Uutel autodel on peal hulk juhtimist lihtsustavaid ja turvalisust suurendavaid abisid, mis tekitavad tunde, et roolis võib “lõdvemalt võtta” kuna auto sõidab iseseisvalt. Vaatame Eesti populaarseima linnamaasturi Toyota RAV4 näitel, kui kaua “käed lahti” sõita saab ning kas see on ka ohutu.
Lõppeval suvel sõitsin pikemalt uue põlvkonna Toyota RAV4 linnamaasturiga, mis praegu meie müügitabelite tippe vallutab.
Mudeli populaarsuse põhjuseks on selle praktilisus. Ruumika RAV4-ga on ühtviisi mugav liikuda nii linnas kui ka maal, nelikveoline “närib” läbi ka kiuslikest teelõikudest, rääkimata sellest, et suudab maanteel (peaaegu) iseseisvalt sõita.
Uue generatsiooni Toyota Safety System (TSS) kasutab radari- ja kaamerasüsteemi järgmiste funktsioonide juures:
– jalakäijate tuvastamisega kokkupõrke ennetus (PCS), mis aitab ennetada kokkupõrkeid teiste sõidukite ja inimestega ning leevendada nende tagajärgi nii päevavalgel kui pimedas;
– kohanduv kiirushoidik (ACC) hoiab eesliikuva sõidukiga eelseadistatud minimaalset pikivahet;
– sõidurajalt lahkumise hoiatus (LDA, with steering assist and sway warning) aitab ennetada õnnetusi ja laupkokkupõrkeid, mida võib põhjustada sõidurajalt lahkumine;
– automaatsed kaugtuled (AHB) võimaldavad kindlustada suurepärase nähtavuse pimedal ajal;
– liiklusmärkide tuvastus (RSA) võimaldab juhile alati parima võimaliku informatsiooni. Isegi siis, kui juhil on mõni liiklusmärk märkamata jäänud.
– LTA ehk uus sõidurajal püsimise abi, mis kooskohanduva kiirushoidikuga suunab juhti õrnade rooliimpulssidega tagasi sõiduraja keskele kui auto on realt kaldumas. See toimib ka laugetes maanteekurvides
Lootus ei olegi lollide lohutus
Pimesi TSS-ile ehk auto isejuhtimisele lootmine pani mind aga Risti-Virtsu teel täbarasse olukorda: kohanduv kiirushoidik (ACC) ja rajal püsimise abi (LTA) sisse lülitatud, kulgesin tühjal maanteel rahulikult 90 km/h.
Telefoni piiksatuse peale reageerisin: lapselt tuli sõnum. Mõtlesin, et mis seal siis niiväga ikka, võtan korraks käed roolilt ja vastan talle kahe sõnaga, et helistan hiljem.
Nende mõne sekundi jooksul, mis mu tähelepanu teelt oli, hakkasid asjad juhtuma. Pikemalt saab lugeda siit. Rääkisin oma loo ka Vikerraadios (kuula allpool).
.
.
Jutt “ma tavaliselt ju kunagi nii ei tee” päädis olukorraga, kus ühekordne nugistamine tõi kaasa ohuolukorra. Võtsin õppust, loodan, et minu veast on võimalik teistel ise vigustamata õppida, teadvustades, et mul lihtsalt pööraselt vedas.
Isejuhtiva autoni läheb veel aega
Minu juhtum tõi hulgaliselt tagasisidet lugejatelt ja kuulajatelt. Küsiti, miks siis autotootjad üldse neid abisid autodele peale kruvivad, kui need pole turvalised. Uuriti, kui kaua võib üldse “käed lahti” autoga sõita, sest osal neist on ju võimalus rooli mitte puudutada.
