Lugeja küsib: Kas Eesti ilma mõjutatakse kliimarelvaga?

Sotsiaalmeedias levivad ulmelised(vandenõu)teooriad sellest, miks tänavune suvi on Eestis tavapärasest vihmasem ja ilmapöörded äkilisemad. Meie lugeja küsib, kas tõesti Eesti ilma mõjutatakse kliimarelvaga? Vastuse leidmiseks lugesime erinevaid teaduspõhiseid allikaid ja ilmatarga Kairo Kiitsaku selgitusi. Saame kinnitada, et eesti suvega on kõik kenasti ja pigem võiks kummaliste teooriate otsa komistades hetkeks mõelda, kas levitajal on ikka “kõik muumid orus”*.

2025. aasta suvi on olnud Eestis heitlik ja vihmane. Sotsiaalmeedias levivad väited, et keegi manipuleerib meie ilmaga – räägitakse kliimarelvadest, pilvekülvist ja salapärastest „keemilistest triipudest“. Inimesed on murelikud, sest põllud upuvad, rannailma jagatakse näpuotsaga, tugev vihmavaling tuleb ei-tea-kust ja võib tulla ka koos megasuurte rahetükkidega.

Mis toimub!? Kas Eesti ilma mõjutatakse kliimarelvaga!? Kas hävitajad tõusevad taevasse selleks, et seda “triibutada” ja vihma esile kutsuda!? Kas põllumehi kiusatakse, et rahvas nälga jätta!?

Tegelikkus on aga palju proosalisem ja samas palju põnevam, sest ilm on oma olemuselt alati muutlik – eriti siin, kus Läänemeri ja kontinentaalne kliima kohtuvad.

Miks on Eesti ilm heitlik?

Eesti kliimat kujundavad erinevad looduslikud protsessid, mida ei saa „nupust“ kontrollida. Üks olulisemaid tegureid on Põhja-Atlandi ostsillatsioon (NAO) – looduslik rõhumuster Islandi ja Assooride vahel. Kui NAO on positiivne, jõuab Eestisse rohkem niiskeid ja tuuliseid madalrõhkkondi. Kui NAO on negatiivne, võib siin olla kuivem, kuid temperatuur kõigub rohkem.

Teine oluline tegur on Atlandi mitmeaastane ostsillatsioon (AMO), mis kestab 60–90 aastat ja mõjutab Euroopas sademeid ja temperatuurimustreid. Kui sellele lisada globaalsed kliimamuutused, mis suurendavad atmosfääri niiskust ja äärmuslike vihmaperioodide sagedust, on selge, et tänavune vihmane suvi pole vandenõu, vaid looduslike tsüklite tulemus.

Eesti 2025. aasta suve faktid

Juulis mõõdeti Tartus ühel päeval üle 60 mm sademeid – pea ühe kuu norm korraga!
Tallinna piirkonnas püsis temperatuur 17–20 °C ja päikeselisi päevi oli keskmisest vähem.
Ilmateenistuse radarid näitasid, et vihmapilved liikusid Atlandilt – mitte „kliimarelva“ tõttu.

Pilvekülv – tõeline tehnoloogia, aga mitte Eestis

Pilvekülv (cloud seeding) on tehnika, kus pilvede sisse pihustatakse hõbejodiidi või kuivjää osakesi, et soodustada vihma teket. Seda kasutatakse mõnes kuivemas piirkonnas, näiteks USA lääneosas või Araabia riikides, kus veepuudus on tõsine probleem.

Kas Eestis tehakse pilvekülvi? Ei. Ilmateenistus kinnitab, et Eestis pole pilvekülvi kunagi kasutatud ega plaanitud. Selle efektiivsus on vaieldav ja ilma mõjutamine nii suurel skaalal on tehnoloogiliselt võimatu.

Contrail vs chemtrail

Contrail – kondensatsioonijälg, mis tekib lennuki mootorist väljuva kuuma ja niiske õhu kondenseerumisel jääkristallideks.
Chemtrail – vandenõuteooria, mis väidab, et lennukid pritsivad salaja kemikaale. Teaduslikud mõõtmised pole seda kinnitanud.

