AMTEL-i andmetel müüdi tänavu veebruaris 2021. aasta veebruariga võrreldes 13,6% vähem uusi sõidukeid. Klientidele anti üle 1409 sõiduautot ja 390 tarbesõidukit. Kõige rohkem taheti Toyotasid. Uute autode müük on seega langustrendis, vaid “e”-l läheb üsna okeilt, kui “e” sisse patuga pooleks lugeda ka hübriidajamiga autod.
Võrreldes möödunud aasta veebruariga langes uute sõiduautode müük tänavu 13,6%. Alanud aasta kahe kuu kokkuvõttes on Eestis müüdud 3133 uut sõiduautot, mis jääb mullusele 13,3% alla.
Tarbijaharjumustes pole suuri pöördeid toimunud: keskmise suurusega linnadžiipide osakaal kogu müügist on rohkem kui kolmandik (35,8%). Väike-keskklassi autode müügiosa oli 17% ja nn taskumaasturitel 15,8%.
Nähtav muutus on toimunud ajamite eelistuses: 42% kõigist sõidukitest sõidavad kas gaasiga, elektriga või on hübriidid. CNG-l töötavaid autosid müüdi veebruaris 31, elektriautosid 42 ning hübriid- või pistkihübriide lausa 521.
Suur osa tootjatest on viimase paari aastaga tavamootoritega autode valikus teinud korrektuure ja klientidele jäävadki alternatiivsemad valikud.
Hübriidajamiga autod kompenseerivad edukalt lahjemaid mootoreid, niisiis polegi imestada, et nende müük jõudsalt kasvab. Tasub märkida sedagi, et veebruaris tõusis diislikütuse hind meil 27,1% ja bensiinil 26,3% ja torugaasi hind koguni 84,9%. Eraldi LPG ja CNG hinnatõusu välja toodud ei ole, aga tanklate hinnatabloodel on näha ka nende puhul suuremaid numbreid.
Ukraina sõda tekitab segadust
AMTEL-i tegevjuht Arno Sillat näeb, et siiani autotööstusele peavalu valmistanud probleemid on Ukraina sõja puhkemise järel vähemalt mõneks ajaks laualt maas, sektoril tuleb lahendama hakata sootuks muid muresid, fookus on tema sõnul rohepöördelt ja pandeemiaga kaasnenud tarneprobleemidelt liikunud ära:
„Eelkõige rohepööre ja tarneprobleemid, mis veel lõplikult lahenenud ei ole, on tänaseks juba 10 päeva meie kodu lähedal toimuva sõja mõjul oma tähtsust minetanud. Muutumas on taustsüsteem ja väärtushinnangud.”
Sillati sõnul on praegu liiga vara anda hinnangut, mis suunas asjad liiguvad, kindel on, et tootjatel tuleb taas oma tarneagelad ümber mängida.
“Ukraina abistamisse panustatakse laial rindel – kes otsetoetustega, kes oma ukrainlastest töötajate ja nende perede igakülgsel abistamisel, kes muul viisil. Nagu muudest sektoritest, nii on ka autoettevõtetest kodumaa kaitsele läinud spetsialiste.”
Sillat lisas, et AMTEL-i liikmed on solidaarsed kõigi teistega ning valmis panustama sõja eest Eestisse varjule tulnute tööhõivesse.
Eesti rahva lemmikauto on jätkuvalt RAV4
Mõni asi muutuvas maailmas püsib siiski endine: eestimaalaste lemmikmark on jätkuvalt Toyota ning ostetuim mudel RAV4 linnadžiip.
Veebruaris müüdi 342 Toyotat, kahe kuuga on neid kaubaks läinud ligi 800. Teisel kohal olev Škoda jääb 277 ühikuga ja KIA ümmarguse 555ga maha. Jaanuaris suurepärast müüki teinud Subaru veebruaris aga esimese kümne sekka ei pääsenudki, 31 autoga ollakse Nissani, Volvo ja Opeli järel 14. kohal.
Renault, mis varasematel aastatel on hoidnud kohta esikolmikus, on küünlakuul 6. ja üldarvestuses 7. kohal. Neist kõikumistest võib välja lugeda tarnetõrkeid ja vaadates Ukrainas toimuvat ning sanktsioone, mis suure osa Venemaal seni toimetanud brändide elu veelgi segasemaks teeb, ei julgegi midagi ennustada.
Võimalik, et paremini läheb neil, kel ühtegi tehast Venemaal ei ole. Üsna värske uudis ütleb, et ka Nissan on oma tehast idanaabri juures kokku pakkimas. Samas pole teada, et Eestisse toodaks Venemaalt uusi autosid. Seis on pisut segane, aga lootus jääb, et kännu taha ei takerduta kuniks tootmisliine tankide jaoks seadistada ei tule.
Mudelitabel on üllatustevaene, kui mitte pidada üllatuseks seda, et Honda hundikuul 28 CR-V-d müüs ning selle tulemusega kümnendaks tõusis. 3 Toyotat, RAV4 155 ühikuga uhkelt esirinnas, 2 Škodat, 2 Kiat ja siis juba VW Tiguan, Nissan Qashqai, Honda CR-V.
Kahe kuu kokkuvõttes juhib Toyota RAV4 tabelit ligi sajakonna autoga, Škoda Octavia on 218ga kannul, siis veelkord vaheldumisi väga tasavägiselt japsid ja tšehhid (Corolla ja Kodiaq) ning siis lisandub mustrisse KIA Sportage, mida on kokku tänavu müüdud 83 autot. Sportage võitis äsja Maailma naiste aasta auto 2022 oma segmendi kulla ja nimetati parimaks pere SUV-ks. Mõni punkt jäi puudu, et see oleks koju viinud võidutiitli.
