USA presidendi Donalt Trumpi kehtestatud üleüldised kaitsetollid löövad autotööstust valusalt otse kubemesse. Olukord on segane ning aina segasemaks läheb. Kuna Trump on veendunud, et tariifid on supermeede kiirmarsil MAGA-ni, tuleb vaid käsi laiutada ja tõdeda, et uppuja päästmine on uppuja enda asi. Esimese ehmatuse järel on globaalsed autotootjad hakanud päästerõngaid varuma.
USA president allkirjastas 3. aprillil avalikul pressikonverentsil määruse, millega kehtestas kõigile maailma riikidele kaitsetollid baastariifiga 10 protsenti. Euroopa Liidule on kaitsetolli määr 20 protsenti ja Hiinale koos eelnevalt kehtestatud 20 protsendiga 54 protsenti.
Globaalse autotööstuse jaoks on kaitsetollide kehtestamine löök otse kubemesse. Viimased kümme aastat on nagunii olnud justkui okseralli katki läinud vaaterattal – jaburaks kiskunud rohepööre, koroonapandeemia, huthid Punasel merel, hiinlaste hiidlaine, sõjad, tarbijate üleüldine turvatunde kadumine – nüüd siis järgmine ring tollitariifidega, teades, et sellelt rattalt maha saamine on võimalik vaid siis kui julged pea ees sogasesse vette hüpata. Uppuja päästmine on uppuja enda asi, kui välja ujumine mingil põhjusel õnnestuma ei peaks.
USA president ja tema kaaskondsed on juba teatraalselt õlgu kehitanud: mida suuremas segaduses tootjad ning kallimad on väljaspool suurt Ameerikat toodetud autod, seda kindlamini eelistavad ameeriklased omamaiseid sõidukeid. Iseasi muidugi, kas neil varsti on, mida eelistada või tuleb leppida DIY legoga, kus on küll rool ja kaks ratast, aga pole mootorit. Või kui on mootor, siis pole ülekandedetaile. Ja nii edasi.
Tariififänne ei kõiguta ekspertarvamus, et tarneahelad saavad lõhutud ning kaubandussõjas võitjaid pole. DOGE eestvedaja Elon Musk, kes pühapäeval avalikult avaldas arvamust, et USA ja Euroopa peaksid sõlmima nulltariifi vabakaubandustsooni lepingu, saadetakse kuuldavasti peagi oma liistude juurde – Teslasid ja ulmeprojekte edendama – tagasi. Kes pole meie poolt, on meie vastu!
Kõikjalt kostab pidurikriginat
Euroopas saavad kõige kõvemini pihta saksa tootjad, sest VDA andmetel on USA nende suurim eksporditurg. Volkswagen teatas pea viivitamatult, et USA-sse müüdavatele autodele lisatakse imporditasu. Mehhikos toodetud VA Grupi sõiduautode raudteevedu on peatatud, samuti jäid sadamatesse Euroopast saabunud neljarattalised. Lähutulevikus kaalutakse osa tootmise ümbertõstmist Chattanooga tehasesse Tennessees.
BMW ja Mercedes-Benz seisavad silmitsi keeruliste USMCA päritolureeglitega. Mõlemad noobeltootjad kaaluvad varasemast rohkem osade ja kokkupaneku viimist USA tehastesse.
Mercedes-Benzi esindaja lükkas ümber kuulujutud, et tootja kaalub odavamate mudelite eemaldamist USA turult. Ettevõtte tegevjuht, Ola Källenius rõhutas Mercedes-Benzi pühendumust USA turule, mainides olulisi investeeringuid ja kohaliku tootmise tähtsust. Populaarse GLC tootmine lokaliseeritakse kiiremas korras.
BMW suurim USA tootmisüksus asub Spartanburgis, Lõuna-Carolinas, kus toodetakse umbes kaks kolmandikku Ühendriikides müüdavatest sõidukitest. Niisiis on teatud osa riskidest kaetud.
Ettevõtte finantsjuht Walter Mertl teatas, et kuni 12. märtsini 2025 kehtestatud täiendavad USA tariifid vähendavad autotööstuse kasumimarginaali ühe protsendipunkti võrra. Hoolimata sellest prognoosib BMW USA turul tugevat kasvu, tänu riigi soodsale majandusolukorrale.
