Hilissügis on autojuhi jaoks keeruline aeg: pimedus ja pidevalt muutuvad ilmaolud muudavad teel püsimise keerulisemaks. Tuleb valmis olla, et teele satub ulukeid. Kokkupõrge metsloomaga võib olla raskete tagajärgedega mitte ainult elukale vaid ka inimesele.
Hilissügis on autoliikluses äärmiselt ohtlik aeg. Järjest pikenev pime ja hämar aeg nõuab suurt tähelepanu ning aktiivselt liikuvad metsloomad tekitavad täiendavat ohtu.
Sellel aastaajal panevad nad liiklust vähem tähele ja teed ületades on õnnetused tihti käes. Samas on ka autod viimastel aastakümnetel kiirelt arenenud ja paigaldatud uudsed süsteemid hoiatavad juhte võimalike õnnetuste eest või isegi võimaldavad neid vältida.
Kõige tähtsam on nähtavus
Tallinna Tehnikaülikooli Logistika ja transpordi teaduskeskuse juht Dago Antov tuletas meelde, et kokkupõrked suurte loomade, hirve, põdra, metssea või ka metskitsega võivad kaasa tuua äärmiselt valusaid tagajärgi.
Dago Antov soovitas püüda autot juhtides vaatevälja laiendada, kuigi ta möönis, et seda pole lihtne teha. Tema sõnul paneb inimese füsioloogia paika, et paigal seistes on vaatevälja ulatus 120 kraadi, liikudes ja kiirendades see kitseneb.
„Kiiruse vähendamine aitab ja sõites tuleks võimalusel jälgida ka teeäärseid alasid. Kui märkad ulukit, peatu, kui see on võimalik. Vaata, mida nad teevad, aga ära kasuta helisignaali, sest see ainult ehmatab neid ja sa ei või teada, kuhu nad jooksevad,” hoiatas Antov.
Põhiline juhi ja kaasreisija ohutuse garantii pimedas on hea nähtavus. Ei ole juhuslik, et täis-leedtuled on nii populaarsed, sest nende tõhusus ületab kaugelt ksenoontulede efektiivsuse. Ksenoonid olid uuenduslikud u` kümnekonna aasta eest.
Udutuled on hilissügisel autot juhtides samuti olulised. Kõigile sõidukitele pole neid eraldi paigaldatud: näiteks viimastel Peugeot’ mudelitel on omalaadne udutulede režiim.
Kui tagumised udutuled on sisse lülitatud, kohandatakse põhitulede valguskiirt ja juht näeb läbi tuuleklaasi nii, nagu oleksid esimesed udutuled sisse lülitatud. See muudab juhil tulede kasutamise lihtsamaks, vähendamata samas nähtavust.
Professor Antovi sõnul on tavaline, et tee ääres kasvavad põõsad või puud varjavad loomad juhi eest. Loomade märkamise teeb veelgi keerulisemaks loomade varjevärvus looduses. Tema sõnul on sellistel puhkudel kõige kasulikumad infrapunaseadmed.
„Need tuvastavad soojusallikaid, nii et sellise seadmega varustatud autoga on kindlasti ohutum sõita. Ekraanile kuvatakse pilt koos hoiatusega, et teel või tee ääres on loom,” kommenteeris ta.
Infrapunaseadmed on paigaldatud veel üsna vähestele autodele: BMW teatud mudelitele, samuti ka Peugeot’ mahtuniversaalidele ja sedaanidele ning ka Volkswageni Grupi mudelitele.
Nende seadmete tööpõhimõte on sarnane: tuvastanud eespool soojusallika, hoiatab süsteem juhti visuaalse signaaliga ja juhil on seega rohkem aega õige otsuse tegemiseks.
Sügis on kõige ohtlikum aeg
Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna juhtivspetsialist Uudo Timm kinnitas, et loomade sügisese liikumise ja aktiivsuse aeg on kõige ohtlikum periood.
