AdBlue paagi täitmine on tuttav teema Euro 6 või kõrgematele heitmenormidele vastava diiselmootoriga sõiduautode omanikele. Mis aga juhtub kui paak saab tühjaks või läheb vedelik valesse auku, ja kas on oht, et talvel AdBlue külmub? Leidsime neile küsimustele vastused.
Auto summuti ei ole juba ammu pelgalt toru. Et sisepõlemismootoritest ja eriti diiselmootoritest väljuvad heitgaasid täidaksid kõige karmimaid keskkonnanõudeid, on kaasaegsetele autodele paigaldatud hulk heitgaaside ümbertöötlussüsteeme.
Euro 6 heitmenõuete täitmise vajadus tõi ühe käegakatsutava heitgaaside järeltöötlusprotsessi osa ka sõiduautode autoomanike autoellu: aeg-ajalt tuleb autosse tankida AdBlue nime all tuntud vedelikku.
Veokite ja tarbesõidukite maailmas on Adblue olnud kasutusel juba julgelt üle 10 aasta, selleks et mootorid Euro 4 ja Euro 5 heitmenõuetega toime tuleksid.
Sõiduautodele hakkasid AdBlue lisapaagid ilmuma koos Euro 6 nõuete kehtima hakkamisega. Loogika on lihtne: mida karmimaid heitmenõudeid on vaja täita, seda rohkem tuleb AdBlued väljalaskesesse pihustada.
KUIDAS SEE TOIMIB?
AdBlue on karbamiidi vesilahus, milles kõrgeima puhtusastmega karbamiidi on 32,5% ja demineraliseeritud vett 67,5%. Seda kasutatakse täendava vedelikuna sõidukitel, millel on SCR süsteem ehk valikulise katalüütilise vähendamise süsteem.
AdBlue on ohutu, värvitu ja lõhnatu vedelik, mis väljalaskesüsteemi kuumuse mõjul laguneb ammoniaagiks ja süsinikdioksiidiks.
Kütuse põlemisest tulenev lämmastikoksiid lagundatakse ammoniaagi poolt hapniku juuresolekul ning selle reaktsiooni tulemusena eraldub lämmastik ja vesi.
https://www.youtube.com/watch?v=bgusjGRP3XQ
KAS SEE KÜLMUB?
AdBlue tangitakse eraldi paaki ning süsteem pihustab seda sealt automaatselt väljalaskesüsteemi. Kuna tegemist on vesilahusega, siis kristalliseerub see temperatuuril 11-11,5 °C, kuid auto mootorit on külmunud vedelikuga võimalik siiski käivitada.
SCR katalüsaator hakkab tööle alles sooja mootoriga ja kui vedelik oligi alguses külmunud, siis AdBlue paagid on varustatud küttesüsteemiga, mis vedeliku pärast käivitamist kiiresti üles soojendab. Kui katalüsaator tööle hakkab, on ka karbamiidilahus paagis reeglina sulanud.
MIDA TEHA KUI PAAK ON TÜHI?
On üks üleüldine reegel, mida autotootjad soovitavad järgida juhul kui kütusepaak alati täis tangitakse: igal kuuendal tankimisel võiks lisada teise paaki ka AdBlued.
Kui AdBlue on paagist otsa saanud ja tankimist liiga kaua edasi lükatud on, valdav enamus autodest enam ei käivitugi. Osa sõidukeid siiski lubavad karbamiidi vesilahuse lõppemise korral 20 km/h kiirusega lähima tanklani hiilida.
Kuigi miks peaks selline olukord üldse tekkima? Sõltuvalt mudelist hakkab hoiatustuluke armatuuris põlema paar tuhat kilomeetrit enne vedeliku lõppemist ning infotabloole kuvatakse teade tankimisvajadusest.
Omaette teema on lahuse lisamise ülelaskmise selgitamine garantiihoolduses, kus kõik salvestatud andmed meistril kenasti käes on.
KUI PALJU ADBLUED KULUB?
AdBlue kulu on erinev ja sõltub autost ning selle kasutustingimustest ning on otseselt seotud kütuse kuluga. Näiteks VW Crafter kulutab umbes liitri AdBlued 1000 kilomeetri kohta, mis tähendab, et tankida tuleb seda umbes kord 10 000 kilomeetri jooksu.
Kõik sõltub mudelist – üldinfo ütleb, et karbamiidi vesilahust kulub umbes 2 l 1000 km kohta. Ent see võib olla ebatäpne ja on päris kindlasti ebavajalik nägemis- ja kuulmisvõimelise autoomaniku jaoks, sest nagu öeldud, auto ise hoolitseb selle eest, et teavitus vedeliku lõppemisest õigel ajal kuvatud saab.
KAS SÜSTEEMI SAAB PETTA?
Muide, rahvale tuntum nimetus AdBluele on kusihape. Karbamiid ehk urea. See küll ei tähenda, et tanklast tangitavad AdBlued koduste vahenditega asendada saaks. AdBlue puhtus on väga tähtis – sodi, vesi ja muu võimalik lisandus rikub süsteemi.
Kuna karbamiidi vesilahuse eesmärk on kahjulikud lämmastikuühendid heitgaasidest kõrvaldada, siis tegeleb auto ka nende ühendite taseme mõõtmisega. Lihtsalt vesi või muu sodi AdBlue paagis tähendab, et saastet ei kõrvaldata ja sellist tulemust auto andurid ei aktsepteeri.
SCR katalüsaatorit rikub kindlasti ka vilets kütus. Näiteks Venemaa väävlirohke kütus, mis ei põle lõpuni ära ja ummistab nii DPF filtri kui ka ladestub NOx anduritele teeb sellele karuteene. Remont on väga kallis.
MIS JUHTUB, KUI TANKIDA KOGEMATA KÜTUSEPAAKI?
Kui AdBlue oli alles uus asi, ilmus aegajalt internetiavarustesse kurtma autoomanikke, kes olid seda tankinud kütusepaaki. Peamise põhjusena toodi välja, et püstol oli nähtaval kohal, hind odav, ja oli aru saada, et tegu on diiselmootoriga autodele sobiva vedelikuga.
Auto ei sõida selle vedeliku najal kuhugi, aga see on probleemidest vähim. Tasub autot soetades meelde jätta, kus AdBlue paak asub ja mitte kallata seda mujale. Nii vesi kui hape kütusepaagis on halb mõte.
Esiteks see ei põle, teiseks on väga korrosiivne ning kokkuvõttes ei ole karbamiidi vesilahuse tavalisse paaki sattumisel ja sõitma hakkamisel head tulemust loota.
Auto sureb välja kohe kui vedelik silindrini jõuab ning halvimal juhul peab mootori uuesti tööle saamiseks lisaks kogu süsteemi tühjendamisele ja kütusefiltri(te) vahetamisele ka pihustite ja kõrgsurvepumba kahjustustega rinda pistma.
Jäta meelde: AdBlue tankimine valesse kohta läheb väga kalliks maksma.
Tekst: Uku Tampere. Kaanepilt: Wikimedia
