1. aprillist toob kütusemüüjatele kohustuse lisada bensiini- ja diislikütustele biokütuseid vähemalt 6,4% energiamahu ulatuses. Teeme puust ja punaseks, kuidas “rohelisem” kütus meie (auto)elu mõjutab ja kummutame eksiarvamusi.
Tulenevalt Euroopa Liidu kliimaeesmärkidest ja Eesti seadusandlusest, peavad kõik kütusemüüjad alates 01.04.2019 hakkama tanklates pakkuma varasemast suurema biokomponendi osakaaluga mootoribensiini ja diislikütust. Vaatame alljärgnevalt, millised kütused aprillis müüki tulevad ja kuidas meie (auto)elu muudavad.
Mootoribensiin 95E10
Tähistuse lõpus olev E10 viitab biokomponendi osakaalule ühes kütuseliitris – mahuliselt on igas liitris mootoribensiinis 95 edaspidi biokomponendina 10% etanooli, ülejäänud 90% on tavapärane fossiilset päritolu mootoribensiin. Sobib kõikidele uutele bensiinimootoriga sõidukitele.
Diislikütus B7
Tähistuse lõpus olev B7 viitab, et mahuliselt on igas liitris diislikütuses edaspidi 7% biodiislikütust ning ülejäänud 93% on tavapärane fossiilset päritolu diislikütus. Sobib kasutamiseks kõikides diiselmootoriga sõidukites.
Mootoribensiin 98E5
Seadus ei kohusta mootoribensiinile 98E5 biokomponenti lisama, küll aga võib kütusemüüja soovi korral seda kuni 5% ulatuses teha. Sobib kasutamiseks kõikides bensiinimootoriga sõidukites.
Olenemata sellest, kas 98 bensiinis on biokomponent või mitte, tuleb tanklates see tähistada nimetusega 98E5.
MIS ON BIOKÜTUS?
Biokütus on biomassist toodetud vedel- või gaaskütus, mida kasutatakse transpordivahendites. Enamlevinud biokütused on põllukultuuridest toodetud biodiisel ja bioetanool, mis segatakse vastavalt diislikütusele ja mootoribensiinile juurde.
Biokütuseid toodetakse ka bioloogilist päritolu jäätmetest ja tööstusjääkidest. Sellisest toormest valmistatud biokütus omab keskkonnale suuremat positiivset mõju.
Miks biokütustega üldse mässama peab? Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele 2009/28/EÜ ja 2009/30/EÜ peab iga liikmesriik vähendama kasvuhoonegaaside heitmeid 6% transpordisektoris aastaks 2020. Biokütused peavad transpordisektoris kasutatavatest kütustest moodustama kümnendiku.
Loe pikemalt biokütuste kohta siit
Siin saad kaasa mõelda, kas biokütus ikka päästab maailma
MÜÜDID JA TEGELIKKUS
Viimastel päevadel on meedias levinud mitu ekslikku väidet ja pooltõde seoses aprillist bensiinile 95 lisatava biokomponendi senisest suurema osakaaluga. Eesti Õliühing ning AMTEL kummutavad mõne eksiarvamuse seoses rakenduva seadusemuudatusega.
Arvamus: 95E10 ei sobi suuremale osale autodest
Enamus Eesti sõidukiomanikke saavad aprillis müüki tulevate mootorikütustega siiski sõita muretult. Suurema biokomponendi osakaaluga 95E10 kütust pole soovitatav kasutada enamjaolt vanemates bensiinimootoritega autodes ja seega puudutab muudatus maksimaalselt viiendikku autodest.
Uutele sõidukitele on E10 mootoribensiin sobilik, vanema sõiduki omanik saab E10 bensiini sobivust oma autole kontrollida veebilehel.
Eriseadistusega mudelite või ümberehitatud mootoriga sõidukite omanikel tasub täiendavalt konsulteerida ekspertidega.
Juhul kui selgub, et suurema biokomponendii sisaldusega kütus autole enam ikkagi ei sobi, leiab tavatarbija alternatiivi 98 mootoribensiini näol.
