Lemmiklooma üksinda autosse jätmine on kuritegu, isegi kui selle eest vangi ei panda: ratastel raudkirstust saab suvel loomale surmalõks. PPA kommunikatsiooniosakonna praktikant Signe Orgse annab soovitusi, mida teha, kui möödakäijana märkad autos üksi olevat lemmiklooma.
Parklas autosse jäänud lemmikloom on suvel ohus isegi siis, kui auto ei ole päikese käes. Eriti tihti kiputakse autosse jätma koeri, selle mõttega, et siis ei sega nad möödakäijaid. Koerale ei piisa, kui jätate aknaklaasi praokile ja lähete ise näiteks poodlema.
Teema on väga aktuaalne isegi pealtnäha jahedal suvel. Päikese käes tõuseb auto sisetemperatuur ohtlikult kõrgeks juba mõõduka suve meenutava soojusega. 22 kraadi ja kõrgema palavusega ei piisa ka auto varju jätmisest, et lemmikloomal oleks turvaline seal olla.
Temperatuur autos tõuseb looma jaoks ohtlikult kõrgeks kiiremini kui paljud meist seda arvavad. Lemmikloom saab kuumarabanduse palju kergemini kui inimene, sest tal ei ole võimalik reguleerida oma keha soojust higistades. Halvemal juhul elukas hukkub.
LOOMA ELU EEST VASTUTAB INIMENE
Signe Orgse on otsekohene, ja ütleb, et looma elu eest vastutqb ainult inimene: “Iga inimene peab lemmikut võttes arvestama sellega, et loomale tagatakse tema liigile omased elu- ja olmetingimused. Looma pidamine ei ole lühikese perioodi ettevõtmine, vaid eeldab tavaliselt aastateks võetud kohustust.”
Oma mitmejalgseid või tiivulisi sõpru saab toimetada ühest kohast teise eri viisil – alates süles transportimisest, lõpetades loomade veoks kohaldatud puuridega. Ruum või ese, milles looma transporditakse, peab olema tema suurusele vastav.
“Kui me räägime eraldi veokonteineritest, siis ei tohi need olla transportimise ajal kinnitamata, nii nagu iga teine pagas vedamise ajal. Nii saab vältida olukorda, kus järsu manöövri või siis kokkupõrke tagajärjel pääseb pagas või konteiner liikuma ja põhjustab inimesele ja loomale endale tervisekahjustusi,” selgitab Orgse.
Pikaajalisel transportimisel peab lemmik saama piisavalt värsket õhku ning tal peab olema võimalus janu kustutada. Samuti ka toituda ja rahuldada loomulikke vajadusi. Arvestada tuleb nii eluka eriärade – tema toitumisharjumuste ja unerežiimiga – kui ka reisi pikkusega.
SUVEL TULEB TÄHELEPANELIK OLLA IGA ILMAGA
Suveperioodil on tähtis, et loomi ei jäetaks kiiresti ülekuumenevatesse ruumidesse. Peamiselt on nendeks sõidukikabiin, pagasiruum või järelhaakes veetavad kärud. Tuleb jälgida, et sõiduk oleks pargitud paika, kus sisetemperatuur ei tõuseks liigselt päikese või muu kuumakeha tõttu.
Signe Orgse tõdeb, et autoakende paokile jätmine ei pruugi olla kõige parem mõte: “Sõiduki akende praokile jätmine tundub looma suhtes mõistlik ja õige tegu, kuid ei tohi unustada, et sellega annate pikanäpumeestele eelise.”
Kui kavatsetakse külastada restorani või poodi, kuhu loomad teretulnud pole, peab arvestama ilmaga ja eemaloldud aja pikkusega. Enne looma juurest lahkumist tuleb kindlustada tema turvatunne ja heaolu.
Signe Orgse soovitab enne looma kaasa võtmist hästi läbi mõelda, kas see on hädavajalik:”Suurte kaupluste külastamine võib olla aeganõudev ja võib autos ootavale loomale saatuslikuks saada. Mõistlik on sõber koju jätta.”
KUI MÄRKAD HÄDAS LOOMA, TEAVITA HÄIREKESKUST
Kui inimesed märkavad abitus seisundis looma, kes ise midagi teha ei saa, siis tuleb sellest teavitada häirekeskust numbril 112. Häirekeskus saab võtta ühendust sõiduki omanikuga.