„Kui hormoonid möllavad, peavad isasloomad leidma sobiva pulmapaiga. Sinna kogunevad ka emasloomad. Pulmitajad ei reageeri sel ajal autode tuledele ega mürale ja ületavad sageli teid. Kui juhid neid ei märka, ei peatu või ei aeglusta, juhtubki õnnetus,” ütles ta.
Juhtivspetsialist tõi välja, et äärmiselt ohtlik aeg on ka hiliskevadel aprilli keskpaigast juuni alguseni. See on periood, kui loomad hakkavad liikuma oma suvistesse elupaikadesse.
Timm on leidnud ka, et jänesed on äärmiselt haavatavad kogu aasta. „Need loomad on autotulede valguses segaduses. Otsasõidu vältimiseks olen ise pidanud tuled kustutama, lülitama vaheldumisi sisse kaug- ning lähitulesid, auto ja mootori üldse seisma jätma. Kohe, kui sa jälle sõitma hakkad, hakkavad nad jälle auto ees jooksma,” meenutas Timm.
Kui juht ei suuda teed ületavat metslooma märgata, päästavad ainult auto enda „silmad”. Silmadeks on autol aga autonoomne pidurdussüsteem.
Paljudel uuematel sõidukitel ei tuvasta see mitte ainult teisi sõidukeid, vaid ka jalgrattureid, jalakäijaid ning ka metsloomi.
Need süsteemid erinevad oma toimimisviisi poolest: mõnel sõidukil on ainult kaamera, teistel vaid radar ning kolmandatel töötavad mõlemad andurid koos.
Selle tulemusena on sellistel mudelitel nagu Audi Q5, Peugeot 5008 või VW Touareg paremad autonoomsed pidurdussüsteemid, ja nad on ohutumad.
Paljudel mudelitel on uue põlvkonna ABS elektrooniliselt kontrollitud pidurdusjõu jaotusega. Juhi paanikasse sattumise ja piduripedaali põhja vajutamise korral tagab see abisüsteem, et rattad ei blokeeru ja maksimaalne pidurdusjõud läheb rattale, millel on hetkel parim haarduvus.
Loomad on kõige aktiivsemad päikeseloojangu ja -tõusu ajal
Timm rõhutas, et juhid peavad olema eriti tähelepanelikud videvikus – esimesel tunnil pärast päikeseloojangut ja enne päikesetõusu. Sel ajal liiguvad loomad toitumis- ja puhkepaikade vahel ning on sageli väga hooletud.
„Hämaras sulavad nad ümbrusega kokku ja juhid ei ole harjunud vaatama lisaks teele ka seda, mis toimub tee ääres. Seal võib näha loomi ootamas järjekorras tee ületamist,” lisas Timm.
Ta soovitas pärast ühest loomast mööda saamist mitte kiirustada gaasipedaalile vajutamisega, sest järgneda võivad teised. Spetsialisti sõnul juhtub see tavaliselt põtrade ja hirvedega, kui vanaloomale järgnevad vasikad.
Metssea emisele järgnevad põrsad võivad käia temast 10-15 meetrit tagapool. Metskitsed liiguvad talviti aga enamasti mitmekesi koos.
Sõidukijuhtidel, kes on näinud metsloomi teepeenrale tulemas on Uudo Timmi sõnul ohu vältimiseks ainult üks väljapääs – täielikult peatuda.
Sel sügisel avatud Kose–Võõbu neljarajalisele teelõigule rajati lisaks ökoduktidele kolm metsloomade teeületusala, kuhu on paigaldatud uudne automaatne loomatuvastussüsteem.
Süsteem tuvastab suuri metsloomi – 10 radarit jälgivad tee äärt tuvastusalal ning registreerides looma, saadetakse signaal aladele vahetult eelnevatele muutteabega märkidele, kus süttib metslooma hoiatusmärk. Lubatud sõidukiirust alandatakse astmeliselt 70 kilomeetrini tunnis. Looma lahkudes tuvastusalalt hoiatusmärgid ja kiiruspiirangumärgid kustuvad.
„Loodetavasti taolised süsteemid õigustavad end ja muutuvad üha levinumaks,” lisas Timm.
