LKF juhatuse liige Lauri Potsepp teeb puust ja punaseks, millised on need juhtumid, mida vabatahtlik sõidukikindlustus ehk kasko mingil juhul ei korva, kõnni või kõrvade peal.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse liige Lauri Potsepp selgitab algatuseks, mis vahe on sõidukikindlustusel (rahvakeeli kaskokindlustus) ja liikluskindlustusel.
“Sõidukikindlustus e kasko on auto, muu mootorsõiduki või haagise vabatahtlik kindlustus. Kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse kindlustatud sõiduki kahjustumisest, hävinemisest või vargusest tulenev kahju.”
Sõidukikindlustuse e kasko tüüplepingu sisu aitab mõista sõidukikindlustuse hea tava.
“Kohustusliku liikluskindlustusega on kindlustatud sõiduki valdaja vastutus kolmandale isikule tekitatud kahju eest,” selgitab Potsepp peamist erinevust.
Teisisõnu, kindlustusandja hüvitab kohustusliku kindlustusega kahju põhjustaja asemel kannatanule sõidukiga tekitatud kahju. Lepingu tingimused tulenevad enamjaolt liikluskindlustuse seadusest.
Siit saad kontrollida, kas su sõidukil on kehtiv liikluskindlustus.
Juhtumid, mida kasko EI kata
Lauri Potisepp ütleb, et tavalise sõidukikindlustuse kaitse ehk kasko kindlustuskaitse on üsna lai: “Seetõttu ei tule ka pettumisi eriti tihti ette.” Ehk siis kasko on… peaaegu kõikvõimas. Peaaegu.
Kasko ei hüvita:
– sõiduki puhastamise, hoolduse või remondi käigus tekkinud kahju;
– kahju, mis on tekkinud sõiduki kasutamisel tavalisest erinevates tingimustes, näiteks võidusõidul või treeningul;
– kahju, mis on tekkinud liiklemiseks sobimatus kohas, näiteks metsas, soos, vees vms;
– sõiduki puudulikust hooldusest või remondist tekkinud kahju;
– sobimatust või ebakvaliteetsest õlist, vedelikust, määrdest, kütusest ja nende ainete puudumisest või vähesusest tulenev kahju;
– sõidukis olnud looma põhjustatud kahju.
Üks levinumaid olukordi, kus erinevalt kindlustusvõtja ootusest kindlustusandja kahju EI hüvita, on olukord, kus kindlustusvõtja sõidab teadlikult ja tahtlikult suurde lompi (lahe on ju kui vesi kahte lehte lööb!)
Kuid lombis auto mootor seiskub, niiskuskahjustusi saab nii jõuallikas kui ka elektroonika. Sellist kahju kasko EI hüvita, sest kahju tekkimine ei ole ettenägematu.
Loe siit, mis juhtub, kui lompi sõita ja mis see maksma läheb
Teine juhtum: otsustad oma autoga minna Tabasalu ringrajale lõbutsema. Asi läheb lappama, sõidad rajalt välja või lendab sõõrikute tegemise käigus laiali käigukast.
Kahju küll, aga sedakorda pead kahju ise kinni maksma, sest ei taibanud õigel ajal kaskolepingut lugeda: selles on kirjas, et sõiduki kasutamisel tavapärastest erinevates tingimustes kahju ei korvata.
“Tavaliselt on sõidukikindlustuse lepingus kokku lepitud, et ei hüvitata kahju, mis on tekkinud auto kasutamisel tavalisest erinevates tingimustes, näiteks võidusõidul või treeningul,” osundab Lauri Potsepp.
Kaskojuhtum ei ole kahju põhjustamine paigas, mis on suletud ja eraldatud võistluseks, treeninguks või muuks samalaadseks ürituseks.
Sama kehtib metsas offroadides, jäärajal, jne. Ja veel tasub teada, et kindlustusel on kuni kümme aastat õigus ka juba väljamakstud raha tagasi küsida kui ilmneb uusi asjaolusid. Näiteks see, et lasid oma auto laiali rajal ja mitte maanteel.
“Seega kokkuvõtvalt – kui inimene läheb oma autoga ringrajale või rallirajale sõitma, siis tavalised kindlustused kaitset ei paku. Kindlustused kehtivad üksnes ametlikul tavalisele liiklusele mõeldud jääteel sõitmisel,” võtab ta teema kokku.
Lisavarustus, mida kasko ei korva
Lauri Potissepp ütleb, et sageli võivad kindlustusvõtja ootused olla suuremad auto lisavarustuse osas. Selleks, et kindlustada kõik edevad vidinad, tuleb lepingut sõlmides need kenasti üles lugeda ja kirja panna.
Seda lisavarustust kasko vaikimisi ei korva
– standardvarustuses olevatest velgedest märkimisväärselt kallimad valuveljed
– sõidukile kantud kleebised ja maalingud
– sõidukile paigaldatud tuuninguosad
– sõidukile paigaldatud seadmed ja osad, mille tõttu sõidukit liikluses kasutada ei tohi
– igasugune eritehnika (taksovarustus, meditsiiniseadmed, vilkurid, valjuhääldid jmt)
– võistlusteks ja treeninguteks paigaldatud seadmed ja osad
“Lepingu sõlmimisel tuleb kindlustusvõtjal anda kindlustusandjale sõiduki kohta õiget teavet. Ka riskiasjaolude muutumisest kindlustuslepingu kehtivuse ajal peab kindlustusandjat teavitama,” selgitab Potsepp.
Kui kliendi esitatud andmed ei ole tõesed, on kindlustusandjal õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda kahju hüvitamisest.
Näiteks on oluliseks riskiasjaoluks sõiduki kasutusotstarve – kui sõidukit kasutatakse taksona, sh äpitaksona, siis tuleb sellest kindlustusandjat teavitada.
Teavitamata jätmisel võib kindlustusandja kindlustusjuhtumi korral hüvitist vähendada või ka keelduda hüvitise maksmisest.
