Soomes on ökosõit au sees. Kütus on kallis, aga loodus on kallim veel. Aga Turu ametikooli õppejõud Markku Ikonen, kes arvutas välja, kuhu auto kütus tegelikult kulub, leiab, et suur osa autojuhtidest ei tea tõelisest säästusõidust ööd ega mütsi. Tagumine aeg ökotamine ka siinpool Soome lahte selgeks saada!
Ökosõit ei tähenda kaugeltki madalatel pööretel 30 km/h edasi roomamist, kliimaseade ja kojamehed igal juhul välja lülitatud.
Ökosõit on mõtestatud, ettevaatav ja planeeritud liikumine sihtkohast sihtkohta nii, et kõik on rõõmsad, k.a. auto.
Markku Ikonen, Turu ametikooli auto- ja transpordivahendite koolitusprogrammi lektor tõdeb, et autokoolides võib ju ökosõitu õpetada, aga liikluses seda tunda küll ei ole: teatakse mõnd sõiduvõtet, aga ainult nende abil loodust ei säästa ja rahakotile pai teha ei mõista.
Selleks, et ökotamisest täit kasu lõigata, tuleks asja olemusest aru saada ja vaadata numbreid, mis näitavad, kuhu tegelikult kütus ja sellest saadav energia kulub. Ikoneni tehtud arvutused üllatavad ka kogenud juhte.
20 pisipeatust päevas ja rahakott ägab
Tarbimise kohapealt on autole parim, kui see on liikvel. Üks peatus ja kiirendamine linnassõidul võtab sama palju kütust kui kulub ligi kilomeetri ühtlases tempos sõitmiseks.
Näiteks auto, mis saja kilomeetri kohta kulutab 5,5 km bensiini, võtab kilomeetri ühtlase sõidu kohta triiki täis viinapitsi jagu kütust. Samapalju kulutab see siis ka ristmikul või ummikus peatudes ja kiirendades.
Kui neid peatuseid koguneb 20 päevas, 140 nädalas ja 600 kuus, annab see tankimisel rahakotis tunda. Meie auto näitel kuus haihtub ristmikele umbes 3,3 liitrit bensiini. Rahas jämedalt 4 eurot.
Ökosõiduinstruktor Markku Ilonen küsib retooriliselt: “Kui sa lähed poodi piima ostma, kas sa lähed sinna siis veerand tundi enne kui pood avatakse? Ei lähe ju! Ent valgusfoori juurde kihutatakse isegi siis kui kohe edasi ei pääse.”
Juhi oskused on linnasõidul tähtsad
Linnaliikluses tõusevad juhi oskused eriti esile, maanteel mõjutatuvad tarbimist rohkem auto omadused. Nii sinul kui ka minul oleks Ikoneni arvates just maanteeliikluses arenguruumi.
Siinjuures on huvitav märkida, et uuringutest tuleb välja, kuidas need, kes enda meelest on usinad ökotajad, seda tegelikult sugugi ei ole.
Auto näidikud näitavad kiirendusel väga suuri kütusekulunumbreid. Neid jälgides minnakse piltlikult aga teise kraavi, sest ei teata, et hetkeline kõrge kulu mõjutab tarbimist vähem kui keskmisest kõrgem näit kogu sõidu vältel.
Õige kiirendus toimub siuh-säuh: pannakse kõrgem käik kohe, kui auto mootor seda võimaldab. Nii püsivad pöörded võimalikult madalal tasemel ja mootori võimsuse suhe nii hea kui võimalik.
Kuid õige kiirendus läheb raisku, kui saavutatud kiirust ei suudeta edaspidi hoida. Hädised möödasõidud, mis lõppevad pidurdamisega vahetult enne eessõitva auto tagastanget, on ökonoomsuse poolest halvim võimalik sõidustiil.
Kuid asju, mis mõjutavad kütusekulu on kümneid. Mõnda saavad juhid mõjutada, mõnda ei. Allpool on kokku kogutud peamised kütust neelavad tegurid.
Kuhu kütus päriselt kulub?
Uuringute tegemiseks võttis Ikonen viienda põlvkonna Volkswagen Golf 1.6 FSI. Seda populaarset mudelit valmistati aastatel 2003-2008. Umbes nii vana – 11-15 aastat on ka Eesti keskmine sõiduauto.
