Murelik autojuht kurtis sotsiaalmeedias, kuidas mobiilne kiiruskaamera talle alusetult trahvi tegi: Kose-Mäo 2+2 teelõigul, 110 km/h alas sooritas ta enda sõnul kiirust ületamata möödasõitu, kaamera aga tembeldas ta rikkujaks. Pärisime Hannes Kullamäelt, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juhilt aru, kas kaamera tõesti võis eksida?
Murelik autojuht kirjutas mõni päev tagasi avalikult oma sotsiaalmeedia seinal, et tõenäoliselt mõõtis mobiilne kiiruskaamera talle vales kohas vea:
“Tulin Lõuna-Eestist Tallinna poole. Sõitsin teadlikult nagu ikka. Märkasin Mäo pikal ümbersõidul peale ühest käruga masinast mööda sõitmist tagasi reastudes mobiilse kiiruskaamera välgatust. Pilk spidomeetrile – 115 max, seega lubatud vea /+-5 / piires. Suur üllatus tabab mind, kui postkasti potsatas trahvikviitung.”
PPA andmetel ületas autojuht 90 km/h alas kiirust, välja mõõdeti 108 km/h +/- 5 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 13 km/h.
Autojuht kirjutas trahvikviitungil olnud e-maili aadressile ja palus tõestust kiiruseületusest kas kaamera foto või mõne muu tõendi näol. PPA-st paluti tal saata nõue kas digitaalselt allkirjastatuna või posti teel ametile.
Nüüd küsibki trahvi saanu, kas on võimalik, et mobiilne kiiruskaamera mõõtis talle valesti vea ning miks ta peab hakkama vaidlema selleks, et oma pilti kaamerast kätte saada? Kõigele lisaks nõutakse digitatud kirja, kuigi lihtsam olnuks ju pilt koos trahviteatega saata.
Mobiilne kiiruskaamera on sama nagu “mõõdupost” tee ääres
Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juht Hannes Kullamäe võttis aega, et kiiruskaamerate trahviteate saatmise korda pikemalt selgitada.
Kui rikkumine on mobiilse kiiruskaamera poolt tuvastatud, siis mismoodi seda menetletakse? Millise teate autojuht saab, kuhu see saadetakse ning kui kiiresti tuleb see tasuda?
Mobiilsete kaamerate poolt tuvastatud rikkumiste menetlemine toimub samamoodi nagu statsionaarsete kaamerate puhul.
Hoiatustrahv määratakse isikule, kes oli mootorsõiduki eest vastutav isik, st liiklusregistri järgne vastutav isik, teo toimepanemise ajal.
Trahviteade saadetakse kümne tööpäeva jooksul väärteo tuvastamisest ning hoiatustrahv tuleb tasuda panka kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest.
Trahviteatele on lisatud maksekorraldus ja eeltäidetud vaidlustusvorm. Salvestist koos trahviteatega ei saadeta. Selle saab vastutav isik, kes saadab allkirjastatud taotluse. Kogu vajalik info selle kohta on ka igal trahviteatel.
Kõnealuses loos kurdab autojuht, et kaamera mõõtis kiirust 110 alas nagu oleks seal olnud 90 km/h. Kas võib juhtuda, et kaamera mõõdabki valesti ehk eksib piirkiirusega?
Tehniliselt võib sellist asja juhtuda küll. Seda juhul kui valvespetsialist, kes kaameraga töötab, on kaamera valesti seadistanud.
Aga meie spetsialistid on läbinud vastavad mobiilsete kaamerate koolitused ning enne päriselt kaameraga tööle hakkamist seda ka pikalt harjutanud. Seega usume, et selliseid eksimusi ei juhtu.
Kuidas liikuvaid kaameraid seadistatakse, et nad mõõdaksid õiges kohas õigest piirkiirusest alates?
Valvespetsialist seadistab kaamerat paika pannes tema kõrguse ja kauguse sõiduteest ning mõõdetava tee laiuse. Ühtlasi märgib ta kaamera täpse asukoha GPS koordinaatitega ning antud kohas suurima lubatud kiiruse.