Enne kui Toyota Baltiku tootejuht Kaupo Õllek kõikidele lugejaküsimustele järjekorras vastama hakkab, paneb ta kaasaegsete autode roolis olijatele südamele:
“Mitte ükski tänapäevane auto ei ole valmis inimjuhilt rooli üle võtma. Kõik abifunktsioonid on mõeldud sõidu turvalisemaks muutmiseks. Isejuhtivate autodeni läheb aega ja need on esialgu mõeldud suletud alal inimese järelevalve all liikuma (vt. Toyota viimase versta liikur).”
Kuidas töötab kohanduv kiirushoidik?
Lugeja küsis, kuidas töötab ACC ehk kohanduv kiirushoidik: millel põhineb – radar, lidar, kaamerad, palju neid on, mida täpselt teeb?
Põhiandureid on kaks – radar, mis „vaatab“ kaugemale ja kaamera, mis tuvastab, mida täpselt radar näeb. Kaameraid on üks, kuid uue põlvkonna kaamera suudab eristada rohkem objekte valgel ajal ja mõningaid ka öösel.
Põhikoormus ACC töös on radaril, kaamera ülesanne on tagada, et püsikiirushoidja kohandab auto kiiruse õige objekti järgi.
Uuel Corollal ja RAV4-l on teise põlvkonna TSS, millel on täiustatud kaamera ja tänu sellele on süsteemide ja funktsioonide võimekus kõrgem. Radari töökaugus 120…200 meetrit vastavalt olukorrale.
ACC oskab kohandada kiirust ka vastavalt kõrvalreas liikuva sõidukiga, kui juht lülitab sisse suunatule, andes märku ümberreastumise või möödasõidu soovist.
Lisaks võimaldab kohanduv püsikiirushoidja ühe roolinupu vajutusega (kas üles või alla) püsikiirust vastavalt kiirusepiirangu liiklusmärgile õigeks timmida. Lubatud kiiruse info annab liiklusmärkide tuvastusfunktisoon ehk RSA.
Kuidas töötavad LDA ja LTA?
LDA – Lane Departing Alert ehk sõidurajast lahkumise hoiatus. Nagu aru saada nimetusest, see vaid hoiatab, kui auto hakkab lähenema sõiduraja piirjoontele.
LTA – Lane Tracing Assist ehk sõiduraja hoidmise funktsioon kasutab ka elektrilist roolivõimendit, et suunata sõiduk tagasi sõiduritta või hoida seda sõiduraja keskel.
Sõiduraja hoidja peab juht ise sisse lülitama ning see töötab ka iseseisvalt kui kohanduv kiirushoidja ei tööta st kui auto ei jälgi eelsõitjaga distantsi ega hoia iseseisvalt ühtlast, liiklusvool põhinevat kiirust. LTA on kiiresti sisse või välja lülitatav ühe roolinupu vajutusega.
NB! Sõiduraja hoidmise funktsioon toimib ainult juhul, kui sõiduk läheneb sõiduraja piirjoonele väikese nurga all.
Kui nurk on suurem ehk kui auto ei hakka rajalt sujuvalt välja kalduma, vaid soovib selgelt piirjoont ületada, siis süsteem küll hoiatab, kuid rooliga kaasa ei aita, sest see ei tohi iseseisvalt muuta sõidusuunda (ohutus).
LTA-d saab seadistada ka nii, et see rakendub siis, kui seadistus sisaldab Lane Center funktsiooni. Sellisel juhul LTA „abistab“ roolivõimendiga juba siis, kui sõiduk alles hakkab raja keskel ära kalduma.
Auto “näeb” rada ka teetööde ajal
Uue Toyota RAV4 sõidukogemus oli seda põnevam, et teetööde alal suutis reahoidja siiski auto kenasti keset kujuteldavat sõidurada hoida. Kuidas see võimalik on?
“Nüüd enam kindlaks ei tee, kuid tõenäoliselt antud olukorras nägi auto kas teeäärt või eespool liikuvat autot. Seda on alati näha näidikuteploki keskekraanil – seal on selgelt välja toodud, milliseid objekte LTA/LDA hetkel näeb, kas teemärgistust, teeäärt või eespool liikuvat autot,” selgitab Kaupo Õllek.
