Suvi saabus koos järjekordsete maksu- ja hinnatõusudega ning ellujäämiseks tuleb meist enamusel oma harjumused üle vaadata: kust leida kokkuhoiuvõimalusi? Auto kulutab ära kõik, mis sisse paned. Suvepalavusega kulub energiat rohkem, sest sõidukit peab jahutama. Mis on aga säästlikum: kas sõita aknad lahti või kliimaseade sees?
Suvised kuumalaineid pole enam haruldus, vaid pigem uus normaalsus. Auto sees võivad temperatuurid tõusta üle 60 kraadi, muutes igapäevased sõidud talumatuks katsumuseks.
Päästerõngaks osutub kliimaseade – paraku tõstab pidevalt huugav jahuti energiakulu ning see omakorda tähendab tavapärasest tihedamat kütuse- või laadimisjaama külastamist.
Võtsime appi Aalto ülikooli teadusuuringud, Jalopniku ja Consumer Reportsi ning proovime leida vastust küsimusele, kuidas suvel energiat kokku hoida. Mis on säästlikum, kas aknad lahti või kliimaseade põhjas?
Kliimaseade jahutab efektiivselt, kuid mitte tasuta
Alustame ilmselgest – auto kliimaseade jahutab saunaks köetud reisijateruumi suhteliselt kiiresti ja mugavalt – seda muidugi juhul kui omanik pole pidanud paljuks aeg-ajalt seadet kontrollida ja vajadusel täita lasta. Sel mugavusel on oma hind. USA Energiaosakonna andmetel võib kliimaseade kergitada sisepõlemismootoriga auto kütusekulu kuumal päeval kuni 25%. See tähendab, et kui su auto tarbib tavaliselt 6 l / 100 km, võib see kuuma ilmaga koos töötava konditsioneeriga tõusta isegi 7,5 liitrini.
SAE International (Society of Automotive Engineers) on arvutanud, et kliimaseade võib moodustada auto kogu kütuse- või energiakulust 4–30%. Lai protsendivahemik sõltub ilmast, sõidustiilist, auto suurusest ja kasutatavast tehnoloogiast.
Ka Consumer Reports kinnitab: elektriautode puhul pole olukord parem. Kui näiteks Tesla või Hyundai Ioniq 5 sõidab suvel konditsioneeriga, siis ulatub energiakulu tõus 10–15% juurde, eriti kui seade peab jahutama hakkama kuuma, seisnud autot. 2023. aastal tegid ameeriklased katse, kus simuleeriti linnasõitu tühja akuga ja täislaetud elektriautoga ning võrreldi energiakulu suurust.
Aalto Ülikooli mehhatroonikaprofessor, inseneriteaduskonna dekaan Kari Tammi kinnitas juba kolm aastat tagasi, et Soome (siit tuletades ka Eesti) suves lisab kliimaseade umbes 0,5 liitrit kütusekulu 100 km kohta. Uuematel ja väiksematel autodel võib see moodustada koguni 10% kogukulust. Eriti kulukas on see lühikeste linnaotsade puhul, kus iga kord jahutatakse parkides ülekuumemenud sõiduki kabiinis õhk taas alla 22 kraadini.
22 kraadi tundub suhteliselt palav, mistõttu paljud vajutavad “low” nuppu ehk püüdlevad madalaima võimaliku temperatuurini. Paraku – mida jahedam õhk sõitjateruumis, seda suurem energiakulu.
Aknad lahti sõitmine mõjutab aerodünaamikat
Mu endine abikaasa harrastas suviti lahtiste akendega sõitu, väites, et kliimaseade kulutab kütust ja kurnab mootorit ja sada muud asja. Nii me siis sõitsime, kõrvad peas lehvimas. Oma autos ma aknaid lahti ei teinud vaid kasutasin kliimaseadet ja siis oli meil pidev vaidlus selle üle, kes on teadlikum, säästlikum, mõistlikum. Meievahelise vaidluse võitis abikaasa. Aga kas lahtiste akendega sõitmine on ikkagi mõistlikum kui masina abil kabiini jahutamine!?
Tundub ju loogiline lahendus – keerad aknad alla ja lased tuulel sõiduki sisemust jahutada. Jalopnik ja SAE International on selles vallas siiski ettevaatlikud. Kuigi see meetod ei kuluta elektrit ega kütust otse, siis muudab see auto aerodünaamikat.