Kui sõiduk, milles on abitu loom, on pargitud suurema kaubanduskeskuse parklasse, siis on võimalus teavitada kaubanduskeskuse infoletti, mis saab info külastajateni viia. Autoakent ise purustama hakata ei ole soovitav.
“Juhtumid, kus häirekeskust teavitatakse abivajavast loomast või linnust, on igapäevased. Abitusse seisundisse – näiteks loomad sõidukis – jäetud loomade kohta laekub teateid küll harvemini, kuid need esinevadki just siis, kui välistemperatuur tõuseb,” tõdeb Signe Orgse
Mõelgem siis nii, et ka möödakäijana on meil vastutus kõige elava ees. Kui märkate, et koer või muu loom on üksi autos kuuma ilmaga, tuleb kohe abi otsida. Näiteks poes võib lasta teatada sõiduki omanikule.
Olukord on tõsine, kui koer ei lõõtsuta enam ja lamab apaatselt. Kui auto omanikku kiiresti ei leita, tuleb ühendust võtta häirekeskusega, neil on voli vajadusel autosse sisenenda.
LUGEJA MÄRKUS Kui autos on nähtaval kohal parkimiskell, tasuks sellele pilk heita. Sellest on abi, et mitte üle reageerida – näiteks on omanik 2 minutit tagasi lahkunud – ning häirekeskusele andmeid edastades võib kella näidu mainimene aidata looma tegelikku olukorda hinnata.
SOOMES ON MÖÖDAKÄIJAL ROHKEM ÕIGUSI
Soome Politsei sõnul on hädaolukorras möödakäijal õigus ise päästa hädasolev lemmikloom. Esimese sammuna tuleb hinnata lõksus oleva looma olukorda: kui elukas on apaatne, tuleb väga kiiresti tegutseda. Autoakna lõhkumine on aga viimane abinõu. Sellise olukorra tekkides soovitavad soomlased valida häirekeskuse numbri ja nende nõuannete toel toimida. Aken tuleb purustada lemmikloomast võimalikult kaugel.
KUUMARABANDUSE SAANUD LOOMA TULEB KOHE AIDATA
Loomale (kass, koer) tuleb kohe anda esmaabi – kuumarabanduse saanud elukas viiakse varju ja kastetakse leige veega. Kohe kui loom on võimeline jooma, siis pakuge jahedat joogivett. Loom tuleb viia loomaarsti juurde, isegi siis kui ta muutub ärksaks. Sõidu ajaks katke ta jaheda märja rätikuga.
Uutes autodes on võimalus lülitada kliimaseade sisse ka auto seisuajal. Kui olete veendunud, et see aitab te lemmikul autos oldud aega üle elada, jätke aknaklaasile sedel selgitusega, et keegi möödakäijatest ei hakkaks ilmaasjata abi kutsuma.
[dropcap]ACCELERISTA KOMM[/dropcap]Selle loo mõte on lihtne: igal inimesel on vastutus lemmikloomade ees. Isegi siis, kui sa ise pole loomaomanik, on su südametunnistus õigel kohal, kui hättasattunud looma aitad. Ise nad end ju aidata ei suuda.
Kõige lihtsam viis abi kutsuda on helistada häirekeskusse, numbril 112. Kaubanduskeskuses saab paluda avalikult loomaomanikku kutsuda. Kui on näha, et loom on suures hädas, vali häirekeskuse number, kirjelda olukora ja palu end juhendada õigesti tegutsema.
Kui näed, et loom on kauaks päikese kätte jäänud (ka õues), ja tema seisund on kehv (ta on loid ja ei reageeri häälele), paku talle juua ja proovi talle pakkuda varju. Püüa leida omanik, kui see ei õnnestu, palu, et häirekeskus sind juhendab õigesti tegutsema.
… nüüd sai sama jutt veelkord lühemalt üle räägitud. Aga me vastutame elavate hingede eest siin planeedil kõik ühtemoodi, see on inimeseks olemise kohustus.
Allikas: PPA, Soome Politsei. Kaas: Pixabay. Soome keelest tõlkis Marika Johannson
