Maailm on täis keskpäraseid fotosid: suur valik digikaameraid ja alati käepärast olev nuhvel annavad igaühele võimaluse talletada hetke siin ja praegu. Esteetilist naudingut pakkuv autopilt on paraku haruldus. Palusime meistritel jagada nippe, kuidas pildistada autot, nii et tulemusega võib rahule jääda.
Digiajastul võib igaühest saada fotograaf või videomeister: maailm on täis keskpärast fotorämpsu ja püstloodis käe pealt filmitud momentmaterjale. Kuna kõigil on näiliselt nii kiire, nii kiire, siis kvaliteet polegi justkui tähtis.
Autopiltide puhul tahaks aga rohkemat. Neljarattaliste puhul hakkavad mängima vormid, värv, nurgad, valgus ja tuhat muud pisiasja, mis pildiesteetikat loovad.
Kui ise ei oska, võta fotograaf
Profi autoajakirjaniku töövahendite hulka kuulub ka pildi- ja videotehnika. Enamasti piisab moodsast nulfast, et jäädvustada reisidel toimuvat, natuke filmida ja salvestada instagrami lühilugusid. Kui aga Eestis pikemalt sõitu minna, oleks viisakas teha autost kohapeal pilte.
Hea pildi saamine ei sõltu andest ega pildimasina hinnast: selleks, et tulemus oleks nauditav nii tegijaile kui ka vaatajaile, tuleb päris kõvasti vaeva näha. Valida kohta, aega, seadistada kaamera ja pärast pilte töödelda. See omakorda tähendab lõputut juurdeõppimist.
See on ka põhjus, miks üha rohkemate lugude juures kasutame professionaalsete foto- ja videograafide abi: sa ei ole võimeline samal ajal võrdselt hästi sõitma, meelde jätma ja pildistama-filmima. See on soovmõtlemine.
Ka autoesitluste korraldajad on sellest aru saanud ning tellivad kohale professionaalse meediatiimi, mille tööks on proovisõitjate soovide põhjal autosid pildistada ja filmida.
Kaasa antakse ka pressimaterjalid, millest hiljem saab video kokku lõigata, miksides seda näiteks kohapeal ise või meediatiimi abiga tehtud kaadritega, ning kus olevaid pilte lugude juures kasutada.
Tõsi, selle tulemusena on uudismudelit tutvustavad lood visuaalselt üsna üheülbalised, aga kasutatud materjal ei paista välja ebaprofessionaalne.
Tegelikult on foto- või ka videograafi tellimine hea nipp olukorras, kus on soov oma sõiduvahendit jäädvustada või seda näiteks edasi müüa. Üks pilt ja vägev video tõepoolest ütlevad rohkem kui tuhat sõna.
Tegijad räägivad: varu aega, õpi pildistama sõitvat autot!
Legendaarne autoajakirjanik Toomas Vabamäe, kes liialdamata on mees nagu mereorkester, on suurema osa autopiltidest oma lugude juurde ise teinud.
“Raudne reegel, mida enamiku artiklite juures (sõltumata valdamiskohast) rikutakse: peamine suur pilt peab kujutama sõitvat autot, sest auto on sõitmiseks, mitte seismiseks,” räägib ta põhireeglist autopildistamisel.
“On muidugi juhtumeid, kus sõitva auto pilti pole olemas (näitusel näiteks), aga need on erandid. Saksa Auto Bild nõudis väga järjekindlalt sõitvat autot pildile ja hoiab ise siiani seda joont. Tegelikult enamik suuri ajakirju samuti.”
“Ise üritan kah alati sõidupildi esimeseks sokutada ja olen palju kolleege närvi ajanud, kulutades aega nende piltide tegemiseks,” räägib ta autopildistamise telgitagustest.
Fotograaf Mare Albri ütleb, et head pildid loo juures on väga olulised. Tema jaoks on küsitav, kas panna autoga sõitja ka alati pildile või mitte:
“Sa pead seda ju põhjendama, miks ta seal pildil on. Kui tegu on ringrajasõidu, autoralli või mõne muu olulise sündmusega, on inimene autoga pildil asjakohane. Muul juhul on keskmes sõiduk.”
Mare pildistab Canoni digipeegelkaameraga ja kasutab nii teleobjektiivi kui kesklainurka. Paaril korral on ta foto teinud ka Huawei telefoniga.
“Autot pildistades tasub alati tausta tähele panna. See peab olema neutraalne või andma pildile midagi juurde. Ikka sama jutt: kõik, mida sa teed, peab olema põhjendatud, õigustatud, toetama loo konteksti”
Videograaf Sten Ottep, kes on pühendunud neljarattaliste pildistamisele ja filmimisele, lisab, et hea pildi üks tähtis omadus on õige valgus: “Valgus toob auto esile ja jätab sellest parema mulje.”