Absurdsemad vandenõud maailmas ja Eestis

Kliimarelvad – väide, et valitsused juhivad ilma. Tegelikkus: tehnoloogia pole selleks võimeline.
Keemilised triibud – uskumus, et lennukijäljed on mürgised kemikaalid.
Bill Gatesi „taevasprei“ – spekulatsioon geoinsenerluse katsetest.
HAARP ja „ilmavibratsioonid“ – uurimisjaam Alaskal, millele omistatakse liialdatud võimeid.
Pilvekülv saagikuse hävitamiseks – väide, et keegi „uputab põllud“. Eestis tõendid puuduvad.

Miks inimesed usuvad vandenõusid?

Lihtne selgitus tundub parem kui keeruline teadus.
Sotsiaalmeedia võimendab hirme ja emotsioone.
Ametlikke allikaid ei usaldata või neid ei teatagi

Kuidas end valeinfo eest kaitsta?

Kontrolli allikaid: Eesti Ilmateenistus ja teadlased annavad selgeid vastuseid.
Loe mitmest kohast: Kui info pärineb ainult ühest some postitusest, tasub olla skeptiline.
Õpi ilmastiku põhitõdesid: Kui tead, kuidas tekivad pilved, mis on ostsillatsioon, jne. – sind lollus ei mõjuta

Vaata, kuidas sünoptik Kairo Kiitsak põhjalikult selgitab, kuidas tekib äikesevöönd ning kuhu see liigub. Kui räägitakse suunamudijatest, siis päris kindlasti on Kiitsak oma üle sajatuhandese jälgijaskonnaga kõva tegija – ja see annab meile lootust! Jälgivad tõsihuvilised, ja ilmselt ka need, kes kehva ilmaga kallist kutsimutsi käekotti vestikeseta õue ei vii.

Kust saada usaldusväärset infot ilma kohta?

Eestis levib igasuguseid vandenõusid, aga kui soovid teada, mis ilm päriselt tuleb, tasub jälgida eksperte ja tõestatud teenuseid. Need allikad annavad reaalajas radareid, täpseid prognoose ja põhjalikke selgitusi.

Soovitatud allikad ja rakendused

Kairo Kiitsak – Eesti populaarseim ilmatark FBs, jagab lihtsaid ja arusaadavaid selgitusi, suhtleb jälgijatega aktiivselt
Eesti Ilmateenistus – ilmateenistus.ee pakub radaripilte, hoiatusi ja prognoose.
Yr.no – Norra meteoroloogiateenistuse prognoosid, mille täpsust hindavad ka Eesti ilmavaatlejad.
LightningMaps.org – reaalajas äikese asukohad ja välgulöögid.
Blitzortung.org – rahvusvaheline äikeseandmete võrgustik, millel on ka mobiiliäpp.
Windy.com – interaktiivne kaardirakendus, mis näitab tuule, sademete ja temperatuurimuutuste trende.
Mobiilirakendused: Ilmateenistuse äpp, Yr.no äpp ja Weather & Radar on mugavad igapäevaseks kasutamiseks.

Kui jälgid neid allikaid, saad ilmaprognoosidest selge ja teaduspõhise ülevaate. Lisaks seletavad eksperdid (nt Kairo Kiitsak) sageli ka tausta, nagu Põhja-Atlandi ostsillatsioon või äikesefrontide kujunemine.

Eesti suved teaduspõhises võtmes

Teaduspõhine vastus: Meie suve ei mõjutata kliimarelvaga ega ühelgi muul moel. Eesti suvi on lühike ja muutlik, mida mõjutavad geograafiline asend, Läänemere lähedus ja suured atmosfääriprotsessid.

Siin kohtuvad nii Atlandi ookeani niisked madalrõhkkonnad kui ka Ida-Euroopa kuumad kõrgrõhualad, mistõttu ilm võib muutuda tundidega. Läänemeri toimib “kliimajahutina” – suvel aeglustab see õhu kiiret soojenemist, kuid hoiab sügisel soojuse kauem sees.