Tarbesõidukite segment on veel talveunes
Uusi tarbesõidukeid müüdi veebruaris 390, mida oli 3,7% vähem kui möödunud aasta veebruaris. Kahe kuu kokkuvõttes on tarbesõidukeid müüdud 2,6% vähem kui eelmisel aastal.
Automarkidest moodustasid esikolmiku Toyota (94), Peugeot (63) ja Citroen (47). Uusi veokeid müüsid enim Volvo, Scania ja DAF.
Tarbesõidukite mudelitabelit juhtis vastlakuul Toyota Hilux, ja kahe kuu kokkuvõttes edestab see töömeeste popimat bussi Renault Masterit 17 ühikuga.
Üldtabelis jagavad Ford Transit Customiga 6.-7. kohta TallinnaSolaris Urbino gaasibussid. Veoautodest ongi markide esikümnes üksnes Volvo FH, mida veebruaris müüdi 13 ühikut.
Elektriautode müük kasvab, numbrid on muidugi väikesed
Elektriautode ja igamehe laadimistaristu entusiast Martin Rinne tegi kokkuvõtte veebruari e-autode müügist ja turu seisust üldisemalt.
Tema andmetel lisandus registrisse tänavu veebruaris eelmise aastaga võrreldes 2 korda rohkem “e”-sid: 64 vs 33. Esmaregistreerimisi oli 44, neist 42 M1 ja 2 N1 kategooria sõidukit. Kahe kuuga on registreeritud enam elektrikaid kui terve 2018. aasta peale kokku.
Elektriautode seas kõige populaarsem oli hundikuul Kia Niro, neid lisandus 10. Järgnes Volvo XC40 7 autoga ja Škoda Enyaq kuuega. Pea kõigil konkurssidel puhta töö teinud Hyundai Ioniq 5 võeti arvele 5, Porsche uhke Taycan-sportauto on nüüd aga veel neljal omanikul sõiduvahendiks.
Uudiseid on tulemas peagi ka tarbesõidukite segmendis, sest arvele on võetud 1 täiselektriline Toyota Proace väikebuss.
Kõik registreeritud uustulnukad on CCS-laadimisega. Rahvaauto tiitli konkurentsis on kahe kuu müügitulemi põhjal Audi e-Tron, e-Tron Sportback, e-Tron GT, BMW iX, Hyundai Ioniq 5, Porsche Taycan, Renault Zoe… jt.
Kokkuvõtteks: bensiinimootor võidutseb (veel)
Martin Rinne analüüsis veebruaris arvele võetud uute sõidukite ajami tüüpe ning tõi välja protsendid, kui palju on ühe või teise osakaal.
Kõige populaarsem on bensiinimootor, pea 44% ostetud autodest on bensukad. Pole ka ime, mikromootoriga linnadžiip on täna soodsam valik kui hübriidajamiga sama masin ning diisli vaenamine on viinud valikust meil seni ostetud mootorid. Diiselmootoriga autode osakaal oli 15%.
Sedamööda kuidas kõik tootjad diisli asemel hübriide kokku keevitavad, kasvab ka nimetatute osakaal. Selle aasta veebruaris julge kolmandik, 34% olid tavahübriidid. Hübriidi kallim versioon pistik jäi müüginumbritelt alla nii CNG-le (2%) kui elektrile (3%). Napilt alla pooleteise protsendi ehk 22 pistikut on üsna nutune.
Uute sõiduautode jaotus kütuseliikide lõikes veebruaris 2022 43,73% Bensiin 34,18% Tavahübriid 15,01% Diisel 3,23% Elekter 2,39% CNG 1,46% Pistikhübriid Allikas: Martin Rinne
Teen siinkohal tuju tõstmiseks ettepaneku, lugeda “e”-de hulka kuuluvaks kõik autod, millel on kuskil üks või mitu elektriajamit, olgu siis tugiteenusena (hübriidid) või iseseisva tööloomana.
Eks ole, pilt sai päris hea ning võimegi öelda, et “e”-l läheb üsna okeilt, pea 40% ostetud uutest sõidukitest on mingil määral “e”-d. Nali-naljaks, elektriautode fännid, ärge minuga pahandage, see oligi vaid tujutõste ja ei pretendeeri tõele. Pealkirjaks hea küll!
Mida toob ülejäänud aasta? Suure tõenäosusega langeb uute autode müük veelgi ja kasutatud autode turult hakatakse tikutulega taga ajama diiselmootoriga kobedamaid isendeid.
Elektriautode müügi kasvu ei julgegi suurelt ette ennustada, sest energia hinnad rallivad üles. Vahepeal vaat` et odavaimat sõidukilomeetri hinda pakkunud CNG-sõidukid ei ole ka enam liiga odavad.
On kuulda, et osa autotootjaid on oma rohepöörde plaanid vaikselt kalevi alla libistanud ning lubavad jätkata diiselmootorite tootmist kuni kõiki kruvisid päriselt kinni ei keerata.
Saame näha. Ees on huvitavad ajad ja annaks taevas, et “huvitav” piirdub kallima kütusehinnaga ja paremini valitud (kah kalli) kohaliku toiduga, mis inimkeha energiaga varustab. See on vabaduse hind, mis tuleb paraku maksta kuniks ajad muutuvad.
Ei ole mõttetult elatud aegu.
Mõte ei pruugigi selguda praegu.
Vähemat, rohkemat olla ei võinuks.
Parajal määral saab elu meilt lõivuks.
/A.Alliksaar "Ei ole paremaid, halvemaid aegu"/
Kaanepilt: Toyota pressiteenistus. Alusandmed: AMTEL, Martin Rinne
