Kindlustusfirma statistika näitab, et sagenenud on kokkupõrked metsloomadega. PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe nendib, et kõrvalised tegevused roolis hajutavad tähelepanu. Loodusemees Val Rajasaar leiab, et kõik on loogiline: meil on rohkem uusi “kaskotatud” autosid. Kuidas on lood mõistusega?
PZU sõidukikahjude grupi statistikast tuleb välja, et 2017. aastal tuli rohkem katta metsloomadega toimunud õnnetuse käigus tekkinud kahjusid. Õnnetused metssigadega on jäänud harvemaks, ilmselt seakatku mõjude tõttu. Sarnaste juhtumite arv on kasvanud vähemalt 5 aastat järjest.
Kui 2012. aastal oli PZU klientidel selliseid juhtumeid 323, siis 2017. aastaks oli see number enam kui kahekordistunud ning möödunud aastal käsitleti 731 kindlustusjuhtumit. Õnnetustest tekkinud kahju kokku oli ligi 1,7 miljonit eurot.
2016. aastal oli see summa 1,4 mln eurot.. Keskmine kahju, mis tekib kokkupõrkel metsloomaga, on umbes 2300 eurot seega 100 eurot rohkem kui 2016. aastal. Kokkupõrked metssigadega on aastaga langenud ligi 50%, ning “metsseakahjusid” hüvitas PZU kokku 39 000 euro ulatuses.
KÕRVALINE TEGEVUS ROOLIS ON OHTLIK
PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe tõdeb, et liiklusõnnetus metsloomaga on kerge tulema kui juhi tähelepanu on roolis kõrvalistel asjadel.
“Alates 2011. aastast on PPAle teada antud umbes 200 liiklusõnnetusest, kus sõiduk põrkas kokku loomaga. Eelmisel aastal saime selliseid teateid 25. 17 õnnetuses said ka inimesed viga, kuid õnneks inimesed seeläbi ei hukkunud,” sõnab Tikerpe.
11 õnnetust metsloomadega toimusid maist juulini ning neist omakorda pool põhimaanteedel. Seega on suurem tõenäosus autoga metsloomale otsa sõidata ajal, mil suur osa neist pulmitab ja kohas, kus kiirused on keskmisest suuremad.
“Liiklusõnnetusi juhtub tõesti rohkem, kui juhi tähelepanu pole ainult teel toimuval ning kõrvalise tegevuse tõttu suureneb ka risk loomaga kokku põrgata,” tõdeb Kalmer Tikerpe.
ROHKEM UUSI AUTOSID
Muraste Looduskooli asutaja, loodusemees Val Rajasaar, kes on aastaid metsloomade liikumist meie teedel jälginud ning hoiab siiani silma peal ökoduktidel ütleb, et mitte niivõrd õnnetuste arv pole kasvanud kuivõrd on muutunud auto kasutamine.
“Autod on uuemad, ja uutel autodel on kaskokindlustus kohustuslik. Uusi autosid on rohkem, ka kaskosid on rohkem, sest rahvas on jõukam – see on üks põhjus. Teiseks eristatakse tänapäeval koduloomade ja metsloomadega kokkupõrked. Nii võibki tunduda, et õnnetused metsloomadega on sagenenud – me lihtsalt teame ja kuuleme neist,” selgitab Val Rajasaar.
“Selleks, et leida mingisugust trendi, et öelda, õnnetusi on rohkem, tuleb vaadata PPA, Eesti jahiseltside, keskkonnainspektsiooni statistikat. Sealt leiab reaalsed õnnetused. Jahiseltsid edastavad iga-aastaselt keskkonnaministeeriumile andmed, kus ja kui palju nad on laipu pidanud ära korjama,” lisab ta.
Nagu Kalmer Tikerpe, ütleb ka Val Rajasaar, et mugavad ja kiired autod, mis tekitavad tunde nagu ei peakski ise rooli hoidma, hajutavad juhtide tähelepanu.
Kesine loodusetundmine ei lasegi ohutundel tekkida. Inimene peab end looduse krooniks ja osutub oma upsakuses selle kõige nõrgemaks lüliks.
HOIATUSMÄRGIL ON PÕHJUS
Kalmer Tikerpe soovitab jälgida teeäärseid liiklusmärke. Kui metsloomade eest hoiatav liiklusmärk on teelõigule paigaldatud, siis on see seal põhjusega. Selles kohas on kas juhtunud loomadega liiklusõnnetusi või on metslooma käigutee.
Liiklusmärkide juures tuleks võtta hoogu maha, et vajadusel oleks aega reageerida. Samas võivad loomad sattuda teele ka teistes paikades ja juhi pilk peab alati teel olema. Kindlasti on loomad jooksu ajal ja jahihooajal tavapärasest aktiivsemad ja sellega tuleks arvestada.
– Sõiduki esiklaas ja tuled peavad olema puhtad, et tee ja selle ümbrus oleks võimalikult nähtav, ning rehvid heas korras.
– Kui kaugelt on näha üle tee lipsavat looma, siis tasub kiirus maha võtta, kuna ühele elukale võib järgneda mitu looma või terve kari
– Kui loomaga kokkupõrge tõi kaasa inimvigastusi, siis tuleb kohe helistada 112. Muudel juhtudel teatada juhtumist kindlustusse ning kui loom on vigastatud või hukkus, siis helistada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313
– Kui juht ei ole kindel, kas ta sõitis otsa metsloomale ja ei suuda tuvastada sündmuskohalt või selle ümbrusest looma, siis tasub siiski juhtunust politseid informeerida.
Kaanepilt: ELS 2013. Allikas: PZU kindlustus, PPA, Muraste looduskool