Eesti ilm on alati olnud heitlik ja täis kontraste. 2025. aasta vihmane suvi ei ole kellegi salajane projekt, vaid looduslike tsüklite tulemus. Kui taevas on triibuline, on tegu füüsika, mitte vandenõuga.

Keskmine suvi: Viimase 30 aasta (1991–2020) suvine keskmine temperatuur Eestis on 16–17 °C, kuid kuumaperioodidel on maksimumid tõusnud 30–35 °C-ni. Sademeid tuleb juuni-augusti jooksul kokku 200–250 mm, enamasti äikese ja hoovihmana.

Ostsillatsioonid: Põhja-Atlandi ostsillatsioon (NAO) ja Atlandi mitmeaastane ostsillatsioon (AMO) määravad, kui tihti Atlandi tormid jõuavad Läänemere äärde. Positiivse NAO korral on ilm jahedam ja sajusem, negatiivse NAO puhul aga soojem ja kuivem. Kliimamuutus lisab siia omakorda ebastabiilsust: õhk on soojem ja niiskem, mis suurendab äikese ja hoovihmade tõenäosust.

Äärmuslikud suved: Viimastel kümnenditel on märgata, et kuumalained ja põuaperioodid korduvad üha sagedamini, samas kui mõnel aastal tuleb sademete hulk mitmekordselt keskmisest suurem.

Teaduslikud järeldused Eesti suvede kohta

Suved on keskmiselt umbes 1–1,5 °C soojemad võrreldes 20. sajandi lõpuga.
Kuumalainepäevi (30 °C ja rohkem) esineb nüüd sagedamini, iga paari aasta tagant.
Sademete hulk on muutlikum – vihmaperioodid ja äikesetormid on intensiivsemad.

Ekstreemsemad suved Eestis: TOP5

Allolev tabel annab ülevaate viimaste aastakümnete erilisematest suvedest. 2024. aasta suvi, mida mäletame kui rekordkuuma ja pigem põuast, on vaatlusandmete kohaselt hoopiski… ekstreemselt märjem!

Aasta	Tunnus	Eripära
2010	Kuumalaine	Temperatuur tõusis 35 °C lähedale, mitmeid päevi järjest üle 30 °C.
2018	Põuane suvi	Sademeid väga vähe, kuumus kestis pea kaks kuud.
2021	Rekordkuum	Kohati 34–35 °C, pikaajaline kuivus.
2023	Äikeseline suvi	Sagedased äikesevihmad ja tugevad tuuleiilid.
2024	Vihmane suvi	Juulis ja augustis sadas lühikese ajaga kuu normi jagu vihma.

Allikas: ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/rekordid

Aasta	Keskmine temperatuur (°C)	Sademed (mm)
2010	18,2	210
2018	18,0	120
2021	19,5	180
2023	17,2	230
2024	17,8	238

Temperatuurid on tabeli vasakul küljel kõrgemad (18,2 °C 2010. aastal ja 19,5 °C 2021. aastal) – näitab soojenemist ja kuumalainete esinemist.
Sademed on erinevad, näiteks 2018 oli kuiva suvega (120 mm), aga 2024 oli suhteliselt vihmane (238 mm).
Temperatuuri ja sademete kõikumised näitavad, kuidas Eesti suvi on muutlik ning mõjutatud nii kliimamuutustest kui looduslikest ostsillatsioonidest.

Kokkuvõte: Eesti suved on segu põhjamaade muutlikkusest ja kliimamuutuse mõjust. Viimaste aastakümnete trend näitab, et äärmuslikke kuumalaineid ja tugevate sademetega perioode tuleb üha sagedamini.

Loe lisaks tehnikadoktor Erik Puura artiklit “Ilmamuutusest. Rahulikult.”

* “Muumid on orust lahkunud”

Kõnekeeles öeldakse vahel kellegi kohta “muumid on orust lahkunud” (või “kõik muumid pole orus”), kui inimene käitub veidralt, hajameelselt või pole vaimselt päris kohal. See on humoorikas, kergelt tögav väljend – mitte meditsiiniline diagnoos.

