Iga päev juhtub Eestis viis liiklusõnnetust, kus põhjuseks on kõrvalised tegevused roolis. Politsei-ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo tõdeb, et häda mõistuse pärast on üldine: juhiistmel istub küllalt neid, kes peavad end tõsimeeli üliinimesteks.
5. aprillil toimub järjekordne mobiilivaba päev, mil autojuhte kutsutakse üles loobuma sõidu ajal nutiseadme kasutamisest. Ehkki teaduslikult on tõestatud, et inimene ei suuda rööprähelda ja samal ajal sõita ning süüa või sõnumeid saata, tunnistab 72% Eesti juhtidest, et on roolis nutiseadet kasutanud.
KAS TELEFON KÕRVA ÄÄRES ON OHTLIK?
Just see statistika pani lugejad sotsiaalmeedias elavalt arutlema, kui suur ikkagi on tegelik roolimobiilikute, -söödikute, -sahmijate protsent Eesti liikluses.
Üks kommentaator küsis otsekoheselt, mida teevad roolis ülejäänud 28% juhtidest? “Kas valetavad või ei mäleta või tõesti hoiavad kahe käega roolist, nina vastu klaasi?” vaimutses ta.
Ka oldi kommentaarides üksmeelel, et telefoni kõrva ääres hoides autos kõnelemine on ohutum kui näiteks infolusti menüüde lappamine või sõnumite saatmine.
Teadlased jäävad eri arvamusele: ka telefoniga kõneledes hajub juhi tähelepanu ning pole oluline, kas kõne tehakse vabakäe seadet kasutades või seadet käes hoides. Sõnumit saates aga on juhi pilk teelt eemal vähemalt viis sekundit. Selle ajaga läbib auto maanteekiirusel 90 km/h 125 meetrit.
Et vaidlus ilmaasjata õhku soojaks ei kütaks, aitab Sirle Loigo roolimobiilikute ja sõidu ajal sahmijate hingeelu lahata. Ühtlasi selgitab ta, kas üldse saab teha vahet telefon kõrva ääres rääkimisel ja vabakäe seadet kasutades lobisemisel?
OHUTUT SAHMIMIST ROOLIS POLE OLEMAS!
Kui reastada roolis kõrvalised tegevused ohutuse järgi, siis kas kõige ohutumaks saab pidada telefoni kõrva ääres hoidmist ja kõnelemist nagu arvavad kommentaatorid?
Ei saa kuidagi väita et üks tegevus oleks teisest ohutum. Jah, telefoniga rääkides on küll pilk teel, aga mõte on ikka mujal.
Seega isegi siis, kui ohtlikku olukorda märgatakse, kulub veel aega, enne kui aju juhtunu registreerib ja inimene reageerib.
Meie teedel on inimesed surma saanud, sest juht otsustas tulesid reguleerida, akent puhastada või telefoni näppida. Kõik need tegevused on ühtemoodi ohtlikud.
Sõiduki infolusti menüüdes surfamine on ka saatanast, ometi seadus ei keela sõidu ajal kasutamast käed-vabad süsteemi ning raadiokanaleid vahetamast. Kuidas oleks õige sõidu ajal käituda, mida kasutada, kas üldse kasutada?
Käed vabad süsteemi võib tõesti kasutada, kuid tuleb arvestada, et ka süvenemist vajav vestlus võib juhi tähelepanu hajutada. Süvenenult vesteldes ei pruugigi märgata, kui oled Tallinnast juba Paidesse jõudnud.
Pole mõtet eraldi loetleda, mis tegevused on roolis ohtlikud. Ei ole vahet, milline kõrvaline tegevus on – kui juht ei jälgi liikluses toimuvat, siis suureneb tõenäosus õnnetusse sattuda või see põhjustada.
Kumb tegevus ikkagi on ohtlikum roolis, kas telefoniga rääkimine või nutiseadmes kirjade ja sotsmeedia lugemine ja niblimine?
Mõlemad tegevused on ohtlikud. Kui nüüd ühe või teise tegevuse tõttu juhtub õnnetus, siis ei sõltu õnnetuse raskus enam kõrvalise tegevusega tegelenud juhist, vaid õnnest ja hetkeoludest.
Võib juhtuda, et sõidetakse kraavi, puusse või vastutuleva sõiduki esiosasse. Sel hetkel pole enam vahet, mil moel juhi tähelepanu häiritud oli.
