Reede, 15. november 2024
Surugaas on autokütusena järjest ahvatlevam alternatiiv. Eeskätt on gaasiga odavam sõita, aga mitte vähem tähtis on keskkonnaaspekt. Ka näitab statistika, et CNG-sõidukid hoiavad järelturul hinda. Olgu alljärgnevalt välja toodud kolm head põhjust, miks gaasiauto ostmist kaaluda.

Põhjamaade energiaettevõtte Gasum hinnangul on paari aasta pärast gaasiautode arv kahekordistunud. Eestis osteti möödunud aastal 330 surugaasil töötavat autot, kokku vurab neid meie teedel tuhatkond ning nõudlus on suur.

Kuula siit, mida rääkis Uku Tampere R2 “Hommik!” saates gaasiautodest

Soomes on asjad veelgi kiiremini arenenud – enne 2017. aastat oli Soomes kasutusel vaid 2000 gaasikütusega sõidukit, praeguseks on neid juba 5500. Võrreldes kogu Soome autopargiga on tegu muidugi väga väikese osaga, kuid kasv on kiire. Ka Rootsis on CNG-autod populaarsed.

Autovaldkonna analüütikud juhivad tähelepanu surugaasisõidukite järelturule: suure nõudluse tõttu püsivad hinnad stabiilselt tavakütusega analoogidega võrreldes kõrgemad. Eestisse on viimasel ajal toodud müügiks autosid Rootsist, Mobile portaali kaudu on võimalik CNG-auto tellida ka näiteks Saksamaa esinduste kaudu.

Soomlased haaravad järelturul gaasiauto esimesena, väidab Autovista analüütik Markus Halonen. Tema sõnul jätkub defitsiit ning CNG sõidukid võivad veelgi kallineda. Lisaks hinnahoidmisele järelturul toob analüütik välja veel kaks olulist plussi surugaasiauto kasuks.

Gaasiautod hoiavad hästi hinda

Paljude autoostjate jaoks on oluline ostuargument, et sõidukit saaks liisingperioodi lõppedes või soovi korral võimalikult kõrge hinnaga edasi müüa. Gaasisõidukite jääkväärtus püsib stabiilselt kõrgem, võrreldes tavaliste sisepõlemismootoriga analoogidega.

Gaasiautod säilitavad 3 kasutusaasta ja umbkaudu 90 000 km läbisõidu järel ligemale 52 protsenti alghinnast – see on parem kui diiselmootoriga autodel ja oluliselt parem kui elektriautodel.

Vaid hübriidid ja osa bensiinimootoriga mudeleid hoiavad oma hinda veel paremini, kinnitab Halonen. Uute gaasisõidukite hind on enamasti soodsam kui diisel- ja elektriautodel.

Kuivõrd bensiinimootoriga sõidukite kütusekulu on suurem ning seega jooksvad kulud suuremad, ja hübriidid maksavad veidi rohkem, on surugaasil sõitvad autod kasutuskulude poolest igati konkurentsivõimelised.

Biometaan kui võimalus

Gaasisõidukite kütusena saab kasutada taastuvenergiat ehk biogaasist toodetud biometaani. Soomlased kasutavad seda võimalust agaralt, eestlased alles kohanevad maagaas+ ja rohegaasi erisustega.

Ilmselt on soomlaste julgemate eelistuste põhjuseks keskkonnateadlikkus – kodumaise biogaasist toodetud biometaani olemasolu ja gaasiautode madal heitmetase. Gasumi müügijuhi Heidi Kuoppala sõnutsi vähendab rohegaasi kasutamine kasvuhoonegaaside heitmeid kuni 85 protsendi võrra.

Ka Eestis valmistavad kaks suurtootjat biometaani, mida võib sarnaselt maagaasiga CNG-autodes kütusena kasutada. Eesti Gaasi tanklates müüakse kõrvuti maagaasiga kodumaist rohegaasi, mille hind on paar senti kõrgem ent mida ostes toetab gaasiauto omanik keskkonnasõbralikku tootmist.

Loe maagaas+ ja rohegaasi kohta pikemalt siit

Gaasitanklate võrk kasvab

Asjatundjate hinnangul peaks gaasiautode jääkväärtus kõrgena püsima ka edaspidi, eriti gaasitanklate võrgu laienedes. Sellega tegeldakse kõigis Põhjala riikides (mille hulka Eesti end arvab). Eestis on plaan aastaks 2025 luua kuni 50 tanklat.

Soomlaste Gasumi lähiaastate eesmärgiks on avada 35 uut gaasitanklat, 9 on juba kasutusel. Gaasitanklate võrgustiku loomisel osalevad lisaks Gasumile ka teised ettevõtted.

50 CNG tanklat aastaks 2020 Eestis on ehk liiga optimistlik, ent isegi kui neid saab vaid 25, on seis hea ning innustab gaasiautosid ostma.

Lisaks Eesti Gaasile on ka Elering koos MKM-i ja KIK-iga alustanud biometaani teavitustegevusega, valminud on veebileht www.biometaan.info ja Facebooki kogukond “Rohekütus biometaan”.

Biometaani veebilehel on kaardil toodud ära kõik Eestis tegutsevad ja peagi valmivad CNG tanklad. Plaanis on kaardile lisada ka need tanklad, mis on saanud KIKilt rahastaotlusele postiivse vastuse – samas ei pruugi see veel siiski tähendada tankla rajamist.

Eestis on hetkel ainult kaks biometaani valmistajat, nende kohta leiab info samalt veebilehelt. Ilmselt tootjaid on veel lisandumas, soovi on selleks avaldanud mitmed.

Kaanepilt: Ylle Tampere. Gasumi materjalide põhjal Lena Murd

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.