanud ega ei ole ka kolmandad osalised kaasatud, ongi põhimõtteliselt kõik. Täidetud paberitega saab minna kindlustusfirmasse ja edasi auto remonditöökotta.
Vajalikud paberid vormistamiseks saab kindlustusandjalt, ja need võiksid igaks petteks kokkuvoldituna olla kas kindalaekas, mõnes muus panipaigas või auto dokumendikaante vahel. Samuti peaks autos olema pastakaid.
Kuidas käituda liiklusavarii korral?
- Veendu, et kõik inimesed oleksid terved ega vaja meditsiinilist abi.
- Kui on vigastatuid, siis teata nendest kindlasti häirekeskuse telefonil 112.
- Taga ohutus sündmuskohal, et avarii tagajärjed ei muutuks raskemaks.
- Liiklusavarii vormistamisel ja asjaolude selgitamisel ole viisakas ja püüa jääda rahulikuks.
- Proovi leida teise osapoolega kokkulepe ja täitke koos liiklusõnnetuse teate vorm. Selle puudumisel aitab hädast välja ka tavaline paber.
- Tee sõidukitest koos nende registreerimismärkidega, õnnetuspaigast ning ümbritsevast video või fotod.
- Võta ühendust liikluskindlustusandjaga.
Kui ükski nõuanne meelde ei jää, siis avarii korral ava PPA leht siit ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi leht siit. Kõik saab korda politseid tülitamata.