Kaasaegsed autod on disainitud muljateks, tilkjateks, ümarateks, teisisõnu voolujooneliseks, et saavutada madal õhutakistus (Cd väärtus). Kui aknad avada, tekib keeriseline õhuvool, mis suurendab takistust ning paneb mootori või elektriauto jõuülekande rohkem pingutama. Tulemuseks on taas kord suurem kütuse- või energiakulu.
Katsetes on selgunud, et üle 70 km/h kiirusel sõites põhjustab akende lahtioleku tõttu suurenenud õhutakistus suuremat energiakulu kui kliimaseadme kasutamine. Eriti kehtib see linnadžiipide ja kastikate puhul, mille aerodünaamika on juba algselt kehvem kandilisema oleku tõttu.
Ehk teadmiseks neile, kelle jaoks kliimaseade on mõttetu vidin: kui te just maanteel liiklust ei takista 50-60 km/h sõites, tuleks aknad sulgeda ja kliimaseade normaalse temperatuuri peale keerata. Kindlasti pole mõtet tekitada suletud õhuringi konditsioneeri sisse lülitamata, kui te just ei harrasta kahtlaseid mänge. Kui autos on kaasreisijad, vastutab juht ka nende heaolu eest. Kui muidu ei saa, tuleb küsida neilt kütuseraha – ärgem unustagem, et ka kehakaalust sõltub, kui palju auto kütust võtab. Kiitsakamad maksavad vähem!
… ja matemaatikas tugevad oskavad iga sõitja panuse sendipealt välja arvutada.
Niisiis kõige õigem on…
Pole olemas ühte kindlat vastust – valik sõltub:
- auto tüübist,
- sõidukiirusest,
- sõitjateruumi temperatuurist,
- ilmastikuoludest,
- sõidu kestusest,
- sõitjate arvust (ja kogukaalust),
- sõiduviisist.
👉 On üks rusikareegel, mida kinnitavad nii Jalopnik kui ka Consumer Reports:
Alla 60 km/h sõites on aknad lahti säästlikum sõita, üle selle tasub kasutada kliimaseadet.
5 soovitust auto jahutamiseks suvel
1. Pargi auto varju või kasuta päikesekatet. Auto sisetemperatuuri saab ennetavalt alandada, kui vältida otsest päikesevalgust. Päikesevari esiklaasil võib vähendada salongi kuumenemist kuni 10 kraadi võrra.
2. Tuuluta sõidukit enne sõidu alustamist. Ava kõik uksed ja lase kuum õhkvälja enne, kui lülitad sisse kliimaseadme. Õhutamine vähendab seadme koormust ja lühendab õhu jahtumise aega.
3. Alusta sõitu aknad lahti. Hoia aknad lahti esimesed paar sõiduminutit ning lülita kliimaseade sisse alles siis, kui suurem kuumus on välja läinud.
4. Liiga madal temperatuur pole hea. Soovitav temperatuur autos on 22–24 °C, mitte 16 °C. Iga lisakraad tõstab süsteemi energiatarvet oluliselt.
5. Kasuta automaatrežiimi ja ringluse funktsiooni. Automaatsüsteem optimeerib kliimaseadme tööd. Siseruumi õhuringluse aktiveerimine hoiab jaheda õhu sees ja vähendab jahutamise vajadust.
👉 Kliimaseadme arukas kasutamine pole mitte ainult kütuse- ja elektriarve küsimus – see on ka keskkonnateadlikkuse ilming. Iga liigne liiter kütust või kilovatt elektrit tähendab rohkem CO₂ atmosfääri.
Kari Tammi, Aalto ülikooli professor ja inseneriteaduskonna dekaan: „Arukas juhtimine algab enne sõitu. Kui mõtled ette, säästad raha, närve ja keskkonda.“
Seega, suvise sõidu ajal sõiduki jahutamiseks on mõistlik leida kuldne kesktee – mitte kõik aknad pärani ega kliimaseade täisvõimsusel, vaid läbimõeldud kombinatsioon mõlemast.
Allikad:
-
Consumer Reports: How Air Conditioning Affects Your Car’s Fuel Economy
-
SAE International Journal of Passenger Cars – Mechanical Systems, 2022
-
U.S. Department of Energy: Fuel Economy Guide
-
Kari Tammi, Aalto Ülikool, intervjuud aastatel 2020–2024
Kaanepilt: Ylle Rajasaar