VAHELEJÄÄJA VABANDAB
Millega inimesed välja vabandavad roolis kõrvalisi tegevusi? On nuhveldajaid, kes väidavad, et moodne auto suudab 20 sekundit ju ise juhtida ja seega ei peagi teed vaatama vaid võib “kiiresti ühe kirja ära vastata”.
Vabandusi on sama palju kui on inimesi. Leidub neid tõsiusklikke, kes peavad end tänapäevasteks üliinimesteks. 20 sekundiga läbib maanteekiirusel sõiduk 500 meetrit, kujutage ette, et teete seda silmad kinni. Nemad on kindlad, et nende tähelepanu telefoni kasutamine ei häiri.
Kõik uuringud räägivad muidugi vastupidist, aga emotsionaalsus ja talupojatarkus kaalub objektiivsed järeldused üles.
Politseinikud kuulevad juhtidelt tihti, et tavaliselt nad telefoni ei kasuta, aga vot just nüüd juhtusid kasutama ja jäid ka kohe politseinikele silma. Seda põhjust ei usu isegi äsja ametisse astunud korrakaitsjad.
Kui on tarvis tähtis kõne vastu võtta või kiri teele panna, siis peab leidma sobiva koha peatumiseks ja seda siis tegema.
Enne sõidu alustamist seadistage sõiduki peeglid, iste, tuled, navigatsioon. Telefon pange ära üldse hääletu peale ja eemale, et võidelda kiusatusega. See on kokkuvõttes vähem aega nõudvam ja väiksemate kahjudega, kui õnnetusse sattumine.
Milliste vahenditega oleks efektiivne vastu hakata roolis sahmijatele? Kas oleks mõistlik seadusesse sisse kirjutada “leviaugu” pügal ehk nõue, et auto vaigistab kõik seadmed sõitmise ajal ning kõneleda ja fesaris istuda ei saagi?
Nii kaua kui juhil on võimalus roolis telefonis kasutada, pole võimalik seda täielikult välja juurida. Toetan lähenemist, kus sõidukid ise takistavad telefoni kasutamist.
Kui lendude jaoks on olemas lennurežiim, siis sõitmiseks sõidurežiim, mida juba osad telefonid ka pakuvad. Osa nutiseadmeid on võimalik seadistada automaatsele vaikerežiimile – niipea kui seade tuvastab teatud kiirusel liikumise, kõnesid ja teavitusi enam ei saadeta.
Seni kuni sääraste lahenduste kasutamine on vabatahtlik, pole võimalik kõigi inimeste käitumist roolis mõjutada.
EESMÄRK POLE TRAHVIDA
Kui tihti ja kuidas roolimobiilikuid, supisööjaid, huulevärvijaid kontrollite ja rajalt maha võtate?
Sel aastal on kõrvaliste tegevuste eest karistatud 487 juhti. Eelmisel aastal oli neid 2555. Kõrvalised tegevused on viimased aastad politseinike teravama tähelepanu all ja suuname siia järjest rohkem ressursse, teeme järjest rohkem sihtsuunitlusega reide patustajate avastamiseks.
12. märtsil jälgisid Põhja prefektuuri liiklusjärelvalvekeskuse liikluspolitseinikud koos Pärnu korrakaitsjatega, milline pilt avaneb Pärnus. Poole päevaga tabati 25 juhti, kes kasutasid roolis telefoni ühel või teisel moel.
Millised on olnud reaalsed trahvid ja kas need tegelikult ka aitavad inimestel aru saada, et seadus on mõeldud lolle elusid kaitsma?
Maksimaalne karistus Eestis on 80 eurot ning siin võib pikalt arutleda, kas see piisav. Suurbritannia just tõstis enda karistusmääri ja muutis karmimaks karistused roolis telefoni kasutamise eest.
Karistus peab olema proportsionaalne ohuga, mille juht põhjustab. Karistus peab olema säärane, et sel on üld- ja eripreventiivne mõju ehk see peab muutma nii süüdlase enda kui ka kogu ühiskonna hoiakut.
*Suurbritannia tõstis just trahvimäärasid. Sõiduautojuhi maksimaalne karistus on 200 naela, aga kohtusse minnes võib see kasvada 1000 naelani ning lisakaristusena võetakse ära load. Kui tegu on kommertssõiduki juhiga, on trahv 2500 naela.
Allikas: PPA. Kaanepilt: Punane Sekund