Steni tehnikaarsenal on lai: ta kasutab Sony digikaamerat, aga kui see juhtub maha jääma ning ette satub õige objekt, ei pelga ta kasutamast ka iPhone’i.
“Tähtis on just, kuidas sa pilti teed, mitte nii väga see, millega sa pildistad. Nagu öeldakse: parim kaamera on see, mis sul kaasas on.”
“Ma mõtlen pildistamisel põhjalikult asukoha peale, kuhu see auto sobiks või teistpidi, et kui on vaade ja valgus väga head, et võiks auto kaadrisse ajada ja teha ühe kiire klõpsu,” selgitab Sten asukohavaliku tähtsust.
“Pildistamisel tasuks käia enne ümber auto ja mõelda, mis nurk oleks kõige edevam, kuidas see kõige paremini välja võiks näha – kas eest, küljelt, tagant või hoopis kuskilt vahepealt.”
Ja veel üks nipp: “Tohutut rolli mängib ka, kust kõrguselt sa teed autost pilti, mina üldiselt kipun tegema puusa kõrguselt umbes, aga mõnikord ronin kõrgemale või siis vastupidi, rooman mööda maad,” muigab Sten.
Õpi oma pilte töötlema
Ära arva, et katiku klõpsuga on loovprotsess läbi – pärast pildistamist saab väga palju ära teha, et oma fotod tõeliselt silmapaistvaks muuta.
Kui oled pildid alla laadinud, vaata need üle ja vali välja parimad. Mõnikord juhtub, et sajast fotost vaid üks on selline, millega oled enam-vähem rahul.
Aitab ka, kui pärast esimest selektsiooni pead väikese pausi ning käid siis veelkord pildistatud üle ning “annad veelkord reha”.
Paljud harrastajad kasutavad fototöötluseks Adobe Lightroom’i, mis võimaldab väga lihtsalt korrigeerida fotode heledust ja varje. Programmist on olemas ka nutitelefonis kasutatav versioon LR Mobile.
Kui pead heleda päikese käes võistlema särava taevaga (oled pildistanud kõige mõttetumal ajal, keskpäeval), tahad esimese asjana heledust pisut maha keerata.
Järgmiseks vaata autot ennast – kas see on jäänud varju? Kui see on nii, tuleks ehk tumedamatele aladele pisut heledust lisada.
Võib-olla tahaksid isegi kasutada programmis Lightroom veidi Adjustment Brush’i, et “maalida” autot natuke heledamaks, ilma tausta muutmata.
Fototöötluses ei ole üht ja ainsat õiget viisi asju teha. Võta aega ning proovi erinevaid asju, et vaadata, milliseid lahedaid efekte sul õnnestub saavutada.
Nagu sobiva pildistamiskoha otsustamisegagi, mõtle töödeldes auto jaoks sobiva meeleolu loomisele. Toreda sõiduki jaoks on hea mõte näidata avarat ja suursugust sügisest maastikku, kasutada soojemaid toone ning et auto taustast esile tõsta, seda heledamaks töödelda.
Sportlikumatele isenditele saab fototöötlusega luua juurde draamat ja võistluse õhustikku, et see peegeldaks auto enese jõulisust. Lisada tuleb kontrasti ja teravust, ning see järel värviküllastust veidi vähendada.
Õpi, harjuta ja harjuta veel
Hea nipp on teiste õnnestumistest õppida: analüüsi pilte, mis su silma paitavad. Uuri, kuidas need on tehtud ja võta ning loe pildistamise kohta lisamaterjale. Netist leiab ka mitmeid fotokursuseid.
Fotojutud.ee: kasulik eestikeelne leht, kust leiab mitmesugust fotograafia-alast nõu
Kasuta iga võimalust oma harrastusega tegelemiseks: nagu enamuse fotograafia vormidega, teeb harjutamine eri autode peal pikapeale meistriks.
Mida rohkem pilte erinevates tingimustes teed, seda enam koged, kuidas erinev valgus auto välimust muudab. Iga pildistamisega oled saanud uut tarkust, et muuta järgmine sessioon veel paremaks ja muljetavaldavamaks.
Harjuta kaamera kaasavedamise liigutust, ägedate liikumispiltide saavutamiseks ja veeda üks õhtu Lightroom’i katsetades, iga seade liugurit, et näha, kuidas see su pilti muudab.
Järgi neid lihtsaid nõuandeid ning õige pea muutuvad sinu lihtsad klõpsud tõeliselt suurepärasteks hetkedeks, mis püüavad pilku – peaaegu samavõrd, kui autod ise.
Vaata siit, kuidas nutitelefoniga autot pildistada
Kuidas autopildid Instagrami jaoks söödavaks teha?
