Reede, 22. november 2024
Alates 12. oktoobrist kehtib üle Euroopa uus ühtne mootorikütuste märgistus. Asi peaks olema lihtne: mootoribensiini tähistab ring, diislikütuseid ruut ning gaasilisi kütuseid romb. Midagi lihtsat ei ole aga ringis, ruudus või rombis olevate tähekombinatsioonidega, mis tuleb tõenäoliselt pähe tuupida.

Oktoobrist alates uueneb mootorikütuste märgistus kõigis Euroopa tanklates ning samuti peavad kõik liinilt veerevad uued autod olema varustatud kütusemärgisega. Märgistuse muudatus puudutab ka hübriidajamiga sõidukite omanikke.

Uus märgistus lisatakse uute tehases toodetud autode kütusepaagi korkidele/luukidele, käsiraamatutesse ja elektroonilistesse kasutusjuhenditesse. Kõikide bensiinijaamade tankuritele ja nende püstolitele ning autode edasimüüjate poolt antavasse infosse.

Ühtne märgistus võetakse kasutusele 28 Euroopa Liidu riigis, samuti Norras, Islandil ja Liechtensteinis. Lisaks veel Makedoonias, Serbias, Šveitsis ja Türgis. Suurbritanniale jääb vaba valik tanklate märgistuse osas ent kõikide uute autode kütuseluukide ja paagi korkide peal peab sealgi olema uus tähistus.

Eestis minnakse piltkirjale üle järk-järgult. Autoomanikul on edaspidi pisut peamurdmist õige tankurikraani leidmisel, sest pärast esimest äratundmist- ring bensiinile, ruut diislile, romb gaasile – meenutab asi pisut hea veini valimist.

[pdf-embedder url=”https://www.accelerista.com/wp-content/uploads/2018/10/QA-consumers-EE.pdf”]

BENSIIN

Mootoribensiini tähistab ring, mille sees erinevad numbrid ja tähed. E täht märgistab biokomponenti kütuses: E5, E10, E85. Number E järel tähendab biokomponendi osakaalu kütuses.

E5 puhul on see 5%, E10 10%. Eestis kasutatavad 95 mootorikütused sisaldavad taastuvkomponenti 5% ning on seega märgistatud E5 tähisega. Uuest aastast lisandub E10, sest biokomponendi osakaalu suurendatakse.

E10 märki tuleb tähelepanelikult jälgida, sest mõne mudeli puhul pole rohke lisanduga kütuse paaki kallamine kuigi tark tegu. Maanteeameti lehelt leiab pidevalt uueneva nimekirja mudelitest, mille paaki E10 ei sobi.

DIISEL

Diislikütuse märgiks on ruut. B täht märgib diislikütuses oleva biokütuse protsenti: B7, B10. Eestis on müügil B3.5 diislikütus, kevadest alates ka B7 kütus. Kui autosse sobib B3.5 diislikütus, sobib sinna ka B7.

Ruudu seest võib leida aga ka tähekombinatsiooni XTL, mis tähistab sünteetilist diislikütust ehk diislit, mis ei ole toodetud toornaftast.

Synfuel‘eid loetakse tuleviku seisukohalt tähtsaks alternatiiviks naftale. Näiteks saab sünteetilist diislit toota puidujäätmetest. 2008. aastal avati Saksamaal Freibergis maailma esimene sünteetilise diislikütuse tehas.

GAAS

Gaasiliste kütuste tähiseks on romb: H2, CNG, LPG, LNG. Tulevikus võib sellesse märgiperesse lisanduda veel numbreid ja tähiseid, mis võetakse kasutusele uue põlvkonna biokütuste puhul. Näiteks Eesti Gaas nimetab biolisandiga surugaasi rohegaasiks, sellele aga eraldi üleeruroopalist märki praegu veel välja mõeldud ei ole.

Kõige levinum gaasiline alternatiivkütus on jätkuvalt LPG (liqufied petrol gas) ehk veeldatud naftagaas, eesti keeles lihtsalt vedelgaas. Vedelgaas koosneb propaanist (C3H8) ja butaanist (C4H10).

Sõltuvalt aastaajast ja regioonist võib nende komponentide suhe muutuda vahemikus 55-60/45-40%. LPG oktaanarv kõigub 99-102 vahel.

Keskkonnasõbralikum alternatiiv on CNG ehk surugaas, mida Eestis viimasel ajal populariseeritakse. Surugaas (compressed natural gas) on kokkusurutud maagaas, milles metaani (CH4) sisaldus on vähemalt 97%.

Sõiduki paagis on surugaas 200-baarise rõhu all. Võrreldes vedelkütusega, on maagaasi energeetiline tihedus normaaltingimustes väike.

Ohutuse seisukohalt on see suur eelis- lekke korral hajub õhust kergem surugaas atmosfääris. Suru-maagaasi süttimistemperatuur on võrreldes bensiini või LPG-ga, kõrge – 600°C. Ka ei ole maagaas toksiline. Põledes lahustub metaan veeks ja süsihappegaasiks.

Rohegaasi ja maagaasi kohta saab lugeda siit.

UUED VAATENURGAD

Bonnis 18.-19. oktoobril toimunud Euroopa Kütusefirmade Ühingu (UPEI) sügiskonverentsil tehti kokkuvõtteid uue kütuste märgistuse süsteemi kasutuselevõtust Euroopas.

UPEI on ligi kahest tuhandest Euroopa kütuseimportöörist ja edasimüüjast koosnev ühing. Liikmesriigid on UPEI’s esindatud kas kohalike õliühingute või suuremate kütusefirmade tasemel. Eestit esindab UPEI’s Olerex.

Konverentsil käsitleti kütuseturu jaoks olulisi teemasid, nagu üleminek alternatiivkütustele, CO2 emissiooni pidurdamine, EU liikmesriikide aktsiisipoliitika ja kütuste kvaliteedi direktiiv.

Lähituleviku muudatustest puudutab eestlasi kindlasti uus kütuste märgistamise süsteem. Seni on Eestis hästi käsitletud biokomponendi markeerimist, mis leiab aset 2019 aasta kevadel. Uuest märgistamise süsteemist ollakse vähem kuuldud.

Konverentsil osalenud Olerexi aktsionär Antti Moppel rõhutab teadlikkuse tõstmise vajalikkust: “Uus ühtne märgistus muudab eestlastele lihtsamaks õige kütuse leidmise välismaa tanklates.”

Edaspidi ei pea teadma, et näiteks Poolas tähistatakse diislikütust lühendiga ON ja Prantsusmaal bensiini lühendiga SP. Eesti tanklatesse ilmuvad uued kütuseliikide tähised järk-järgult ning need hakkavad täiendama olemasolevat harjumuspärast tähistust.

[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Ehkki ametnikud tahaksid vastu rinda taguda ja öelda, et hea asi on tehtud, piirdub see “hea” esialgu vaid ringi, ruudu ja rombiga – no et kas on bensiin, diisel või gaas. Edasine tähtede ja numbrite virrvarr ning võimalikud täiendused süsteemis võivad mõne nõrganärvilisema segadusse ajada küll.

Uute autodega on lihtne: käsiraamat ütleb, mida paaki kallata võib, ja paneb pildid juurde. Vanemate autodega ja näiteks rendiautodega hakkab nalja saama. Tead küll, et bensiini võib kallata, aga kas ka E10 bensiini? Või misasi see rohegaas ikkagi on, ja mis märgiga seda süüakse?

Allikas. Euroopa Liit, Olerex. Kaanepilt: Ylle Tampere

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.