Oluline otsus on ka Mehhikos toodetud 3. seeria sedaani ja 2. seeria kupee imporditariifide täiendavate kulude kuni 1. maini 2025 tootja kanda võtmine. See samm mõjutab umbes 10% BMW USA müügist, mis on imporditud Mehhikost, ning aitab vältida hindade tõusu tarbijatele.
Volvo, vastates USA administratsiooni kehtestatud imporditariifide väljakutsetele, planeerib tootmise osalist üleviimist Ameerika Ühendriikidesse. Ettevõtte tegevjuhi Jim Rowani sõnul on nad valmis tootma mudeleid, nagu XC60 või XC90, oma Charlestonis, Lõuna-Carolinas asuvas tehases, et vähendada tariifide mõju. Lõplik otsus sõltub aga lõplikest tariifimääradest.
Lisaks plaanib Volvo eksportida oma Euroopas toodetud EX30 maasturit USA-sse hiljemalt 2025. aasta teises pooles. Kui tariifid peaksid oluliselt tõusma, võib Volvo muuta oma strateegiat, suurendades EX30 tootmist USA-s asuvas tehases, kus toodetakse ka EX90 maasturit.
Stellantis peatas nelja mudeli – Dodge Charger, Chrysler Pacifica, Jeep Compass ja Jeep Wagoneer S – tootmise. Seisak mõjutab Windsori (Kanada) ja Toluca (Mehhiko) tehaseid ning toob kaasa 900 koondamist USA tehastes (Indiana ja Michigan). Kompass, üks väheseid alla $30,000 maksvaid mudeleid, oli Stellantise oluline brändi premium level tooteid.
Nissan on viimastel kuudel teinud mitmeid strateegilisi otsuseid, et kohaneda USA administratsiooni kehtestatud 25% imporditollidega, mis mõjutavad sõidukite ja autovaruosade importi. Otsustati ka loobuda varasemast plaanist vähendada tootmist Tennessee osariigis Smyrna tehases, kus toodetakse populaarset Rogue linnamaasturit.
Ettevõte kaalub ka teatud mudelite tootmise viimist Jaapanisse, et vähendada Mehhikost imporditavate sõidukite osakaalu ja seeläbi vältida kõrgeid imporditolle.
Hyundai on teatanud, et ei tõsta oma sõidukite hindu kuni 2. juunini 2025, pakkudes tarbijatele kindlustunnet tariifide kehtestamise ajal. Lisaks investeerib ettevõte märkimisväärselt USA tootmisvõimsuse suurendamisse, sealhulgas uue tehase rajamisse Georgias, mis võimaldab kohaliku tootmise laiendamist ja tariifide mõju vähendamist.
KIA plaanib samuti suurendada tootmisvõimsust USA-s, eriti uue Georgia tehase kaudu, et vähendada tariifide mõju. Ettevõte kaalub ka oma tarneahela ümberkorraldamist ja võimalikke koostöövõimalusi teiste tootjatega, et leida lahendusi tariifide negatiivse mõju leevendamiseks.
TATA Motors, Jaguar-Land Roveri omanikfirma kaalub USA turul otste kokku tõmbamist. Selle asemel sihitakse uusi sihtturge. Kui edukad selles ollakse, näitab aeg. Üleilmse katvuse saavutamisel ameeriklasteta tõenäoliselt ei saa.
Ameerika autotööstuses valitseb peataolek
See on muidugi miljoni dollari küsimus, millist tootjat saab veel pidada puhtatõuliseks ameeriklaseks – Stellantis on teinud suhteliselt puhta vuugi suurema osa brändidega ning suunab nende käekäiku globaalselt. Jeepi mudelivalikut tõmmatakse koomale ning kui uskuda 7. aprillil laekunud teadet Chrysleri pankrotieelsest seisundist, võib tõesti juhtuda, et see bränd paneb pillid (taas kord) kotti.
Komistuskiviks on saanud Chrysleri otsus edaspidi toota üksnes täiselektrilisi mudeleid. Nagu teame, pole ostjad elektriautode ostmise osas nii entusiastlikud kui prognooside järgi nad olema peaks – ja see võib tähendada äsja sajandivanuseks saanud brändi taaskordset uppumist.
Ford pakub ajutiselt töötajatele mõeldud soodusprogramme, et vältida šokihinna mõju. Samas kaalutakse rohkemate mudelite tootmist USA pinnal.
