Esmaspäev, 25. november 2024
Ettevõte soovib töösõitudeks soetada elektriauto ja laadida seda töötaja kodulaadijas. Elektriauto laadimiseks kulunud energia kohta soovitakse eraldi väljavõtet ja arvet otse firmale. Uurisime maksu-ja tolliametist, kuidas seadus asja näeb ning Elektrilevist, kas eraldi arvepidamine on võimalik.

Edukas ettevõte tahaks oma autoparki uuendada ja on otsustanud töötajate käsutusse anda elektriauto, mis võimaldaks töösõite senisest soodsamalt ja kiiremini teha: elektriautoga võib sõita ühistranspordirajal ning parkida kesklinna tsoonis tasuta.

Kahjuks ei saa elektriautot laadida kontori juures, seal puuduvad vastavad võimalused. Lähim avalik kiirlaadija asub kaugel ning sellel puudub CCS laadimisstandard. Soodsaim võimalus on laadida akusid öise elektriga ühe töötaja eramu kodulaadijast: õhtul paned auto laadima, hommikul viid kontori juurde, et teha vajalikud sõidud.

Et raamatupidaja elu lihtsamaks teha, tahaks firmajuht lahendust, kus kodulaadijas sõiduki laadimiseks kuluv elekter arvestatakse eraldi ning arve läheb kuu lõpus otse ettevõtte raamatupidamisse tasumiseks.

Uurisime MTA-st ja Elektrilevist, kas ja millistel tingimustel võib firma töötaja kodus elektriauto akusid laadida ning kas Elektrilevil on olemas lahendus arvepidamise kaheks löömiseks? Nagu selgub, helget tulevikku niipea loota ei tasu.

ERISOODUSTUS TEKIB IGAL JUHUL

Maksu-ja tolliameti maksude osakonna talituse juhataja Tiina Normak ütleb, et erisoodustus tekib ka juhul kui firma töötaja laeb elektriautot oma kodus. Põhjuseks asjaolu, et see võimaldab tal teha elektriautoga ka töö- ja koduvahelised sõidud.

Töö-ja koduvahelised sõidud teatud tingimustel maksuvabad ning on ära toodud maksuameti lehel. Näiteks võib firma autoga tööle sõita juhul kui töökoht asub töötaja elukohast rohkem kui 50 km kaugusel ja sinna pole mõistliku ajakuluga võimalik jõuda.

Seaduse silmis oleks asi korrektne ka näiteks siis kui firma kontor asuks samal aadressil kus töötaja kodu või kui CCS laadija on kontori territooriumil. Kui siiski soovitakse kodus laadida, tuleb tasuda erisoodustusmaks.

Sõidukite maksustamise kohta täpsemalt loe siit

Töötaja saab nõuda firmaauto laadimiseks kulunud elektri kompenseerimist kui on olemas dokumentaalne tõestus. Omaette teema on muidugi võrgutasude proportsionaalne arvutamine. 

“Kodulaadijas laetud elektri puhul tuleb aluseks võtta inimesele (firmajuhile) elektrienergia eest esitatud arve, millel siis peab eristama kodulaadija elektri osa,” selgitab Tiina Normak. 

Kahjuks ei oska maksuametnik kaasa rääkida, kas siin võib olla eraldi elektrinäit, mis on firma töötaja koduses elektrisüsteemis või saab selle näidu elektriautost pärast laadimist.

“Inimesele (firma töötajale) elektri maksuvabaks hüvitamiseks peab olema kodulaadijas laetud elekter dokumentaalselt tõendatud,” lisab Normak.

ERALDI SAAB, AGA SEE ON KALLIS

Ideaalis oleks kõige mugavam laadida elektriautot n-ö eraldi arvepidamise alusel. Uurisime Elektrilevist, kas nemad pakuvad võimalust autole kuluvad kilovatt-tunnid kodumajapidamise muust elektrist lahku lüüa.

Kuna ainus võimalus elektriautot laadida on kas avalikes laadimispunktides (CCS kiirlaadijaid on vähe) või kodulaadijas oma kodu juures, siis kuidas oleks võimalik automatiseerida auto laadimiseks kuluva energia arvestamine ja saata andmed otse elektri jaemüügiettevõttesse, kust tuleks iga kuu lõpus eraldi kaks arvet: üks eraisikule igapäevatarbimise eest, teine auto laadimise eest ettevõttele?

Kas see eeldaks lisaliitumist? Kui jah, siis kuidas tehniliselt see lahendus välja näeks ja palju maksaks? Või on võimalik andmepangast detailselt laadimiseks kulunud energiakulu välja võtta ja panna eraldi arvele, mille eest tasub kolmas osapool?

Elektrilevi elektritranspordi teenuste juht Marko Viiding tõdeb, et soovitus lahendus on tehniliselt võimalik kuid majanduslikult ebaotstarbekas.

“Auto aku laadimiseks kuluvat energiat (kWh) saab igaüks ise mõõta, soetades endale energiakulu mõõturi. Ilmselt näitab laetud kWh arvu ka osa autolaadijad ja elektriautode pardaarvuti. Kõige lihtsam oleks, kui töötaja ja tööandja sõlmiksid kokkuleppe kuluhüvitisteks nende näitude baasilt.”

Kui tahta asi siiski ametlikult lahku lüüa, tuleks kodu peakaitse jagada kaheks ning paigaldada kaks eraldi mõõtepunkti.

Lisaks lisanduvale arvestile tähendab see tõenäoliselt ka amprite juurde ostmist, et nii majale kui laadijale eraldi jätkuks piisavalt võimsust.

“Arvestades elektriauto laadimiseks kuluva elektrienergia kogust ja hinda, tundub selline ümberehitus ebaratsionaalne,” tõdeb Marko Viiding.

KOKKUVÕTTEKS

Vastuseks firmajuhile, kes tahab osta elektriauto ja sellega säästa raha, loodust, auto hooldusele kuluvat raha ja muidugi ka töötajate tervist: pange lauale kõrvuti erisoodustusmaks ja näiteks aasta jooksul saadav kulude kokkuhoid. Võimalik, et juba kaalub tulu kulu üles.

Teiseks tasub sisse astuda kinnisvara haldaja uksest ja selgitada olukorda ning ühiselt leida lahendus laadija paigaldamiseks. Elektriautod ei ole kauge tulevik vaid reaalsus. Küll haldaja sellest aru saab.

Kolmandaks – kodus laadimisel minge lihtsama vastupanu teed, pange mõõtur vahele või võtke auto logist välja laetud kilovatt-tundide hulk, tehke arvutus, esitage raamatupidajale.

Elektriauto on mõistlik valik ennekõike kulude kokkuhoiu mõttes. Keskkonna mõistes võib-olla isegi mitte nii väga, sest Eestis tuleb valdav osa elektrist põlevkivist, särtsaka sõiduki tootmine on ressursimahukas ja ega keegi ei tea ka, mida toob see päev, kui kõik hakkavad “sabaga” sõitma. Kas meil üldse siis jagub elektrit?

Eks me näe. Või siis just vastupidi, kobame pimeduses.

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.