Arvamus: bilisandiga kütus rikub mootori
95E10 a tankimine autosse, millele see ei ole sobilik, ei tekita mootorile koheseid pöördumatuid kahjustusi, vaid negatiivsed ilmingud avalduvad valdavad pikema kasutamise vältel.
Näiteks on 10 protsendilise biokomponendi osakaaluga 95E10 bensiini müüdud juba aastaid Soomes, kus autopargi keskmine vanus on Eestiga väga sarnane.
See tähendab, et kui oled viimase 8 aasta jooksul oma autot tankinud Soomes, siis oled tegelikult aprillist Eestis kasutusele tulevat kütust juba kasutanud.
Arvamus: biolisand kasvatab kütuse hinda
Väide on eksitav, sest suurema biolisandi sisaldusega kaasnev hinnatõus on lõpptarbija jaoks vaevumärgatav – kõige hullemal juhul paar senti liiter.
Praeguste maailmaturu hindade juures on biokomponendi lisamine küll kulukas, kuid arvestades, et selle osakaal kütuses on väike ja maailmaturu hinnad ning valuutakursid kõiguvad päevast-päeva, ei too suurem lisandi osakaal tarbijale kaasa märgatavat hinnamuutust.
PAANIKA KUI OSA ELULEMISEST
Seda, kas ja kui tõsiseltvõetav on biolisandiga kütuste panus kliimasoojenemise peatamisse, ei oska öelda isegi teadlased. Meedia toimib omast tarkusest ja kütab paanikat iga kord kui biokütused jutuks tulevad.
Möödunud kevadel, kui Eestis sai esmakordselt kohustuslikuks 5% biolisandiga mootoribensiin, ei juhtunud – vaatamata lärmile – suurt miskit. Autojuhid tankisid oma sõidukeid ikka samamoodi kui enne ning harjumus sõita linnasiseselt lühikesi otsi isikliku autoga ei kadunud kuskile. Lotovõitja võib.
1. aprillist kehtima hakkavad uued nõuded ei pane Maakera samuti oma teljel pea alaspidi rippuma. Vanemate sõidukite omanikud peaksid Biokütus.ee lehelt järele vaatama, millist kütust paaki kallata tohib, ja kui selgub, et 95E10 ei sobi, siis tankima kõrgema oktaanarvuga bensiini.
98 PUHUL PLUSSE ROHKEM KUI MIINUSEID
Kõigil sõidukitel on määratud, millisest oktaanarvust madalamat kütust tankida ei tohi. Seega kui kirjas on 95, siis see peab kõige vähem olema 95.
Oktaanarv näitab kütuse detonatsioonikindlust, ehk mida suurem number, seda kvaliteetsem kütus ja seda vähem tekib mootoris detonatsiooni.
Kõrgema oktaanarvuga kütuse tankimisel tekib ühe 50-liitrise paagi puhul mõneeurone lisakulu, mis kõiki plusse ja miinuseid kokku arvates autoomanikku oma harjumusi ilmselt muutma ei pane.
Eestis on sõiduautode kaalutud keskmine kilometraaž aastas on umbes 20 000 km, aga igaüks võib oma rahakotile langeva löögi vastavalt keskmisele kütusekulule ja läbisõidule välja arvutada.
Näiteks meie toimetuse auto kulutab kuus keskmiselt 140 liitrit kütust. Ehk umbes üheksa eurot lisaks, kui peaks praegu 98-t tankima hakkama.
Autoomanike kogemus näitab, et sõites 98ga väheneb kütusekulu, auto mootor töötab ühtlasemalt ja püsib puhtam. Kiirendus on särtsakam, heitmeid vähem: pluss ka loodusest hoolivate jaoks.
Ja veel üks nüanss, millest kasutajad foorumis pajatavad: kuna 98 oktaanarvuga bensiin on uute noobel- ja luksautode puhul “must be“, hoiavad kütusemüüjad selle kvaliteeti ühtlasena, et vältida edasisi jamasid. No mine võta kinni, kas see on müüt või tõsi, aga fakt, et tankides “kangemat”, on boonuseid mitu.
Allikad: Circle K, Eesti Õliühing, Automoto foorum