Tesla kolib tootmise nii palju kui võimalik Ameerikasse. Kuna seal on neil ka suurim sihtturg, ja ameeriklased loevad Teslat oma uhkuseasjaks – lisaks toodetakse vaid ühte tüüpi sõiduautosid, läheb neil ümberkorralduste tegemine vast kõige libedamalt. Üldises konkurentsis püsimise nimel tuleb Teslal kiirustada mudelite kaasajastamisega ning täita lubadus täiselektrilise rotsteri tootmise osas.
General Motors (GM) suunab tootmist tagasi USA-sse, suurendades võimsust Fort Wayne’i tehases. Tootmise lühiajaline peatamine 22.–25. aprillini on ettevalmistus tulevikuks. GM panustab tulevikus USA-s kokkupandud elektrisõidukitele.
Ootajad ja vaatajad
Maailma suurim autotootja Toyota on üsna oodatult teatanud, et ei kavatse tariifide tõttu hindu tõsta, vaid keskendub fikseeritud kulude vähendamisele ja tegevuse tõhustamisele, et säilitada konkurentsivõime. Jaapanlased plaanivad laiendada elektriajamiga sõiduautode tootmist USA-s ning korraldada tarneahelad ümber nii, et tariifid toote lõpphinda võimalikult vähem mõjutaksid.
Renault on suhtunud USA administratsiooni kehtestatud 25% imporditariifidesse rahulikult, kuna ettevõte ei ekspordi oma sõidukeid USA turule. Renault’i Castilla y Leóni tehastest Hispaanias ei ole sõidukeid USA-sse eksporditud, mistõttu need tariifid ei mõjuta otseselt ettevõtte tegevust.
Siiski on Renault’i tegevjuht Luca de Meo rõhutanud vajadust Euroopa Liidu ühtse tööstusstrateegia järele, et tulla toime ebaausalt subsideeritud Hiina elektrisõidukite impordiga. Ta toetab Euroopa Liidu otsust kehtestada Hiina elektriautodele täiendavad tollimaksud, pidades seda õiguspäraseks sammuks Euroopa autotööstuse kaitsmisel.
Wards Auto
Kokkuvõttes ei ole Renault pidanud rakendama konkreetseid meetmeid USA imporditariifide vältimiseks, kuna ettevõtte ekspordisuunad ei hõlma USA turgu. Samas keskendub Renault Euroopa autotööstuse konkurentsivõime tugevdamisele ja õiglasemate kaubandustingimuste kehtestamisele.
SEATi sportlik alambränd Cupra on teatanud kavatsusest siseneda USA turule hiljemalt 2030. aastaks, pakkudes nii sisepõlemismootoriga, pistikhübriid- kui ka elektrisõidukeid. Cupra tegevjuht Wayne Griffiths on kinnitanud, et tariifid ei muuda ettevõtte pikaajalisi plaane. Otsus USA turule siseneda on pikaajaline ega sõltu lühiajalistest kõikumistest.
Ka Subaru, mille sportmudelite sõidurõõmu on saanud ameeriklased katkematult nautida, on valinud jaapanlastele omase rahu ja sõpruse tee. Subaru osaleb aktiivselt dialoogis USA valitsusasutustega, et mõista poliitikate mõjusid ning edendada meetmeid, mis toetavad autotööstuse jätkusuutlikkust. Ettevõte teeb koostööd kaubandusministeeriumi ja teistega, et esindada oma huve ning otsida lahendusi, mis minimeerivad tariifide negatiivseid mõjusid.
Subaru omab tootmisüksust Indiana osariigis, kus toodetakse mitmeid mudeleid, nagu Legacy ja Outback. Kohaliku tootmise kaudu suudab Subaru vähendada imporditariifide mõju ning tagada konkurentsivõimelised hinnad USA turul.