Testide ajal sõitis Golf ühtlaseselt 100 km/h kiirusega tasasel maanteel. Ja ometigi läheb raisku koguni 73% kütuseenergiast!
Suurem osa kütuseenergiast raisatakse juba mootoris. Jõuallika efektiivsus on vaid 27 protsenti. Kui olla üsna täpne, siis raisku läheb 73%. 100-27 ja nii edasi… 73. 73%! Kõige muu jaoks jääb vaid 27%.
Efektiivsus tähendab seda, kui palju energiat kasutatakse ära autoga liikumiseks. Enamus energiast läheb soojusena kaotsi ja aurustub.
Eri tüüpi sõidul, näiteks linnasõidul, on kasutegur veel halvem: bensiinimootoril, keskmiselt 20 protsenti ja diiselmootoril 25 protsenti. Toyota uutel hübriidajamitel on kasutegur suudetud tõsta üle 40%, mis on kõva näitaja.
Mida juht saab teha?
Esimene nõuanne: väldi mõttetuid kiirendamisi. Iga kiirendus kulutab suure lonksu kütust. Linnasõidul võtab auto keskmiselt ligi kaks korda rohkem kütust võrreldes ühtlase 50 km/h kiirusega sõiduga. Pikem sõit võib olla ökonoomsem, kui ei pea peatuma.
Eelsoojenda auto mootor. Külma ilmaga võtab mootor rohkem kütust käivitamiseks ja mootori efektiivsus on halvem kui soojal ajal.
Käivitamisel seitsme külmakraadiga võib auto tarbida nelja kilomeetri linnasõidu koguse kütust, kuni 2 korda rohkem kütust kui auto, mis käivitatakse soojana.
Mootorit tuleks eelsoojendada kas Webastoga või siis pistikust elektriga: kui olete märganud, siis Soomes on pea kõigi kortermajade juures parklates ridamisi pistikuid selleks olemas.
Eestis on asi natuke kesisem, siin ollakse arvamisel, et eelsoojendamine tähendab auto käivitamist ja tühjalt tiksuda laskmist.
Õhutakistuse vähendamine on teema
Koguni 17% autokütusest kulub õhutakistuse ületamiseks. Miks on uued autod nii ühetaoliselt muljad? Aga sellepärast, et tootjad püüavad pükstest välja, et õhutakistust minimeerida.
Õhutakistuse vähendamise seisukohalt on parim kuju tilgakujuline või muljas. Maasturitaoliste õhutakistus on kaugelt kehvem kui sedaanidel.
Ka kerepikkus loeb: mida lühem ja muljam (esimese põlvkonna Nissan Leaf või Renault Zoe näiteks), seda väiksem takistus ja sellest tulenevalt ka väiksem energiakulu.
Auto õhutakistust mõjutavad paljud tegurid: õhu tihedus, kere ristlõikepindala, kere disain ja lõpuks ka see, kui kiiresti autoga sõidetakse ning millistes ilmaoludes.
Kui sõiduki kiirus on kahekordistunud, on vaja õhutakistuse ületamiseks kaheksakordset jõudu. Näidis-Golfi kütuse energiast 17% kulub sellele, et läbida ees olevat õhumassi.
Õhutakistus ja sõiduvõtted
Õhutakistuse vähendamiseks ei saa juht ise suurt midagi teha. Peale selle, et üritada sõita allatuult ja sooja ilmaga.
Kui Golf sõidab 80 km/h, hooga vastu tuult mille kiirus on 5,56 meetrit sekundis, kasvab auto kütusekulu 1,0 liitrit saja kilomeetri kohta. Samasuguse allatuulega sõidul tarbimine langeb 0,6 liitrit saja kilomeetri kohta.
Tuuletakistust mõjutab ka õhu tihedus: see on madalaim sooja ilmaga ja madala õhurõhuga ning pakaselise ilmaga kõrge õhurõhuga.
Õhu tihedus võib suurendada kütusekulu kuni 15% külma ilmaga sõites, võrreldes sooja ilmaga sõitmisega. Ehk kui tahad ökotada, sõida autoga sellise ilmaga, mis sulle endale ka meeldib: ei liiga külm ega liiga soe, tuulevaikne, mahe, mõnus.
Veeretakistus ja sõiduvõtted
6,5% kütusest saadavast energiast läheb veeretakisuse ületamiseks. Veeretakistust mõjutavad rehvid ja auto mass. Mida raskem on auto ja mida laiemad rehvid, seda suurem veeretakistus.
