Alates 1. detsembrist on Eestis talverehvid kohustuslikud, libedust ja jäidet võib esineda varemgi – kes katab kahjud, kui libeduse tõttu on juhtunud avarii, aga autol on all veel suverehvid? Selgub, et kindlustusel on õigus hüvitisest keelduda.
Kaskokindlustuse poliis tundub olevat “kuulikindel”, olles mõeldud katma neidki kahjusid, mida liikluskindlustus ei korva: näiteks kui sõidad tagant sisse või teelt välja.
Sügisel kerkivad päevakorda libedakahjud: talverehvid on kohustuslikud alates 1. detsembrist, aga ilm ei küsi ja kallab lörtsi või külmetab siis kui parasjagu selleks võimalus. Tänavugi on libedust ja lumesadu esinenud varem ja kindlusfirmadel plekimõlkimiste arvelevõtmisel tööd omajagu.
Selgub, et kasko ei pruugigi alati aidata: vastutus hinnata sõiduolusid adekvaatselt lasub autojuhil. Omalt poolt peab sõiduki juht tegema kõik, et tema sõiduvõtted oleksid turvalised, seda nii tema enese, kaasreisijate kui ka kaasliiklejate jaoks.
ERGO sõidukikindlustuse portfelli juhi Kaido Naaritsa kinnitusel juhtub talvisel perioodil suurem osa rasketest liiklusõnnetustest just keeruliste teeolude tõttu ja neis osalevad sõidukid, millel pole (veel) talverehve. Naarits osundab, et kindlustusseltsil on voli jätta tekkinud kahjud teatud juhtudel hüvitamata:
„Autojuht peab enne sõitma asumist hindama kõikvõimalikke, sealhulgas ilmast tulenevaid ohte. Autojuht peab veenduma ja tegema kõik selleks, et autosõit oleks turvaline nii endale kui teistele liikluses osalejatele. Kui aga suverehvide ja libeduse koosmõjul on juht sattunud avariisse, siis võib kindlustusseltsil kaskokindlustuse puhul tekkida õigus hüvitist vähendada või keelduda hüvitisest,“ selgitas Naarits.
Talverehvide olemasolu ei tähenda automaatselt hüvitise väljamaksmist: jällegi peab sõidukijuht teele minnes omalt poolt tegema kõik, et liiklemine oleks turvaline. Neid olukordi, kus isegi kaskost abi ei ole, on rohkemgi.
“Ka talverehvidega sõites tuleb libedaga olla äärmiselt ettevaatlik. „Võimaliku õnnetuse korral aitab kindlustus küll katta tekkinud rahalisi kahjusid, kuid suurema liiklusavarii põhjustamise puhul jääb „tempel mällu“ alatiseks põhjustajale endale,“ rääkid Naarits.
Rehvid tuleb vahetada õigeaegselt
Detsembri alguseni ootama ja vaatama jääda pole mõtet, isegi kui ilmatargad lubavad, et plusskraade jätkub nii jõulu kui lihavõttesse.
Rusikareegli järgi tuleks talverehvid autole alla panna kohe kui ööpäevane keskmine temperatuur jääb alla 7°C, ja hoolsamad lähevad lamellidele üle juba kõige ägedamal lehtede langemise ajal, sest koosmõjus niiskuse ja sajuga muudavad need teed väga libedaks.
Vaidlus teemal, kas panna alla lamellid või naelrehvid, raugeb sedamööda kuidas vanad “naelad” läbi kuluvad, ja lumega talved lapsepõlvemälestuseks muutuvad – lamellrehvid on mitmel põhjusel “kindla peale” minek.
Kaanepilt: Ylle Tampere
