AMTEL-i andmetel võeti tänavu jaanuaris Eestis arvele 1359 uut sõiduautot, mis ületas 2025. aasta esimese kuu tulemust kahe ja poolekordselt. Tundub, et oodatud pööre paremusele on toimumas. Kuidas asjad päriselt on?
Eesti uute sõiduautode turg on viimase kuue aasta jooksul kolistanud mööda ameerika mägesid. Müüki ja tarneid on mõjutanud nii globaalsed kriisid kui ka kohalikud maksumuudatused.
Tänavune jaanuar tundub kauaoodatud murdepunktina, pöördena paremusele– 2025. aasta jaanuariga kõrvu pannes võeti arvele 2,56 korda rohkem uusi sõiduautosid. Valguskiir pika ja pimeda tunneli lõpus ometigi ju paistab! Või kas ikka paistab? Kuidas asjad päriselt on?
Talvekuu võitjad ja veel suuremad võitjad
Kokku võeti tänavu jaanuaris arvele 1737 uut sõidukit (sõiduautod ja tarbesõidukid kokku), mis on ligi 139% rohkem kui eelmise aasta jaanuaris. Sõiduautosid võeti arvele 1359, tarbesõidukeid 378, motosõidukeid 57 – see on ainus segment, kus müük võrreldes mulluse talvekuuga -13,6% langes, aga talv on olnud karm!
Mitmeotstarbeliste maasturilaadsete võidukäik jätkub. 38% võtsid keskmise suurusega SUV-d, 18% tasku- ehk väikelinnadžiibid. C-segmendi osakaal 14%, suurtele SUV-dele jagus silmi 120l ostjal.
Jõuallikate valikus on jätkuvalt on suurima osakaaluga hübriidautod, mis moodustasid 59,7% kogumüügist – ja see on tänane reaalsus, sest kaksikajamiga sõiduautode valik aina laieneb, Elektriautosid müüdi jaanuaris 76 ja nende osakaal oli 5,6% kõigist müüdud sõiduautodest.
Automarkidest oli populaarseim Škoda 254 müüdud autoga, teiseks jäi Toyota 156 ja kolmandaks Renault 137 ühikuga. Mudelite esikolmiku moodustasid Škoda Kodiaq (103), Škoda Octavia (95) ja KIA Sportage (55).
Elektriautode müügitabeli etteotsa tõusis Toyota 10 müüdud autoga. 10 bZ4X jõudsid registrisse. Teiseks tuli Tesla 8 autoga, aga teiseks tulid ka Porsche ja BYD. Porsche Taycan on jätkuvalt pop, ja huvitavalt kombel oli ka BYD-il üks täiselektriline mudel – Atto 3, mis tulemust tegi. Volvo 7, Škoda ja KIA mõlemad 5 täiselektrilist mudelit – tegelikult on pilt üpris ilus ja kaugeltki mitte “hiinlaste” poole kaldu.
Seda, et majandus tasapisi tõepoolest taastub, näitab tarbesõidukite müügi kasv jaanuaris. Möödunud aasta lõpukuudega võrreldes kasvas see jõudsalt. Klientidele anti üle 378 uut tarbesõidukit – koguni 92,9% rohkem kui mullu hangekuul.
Automarkidest olid jaanuaris edukaimad Citroen (62), Toyota (59) ja Scania (50). Veokite segmendis Scania (50) ja Volvo (36) olid tublimad.
Võrreldes 2025. aasta jaanuariga on peaaegu kõik margid oma müüki kasvatanud – mulline võrdlusbaas oligi absoluutne mudaliiga (ja loodetavasti sellist aastat enam üle elada ei tule. On üksmärkimisväärne langeja, ja see on Tesla. Müük kukkus mullusega võrreldes 38,5%. Numbrites on kukkumine muidugi marginaalne – vaid jaanuar ja kõigest 5 autot vähem müüdud.
Kuidas asjad päriselt on? Tuhnime lähiajaloos
Vaadates uute sõiduautode registreerimise dünaamikat Eestus alates 2020. aastast, torkab silma turu suur tundlikkus välistele teguritele.