Teisalt suurendab kiirus veeretakistust oluliselt alles siis, kui kiirus kasvab 120 km/h-ni ja rohkem. 100 km/h kiiruse juures võtab veeretakistus Golfi kütusekulust 6,5%.
Juht saab veeretakistust vähendada, kontrollides regulaarselt rehvirõhku. Ebapiisav rõhk rehvides suurendab veeretakistust, ja see nõuab täiendavalt energiat sest rehv on lödi.
Natuke aitab ka kui valida väikese veeretakistusega rehvid. Head rehvid võivad säästa linnas kuni 0,4 l kütust saja kilomeetri kohta.
Kehv lugu on lörtsis ja lobjakas sõitmisega: seda tasuks üldse vältida. Lobjakas ja lörts lisavad veeretakistust oluliselt ja sellise ilmaga peaks sõitma teerööbastes, soovitab Ikonen.
Lisaks veeretakistusele mõjutab rehvi tee kattematerjal. Kõva ja sileda pinnaga teedel on takistus väiksem kui karedal või kruusasel teel.
Lumevabadel teedel tasuks teerööpaid aga vältida, sest need on muust teest karedamad ja “võtavad kinni”. Rööbastesse kogunenud vesi suurendab veeretakistust oluliselt.
Autot ei tasuks liigselt lastida. Saja kilogrammi võrra rohkem koormust lisas 60 km/h tunnis liikuvale Golfile kütusekulu 0,2l/100 km kohta.
Katusele kinnitatud koorem, näiteks suusaboks lisas kulutust mitte ainult kaalu vaid ka õhutakistuse tõttu, ja see oli soliidne: saja kilomeetri kohta kogunes kütuselisa liitrijagu.
Auto jõuülekanne ja sõiduvõtted
Vaid 2,5% kütusest saadavast energiast kulub auto jõuülekandele. Auto jõuülekande kasutegur ongi hea. Ja see on koht, kus tulevane autojuht peab otsustama juba autot soetades.
Kas valida käsi- või automaatkast? Tänapäevased automaadid on juba nii head, et pruugivad hakkama saada vähema energiakuluga kui inimene ise. Käikude arv – eriti moodsatel autodel isegi 10 – parandab võimalust, kasutada mootorit maksimaalselt efektiivselt.
Kui autol on automaatkäigukasti mõjutav Eco-režiim, siis seda tuleks ka kasutada. See lükkab kõrgema käigu sisse juba väikesel kiirusel, mis parandab mootori efektiivsust.
Kui aga Eco-režiim mõjutab gaasipedaali, siis on parem see välja lülitada. Sel juhul jääb mootori koormus gaasipedaali vajutades normaalsest madalalmaks, seega kiirendus toimub liiga aeglaselt.
Laisk gaasipedaal võib tekitada juhis vale arusaama, et kokkuhoidlik kiirendus peaks olema aeglane. Nagu ülalt teada saime, see ei ole nii.
Abiseadmed ja sõiduvõtted
1% kütusest saadavast energiast kulub kõikvõimalike abiseadmete tööks. Abiseadmed on nii kojamehed kui ka infolust, kliimaseadmest ja elektrilisadest rääkimata.
Varem said autode seadmed oma energia otse mootorist, see tähendab, et näiteks vee ja õli pump toimisid täisvõimsusel kogu aeg.
Uutel autodel on seadmed aga elektrilised ja töötavad ainult siis, kui neid on tõesti vaja on. Golfi abiseadmed kasutavad kütuseenergiast vaid ühe protsendi.
Juht saab teha vaid üht: kasutada erinevaid abividinaid vaid siis kui vaja on. Kui istme ja tagaklaasi soojendus ja ka kliimaseade on täisvõimsusel, võib energiakulu olla neljakordne võrreldes miinimumiga.
Kas oled Ikoneniga nõus?
Hea lugeja, kas oled Turu ametikooli õppejõu ettepanekutega nõus? Millised on sinu parimad säästuvõtted ja kuidas sa tead, et need ka toimivad? Kirjuta meile oma kogemusest accelerista@accelerista.com või jäta oma kommentaar FB lehel või loo alla.
Markku Ikoneni uurimust sirvis Marika Johannson. Kaanepilt: Neste