Väljend on suure tõenäosusega kohalik mugandus soome kõnekäänust “Ei oo kaikki Muumit laaksossa” (“pole kõik Muumid orus”), mis kuulub sama perekonna naljakatest ütlustest nagu “Ei oo kaikki lusikat laatikossa” või “Ei taida hissi mennä ihan ylös asti”. Need kõik vihjavad: midagi logiseb, täiskomplektist on mõni komponent puudu, süsteem ei tööta täisvõimsusel.

Sobib sõprade omavahelises muhedas naljas.
Avalikus tekstis kasutades tuleks seda teha koos selgitusega
Kellegi vaimse tervise üle nalja heitmisega tuleb olla siiski v ä g a ettevaatlik – vali pigem neutraalsem fraas (nt “hajameelne”, “imelike ideede usku”).

Näide elust enesest

Kui sotsiaalmeedias ilmub pilt triibulisest taevast ja keegi kuulutab, et “meid mürgitatakse ülevalt”, võib kommentaator naljatada: “Kas muumid on orust lahkunud või mis värk?” – vihjates, et väide on pehmelt öeldes ebaloogiline.

Õpime soome keelt

Eestlased on põhjanaabritega tihedalt seotud ning see on ka põhjus, miks meie keeled omavahel põimuvad ja võetakse üle teise kalda sõnu, väljendeid, kombeid. Arhailisem ja nurgelisemalt kõlav soome keel on üllatavalt humoorikas ja pakub lõpmata palju võimalusi kergeks naljatamiseks, kellegi sõbralikuks tögamiseks, aga ka “paikapanemiseks”.

Meie loo puhul on ehk hea teada mõnda leebet soomekeelset väljendit, mida eesti keelde mugandades oma arvamus välja öelda nii, et see poleks ründav ega otseselt kedagi solvav.

Muuseas, kirjanik Tove Jansson, kuulsate muumilugude autor, on muumide orust lahkumisest korduvalt kirjutanud, aga sootuks teises kontekstis: muumid lahkuvad orust kui ilm keerab talviseks. Nuuskmõmmik aga jalutab orust varakevadel seiklust otsima ning Muumitroll lahkub orust, et teda leida.

Võibolla on mõistlik aidata eksinud muumidel orgu tagasi jõuda!? Kliimarelvastumise kontekstis on parim ravi teaduspõhine, teadmispõhine, faktikontrollitud lähenemine ja populaarteaduslik, “pehme” selgitustöö.

Soome väljend	Sõnasõnaline tõlge	Tähendus	Eesti vaste (soovituslik)
Ei oo kaikki Muumit laaksossa	Kõik Muumid pole orus	Pea ei tööta täiega, veidi segane	Muumid on orust lahkunud / kõik muumid pole orus
Ei oo penaalin terävin kynä	Pole pinalis teravaim pliiats	Pole kõige taibukam	Pole karbis teravaim pliiats
Ei taida hissi mennä ihan ylös asti	Lift ei sõida päris ülemisele korrusele	Midagi jääb ajus puudu	Lift ei käi päris tippu
Ei oo kaikki lusikat laatikossa	Kõik lusikad pole sahtlis	Miskit puudu / pole komplektne	Kõik lusikad pole reas
Ei pelaa täydellä pakalla	Ei mängi täis kaardipakiga	Mõistus ei tööta täielikult	Ei mängi täis pakiga
Ruuvit löysällä	Kruvid logisevad	Natuke segane	Kruvid logisevad / polt lahti
Ei oo täysi markka	Pole täis mark	Pole täitsa terav (vanamoeline raha‑metafoor)	Pole täis rubla (vanamoeline nali)

⚠️ Paljud soome väljendid kasutavad tänapäeva standardite järgi solvavaid või vananenud etnilisi viiteid (nt “inkkarit”, “manne”). Neid ei soovita avalikus tekstis korrata. Kui tahad olla humoorikas, eelista neutraalseid kujundeid: Muumid, lift, pliiats, kaardipakk, kruvid.

Viited ja lingid

Foto: Ylle Rajasaar