Uue põlvkonna RAV4 linnamaasturil on veel kaks lisavõimalust – üks on teeääre või teepeenra nägemine. See võimaldab rakendada LTA/LDA funktsioone ka siis, kui teemärgistus on puudulik.
Teepeenra nägemisel on aga üks võimalik ohtlik moment – kui näiteks kitsal teel auto näeb tee keskjoont ning paremal on lai teepeenar kaetud asfaldiga samas toonis killustikuga, kus teemärgistus puudub, siis võib Lane Center Keeping -funktsioon juhtida auto tee keskjoone ja teeääre (muru, põllu vm. värvi poolest eristuva osa) keskele.
Siis võib tekkida olukord, kui auto hakkab juhi jaoks ootamatult kalduma paremale teepeenrale. Jällegi tuleb silmas pidada, et autot juhib inimene, ning tema peab olukorda ennetama, olema igal hetkel valmis ka õigesti reageerima.
Teine uue põlvkonna LTA lisavõimalus on eespool sõitva auto järgmine – nagu on näidatud juuresoleval pildil.
See funktsioon rakendub siis, kui LTA ja sõiduraja keskjoone järgmine on sisse lülitatud, eesmine kaamera ei näe teemärgistust või teeäärt, kuid radar ja kaamera näevad eespool liikuvat autot.
Kui kaua võib käed lahti sõita?
Käed tuleb alati roolil hoida ja juht peab alati olukorda kontrollima. Juhul, kui auto ei tuvasta juhi reaktsiooni roolil ning sõiduk hakkab trajektoori kohandama, siis süsteem teatud aja jooksul hoiatab juhti, et roolist tuleb haarata ja et LTA lülitatakse välja.
LTA töö taastub automaatselt, kui juht haarab roolist. Dokumentides seda aega määratletud pole, kuna käed tuleb alati hoida roolil ja juhil tuleb alati olukorda kontrollida.
Kuidas näeb auto ristuvat liiklust?
PCS ehk jalakäijatega kokkupõrke ennetussüsteem on RAV4-l suurepärane ja tundlik: auto “näeb” ristuvat liiklust, jalakäijaid, rattureid, paneb tähele ka kõnniteel küljelt lähenevat ratturit ning annab helisignaaliga juhile ohust märku. Kuidas selline “nägemine” võimalik on?
Kaupo Õllek selgitab, et radar tuvastab liikuva objekti, selle liikumissuuna, suuruse ja kauguse, kaamera aga täpsustab, millise objektiga on tegemist. Uued Corolla ja RAV4 mudelite PCS tuvastab järgmised objektid:
sõiduk – valgel ja pimedal ajal
jalakäija – valgel ja pimeda ajal
jalgrattur – külje pealt ja valge ajal
teemärgistus
teeäär
sõiduki esi- või tagatuled
liiklusmärgid
Kuidas saab auto aru, et juht on väsinud?
Veel üks tore abiline, DDA, mis annab märku, kui autojuht peab puhkama. Mida täpsemalt juhi liigutustes või näoilmetes jälgitakse?
Kui pika aja tagant annab auto lihtsalt teada, et oleks vaja puhata? Ning kui juhi väsimus on tuvastatud, mis auto siis teeb? Kas pakub lähima puhkekoha? RAV4-l seda katsetada ei õnnestunud, väsimuse märguannet või soovitust puhata ei tulnud.
“Sway Warning Assist ongi DDA, millega sõiduk tuvastab auto kõikumise või „ujumise“ teel. Järeldades, et juht on väsinud, kuvab süsteem näidikuteploki keskekraanile kutse kohvile,” selgitab Kaupo Õllek.
Kaanepilt: Ylle Tampere