2020. aastal tabas turgu koroonakriis, viies müüginumbrid 18 750 ühikuni. Sellele järgnes 2021. aastal kiire taastumine (22 336 autot), mis aga sumbus 2022. aastal globaalsesse kiibikriisi ja tarneraskustesse.
Ja siis tuli automaks. Kõige ekstreemsemad kõikumised toimusidki turul aastatel 2024 ja 2025. 2024. aasta kujunes rekordiliseks (üle 25 300 uue sõiduauto), kuna tarbijad kiirustasid oste sooritama enne 2025. aasta alguses jõustunud mootorsõidukimaksu.
Buum toimus tulevase müügi arvelt, mis päädis 2025. aastal turu kukkumisega peaaegu poole võrra – arvele võeti vaid ligikaudu 13 000 uut sõiduautot. Ja 2025. aasta jaanuar andis aastale kammertooni – ei uskunud keegi, et algas mudaliigasse kukkumine, mis kestis aasta lõpuni.
Selleks, et paremini turul toimuvat mõista, tuleks lisaks lähiajaloo näärikuudele võrrelda 2026. aasta alguse müüki võrrelda näiteks 2025. aasta sügiskuudega, mil automaksu paratamatus vaikselt kohale jõudis. Näiteks detsembriga võrreldes oli jaanuari müügikasv 176 autot ehk 14,9%. Ja detsember on läbi aegade olnud kena müügikuu.
Hundikuu* on Kaval-Antsu lemmik
Kui vaatame ajas kaugemale tagasi, siis võrreldes 2020. aasta jaanuariga, mil Eesti autoturg oli haripunktis enne pandeemia ja tarneraskuste algust, on tänavune jaanuari müük endiselt märgatavalt madalam, langus -37,2%, ühikutes 806 autot vähem kui toona, kui jaanuaris võeti arvele 2165 uut sõiduautot. Jättes kõrvale automaksust maksahaagi saanud 2025. aasta alguse, joonistub välja selge langustendents.
Jaanuarikuu müüginumbrid on autoturul alati olnud segu psühholoogiast, logistikast ja planeerimisest. Kuigi tavainimese jaoks algab uus aasta puhtalt lehelt, on automüüjate jaanuar sageli eelmise aasta “saba” – koju jõuavad eelmise aasta lõpus sõlmitud tehingud ning algavad kampaaniad, millega turgu testitakse.
Automüügis on levinud praktika, kus detsembri viimastel päevadel saabunud või müüdud autod teadlikult uue aasta jaanuari vormistatakse. Müüjatel on kasulikum alustada uut aastat tugeva stardipauguga. On suur vahe, kas uus sõiduk esmaregistreeritakse aastal 2025 või aastal 2026 – ostja on “aastaga võidus”.
Hangekuu on aeg, mil jõuavad kohale ning antakse üle sügisel või aasta lõpus sõlmitud suurte äriklientide ja riigihangete autod. Paljud ettevõtted planeerivad oma autopargi vahetuse just uue aasta algusesse – ikka see “ilus uus algus” ja esmaregistreerimise aastanumber.
Ja siis on kampaaniad, mida mullu nägime tavapärasest palju rohkem, lausa meeleheitlikult palju rohkem, aga siinkohal ei saa müüjatele ette heita, et nad idiootlikus olukorras elu eest võitlesid. Klassikaline aastavahetuse tühjendusmüük kestis paraku kogu aasta, sest laos seisvatest sõidukitest on kuidagi vaja vabaneda.
Lõpuks mõjutab talvistekuu müüke logistiline pudelikael – ka pühade ajal saabuvad laevad ja treilerid Paldiski sadamasse. Detsembri keskel saabunud lasti tollimine ja ette valmistamine võtab paar nädalat, ehk sõidukid saavad üleandmisküpseks jaanuari alguseks.
Seetõttu näeme sageli ühel kuul konkreetse margi müügi hüppelist kasvu – see on lihtsalt logistiline reaalsus, kus autod on lõpuks füüsiliselt klientideni jõudnud.