Lisaks märgib spetsialist ka selle kiiruse, mille pealt kaamera hakkab pilte tegema. Kui tegu on mitmerealise teega, seadistatakse vastavalt aparaadis ka need read.
Kui kõik eelnimetatud ja paljud muud parameetrid on paigas, siis tehakse ka kontrollpildid, et kõik oleks täpne ning nõuetekohane ja alles siis alustatakse päris mõõtmist.
Mis saab siis, kui trahvi saanud autojuht ei tunnista oma viga või tahab selle vaidlustada?
Hoiatustrahvi suurust, see tähendab trahvisummat, vaidlustada ei saa.
Seadus annab mootorsõiduki eest vastutavale isikule õiguse vaidlustada saadud trahviteade juhul, kui sõidukit kasutas keegi teine.
Trahviteatele on lisatud eeltäidetud vaidlustusvorm ning sellele tuleb lisada alati tegelikult sõidukit kasutanud isiku andmed ja allkirjastatult kaebus meile edastada.
Lisaks on alus trahviteate vaidlustamiseks kui:
- Sõiduk või selle numbrimärk on varastatud või hävinud ning sellest on enne trahviteates märgitud teo toimepanemise aega teatatud pädevale ametiasutusele;
- Esines õigusvastasust välistav asjaolu ja see on dokumentaalselt tõendatav.
Mõlemal juhul tuleb vaidlustusele lisada dokumentaalsed tõendid. Muid võimalusi trahviteate vaidlustamiseks seadus ette ei näe.
Kuidas valitakse kohad, kus mobiilse kiiruskaameraga mõõtmisi tehakse? Selle postituse alla tekkinud arutelu käigus tuli välja, et liiklejad on arvamisel nagu pandaks need püsti sinna, kus on võimalik pahaaimamatult eksida ja mõõdetakse “enne palgapäeva”, et riigikassat täita.
Asukohad valitakse analüüsipõhiselt, kus arvestatakse nii konkreetsete kohtade liiklustihedust kui ka avariide sagedust.
Mobiilseid kaameraid kasutatakse sageli näiteks mitmerealistel teedel, kus tavapatrullil oleks kiiruseületaja peatamine raskendatud ja ohtlik.
Küsin siis otse: kas tõesti on tegu pahatahtliku käitumisega, võtta vahele korralikke liiklejaid, kes näiteks möödasõidul on sunnitud kiirust ületama või – nagu väitis üks kommenteerija – allamäge veeredes ei saagi midagi teha, et auto ületab 50 km/h lubatud sõidukiiruse?
Möödasõit ei ole kohustuslik manööver ning möödasõidul kiiruse ületamine ei ole liiklusseadusest ega ka ühestki teisest õigusaktist tulenevalt lubatud.
Nii nagu muul ajalgi, on ka allamäge veeredes autojuhil alati võimalus pidurit kasutada, et oma sõiduki hoogu peatada.
Miks aga ei võiks rikkumise toime pannud autojuhile koos trahviteatisega väljastada tõestust, näiteks fotot, kus on näha, kes roolis on?
Salvestist tõepoolest kohe kaasa ei lisata. Väärteomenetluse seadustiku § 542 kohaselt saadetakse koopia fotost, filmist või muust salvestisest, mille abil tegu tuvastati, vastutava isiku taotluse alusel ning see info on olemas ka igal trahviteatel.
Liikuvkaamerad on teinud ligi 3000 trahvi
7. augusti seisuga on mobiilsete kiiruskaamerate poolt tuvastatud rikkumiste osas saadetud välja ligi 2700 trahviteadet. Asukohapõhist statistikat ei tehta, seega ei saa välja tuua kohti, kus kiiruseületamisi on enim tuvastatud.
Keskmiselt ületatakse kiirust lubatust 10-15 km/h rohkem. Maksimaalne kiiruseületamine, mille mobiilsed kaamerad on tabanud, on jäänud 140 km/h kanti.
Kaanepilt: Liiklusjärelevalvekeskus