Niisiis ei peegelda hundikuu kenad numbrid reaalajas tehtud ostuotsuseid, vaid kombot strateegilistest ning logistilistest otsustest. Tänavune hea jaanuar on hea algus, püüd turu madalseisust lõpuks ometi üle saada.
Kuigi Eesti uute autode müügiturg on võrreldes mulluse mudaliigaga teinud nähtava hüppe kõrgustesse, on pikaajaline taastumine koroonaeelsele ja maksude-eelsele tasemele veel pikk tee.
Ennusta mulle, mustlane, ennusta!
Pilbasteks võetuna ei ole lõpenud 2026. aasta esimene kuu just teab-mis megamüügikuu, kuid selge on, et stabiliseerumise faas peab kunagi algama. Märgid on õhus juba mullu sügisest.
Jaanuari tulemuse põhjal võib prognoosida tänavust uute sõiduautode müüki 15 000-16 500 ühiku juurde, ja iga lisanduv sada on puhas võit.
Turu peamiseks mootoriks on edasilükatud nõudluse realiseerumine äriklientide segmendis. Ettevõtted, kes peatasid 2025. aastal mootorsõidukimaksu kehtestamise tõttu oma autoparkide uuendamise, on jõudnud nüüdseks punkti, kus sõidukite vahetus on vältimatu.
Jaanuari statistika, kus suur osa registreerimistest koondus liisingu “hubide” piirkonda nagu Saue, kinnitab, et just juriidiliste isikute pikaajalised hanked ja fleet-müük moodustavad tänavuse müügimahu selgroo.
Erakliendi aktiivsust hoiab üleval agressiivne kampaaniamajandus ja automüüjate vaheline tihe konkurents. Kuna intressikeskkond püsib samasugusena, on maaletoojad sunnitud pakkuma eritingimusi, nagu 0%-ne intress või fikseeritud Euribor, et meelitada tarbijaid uusi sõidukeid soetama.
Tehnoloogiliselt süveneb 2026. aastal üleminek hübriid- ja elektriajamitele, mida soosib otseselt Eesti uus maksupoliitika. Madalam süsinikuheide tähendab tarbijale väiksemat iga-aastast automaksu, muutes uue põlvkonna säästlikumad mudelid majanduslikult sisepõlemismootoritest ratsionaalsemaks
Vaatamata positiivsele algusele jäävad turu kohale püsima ohumärgid, mis on seotud üldise majandusliku ebakindlusega. Kui Euribori langus on oodatust aeglasem või elanike ostujõud ei taastu prognoositud tempos, võib jaanuari spurt jääda ajutiseks nähtuseks. Ja “toredaid” üllatusi toovad kindlasti ka poliitikute väljaütlemised – parteid saavad automaksu seljas sõita uute Riigikogu valimisteni välja. Mõtlemata, mida see segmendile kaasa toob.
Kogu tänavune aasta saab olema tõehetk – kas jätkub “ootame-vaatame”, sest poliitikud lubavad piimamäge ja pudrujõge ja kõikide maksude kaotamist või valitakse saastava “vanuri” asemel ikkagi uus, säästlikum ja kokkuvõttes odavam-pidada-sõiduk, mida põhjanaabrite eeskujul kümnendi või kauem kasutatakse?
Aus on tunnistada, et auto ostmine ja omamine on muutunud kallimaks, ja iga registreeritud sõiduk peab end majanduslikult õigustama.
Kuidas asjad päriselt on, selgub juba järgmise üheteist kuu jooksul.
*Vanarahvas nimetas jaanuari hundikuuks ja asja pärast – soed hakkasid kaaslase järgi vaatama ning ulusid igatsevalt kuu poole.
Kasutatud allikad:
- AMTEL (Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit) – Turuülevaated ja ametlik müügistatistika.
- Transpordiamet – Sõidukite registreerimise andmebaas ja statistika.
- Statistikaamet – Eesti majandusnäitajad ja leibkondade tarbimisandmed.
- Tesla – Elektriautode (Model Y ja Model 3) ametlikud andmed ja hinnakiri.
Kaanepilt: Ylle Rajasaar