Autotootjate strateegiate võrdlustabel
Tootja | Strateegia | Allikas |
---|---|---|
Stellantis | Peatas ajutiselt nelja mudeli tootmise, mis tõi kaasa 900 koondamist USA tehastes. | AP News |
General Motors (GM) | Suurendab tootmisvõimsust Fort Wayne’i tehases, valmistudes tootmise lühiajaliseks peatamiseks aprillis. | New York Post |
Nissan | Säilitab kõik vahetused Tennessee tehases, rõhudes kohalikule tootmisele. | Business Insider |
Ford | Pakub ajutiselt töötajatele mõeldud soodusprogramme, et vältida šokihinna mõju, ning kaalub rohkemate mudelite tootmist USA pinnal. | Business Insider |
Volkswagen | Kehtestab imporditud mudelitele lisatasu (“import fee”) ning kaalub täiendavate mudelite tootmist Chattanooga tehases Tennessee osariigis. | Business Insider |
BMW ja Mercedes-Benz | Kaaluvad tootmise ümberpaigutamist USA tehastesse, et vähendada tariifide mõju. | Business Insider |
Hyundai | Teatab, et ei tõsta sõidukite hindu kuni 2. juunini 2025 ning investeerib USA tootmisvõimsuse suurendamisse, sealhulgas uue tehase rajamisse Georgias. | Reuters, Axios |
Kia | Plaanib suurendada tootmisvõimsust USA-s, eriti uue Georgia tehase kaudu, et vähendada tariifide mõju. | The Korea Daily |
Subaru | Ei ole hetkel konkreetseid samme avalikustanud, kuid tõenäoliselt hindab võimalusi tootmise ümberkorraldamiseks ja tariifide mõju vähendamiseks. |
Raha räägib: hiinlased haigutavad ja rühivad edasi
Hiina päritolu autotootjate, nagu BYD, Chery, Geely ja XPeng, jaoks tähendavad Ameerika tariifid korraks suurt segadust ja müügitakistust, kuid ka strateegilist pöördepunkti. Hiina rahvavabariik toetab oma ettevõtlikke poegi ja tütreid ja pole võimu, mis raha võimu vastu saaks. Parafraseerides üht tuntud rahvatarkust, et raskel ajal on tuvi ka laululind ja varblane kotkas: kui vaja, siis ostame tuvile lauluhääle ja tuunime värvukese kanakulliks. Mida iganes, aga raha räägib ja hiinlased tulevad igal juhul.
Hiina suurim elektriautode tootja BYD on juba alustanud tootmisvõimaluste kaardistamist Mehhikos. Plaanis on ehitada tehas, mille kaudu pääseda USA turule tollivabalt USMCA lepingu kaudu. Kui see ei õnnestu, kaalutakse koostetehase rajamist USA lõunaosariikides.
Mitmed Hiina kontsernid (nt Geely) on valmis kasutama Euroopa brände (nt Volvo, Polestar) oma USA strateegiateks, et vältida otsest “hiina päritolu” kuvandit ning seeläbi tarbija- ja poliitilist vastuseisu.
XPeng ja Chery otsivad võimalusi USA-s koostööpartneritega, kes võimaldaksid paigaldada sõidukid kohapeal, vähendades tariifiriski. See hõlmab ka osade tarnimist USA ettevõtjatelt, mis aitaks vastata USMCA tingimustele.
Lisaks sihipärasele tegutsemisele USA-s on Hiina suured autotootjad on võtnud suuna tugevdada oma positsiooni Ladina-Ameerika turgudel – Brasiilias, Tšiilis, Mehhikos jm., kus pole tolle ja kus elektriautode turg on kasvamas. Ka Euroopas võetakse jõudsalt turuosa ning rajatakse tehaseid. BYD näiteks Ungarisse.
Elu läheb edasi ka sõja ajal
Uppuja päästmine on uppuja enda asi, kui räägime autotööstusest. Kõiksugu analüütikuid ja eksperte kerkib kaubandussõja ajal nagu seeni pärast vihma, aga nende vastakaid arvamusi lugedes võib saada rämeda peavalu, ja kindlasti mitte targemaks.
Kuigi kaubandussõjas võitjaid ei ole, saavad osa tootjaid selles olukorras paremini hakkama. Võidus on kindlasti Tesla, “omamaine” uhkuseasi ja hiinlased, kes sirge näoga maksavad kõik vajaliku kinni. Kokkuvõttes muidugi maksab okseralli eest inimene, kes peab auto ostma. Võimalik et ka maksumaksja üldisemalt.
Positiivne on see, et nüüd peaks ka pimekurtidele pärale jõudma, et autotööstuse paradigma tuleb ümber mõtestada. Üleilmsest rahvaste sõprusest pole mõtet väga kõva häälega rääkida, seisku igaüks nüüd iseenda eest.
Siia juurde üks huvitav mõttekäik veel: Trumpi tollisõda ei laiene üllatuslikult Venemaale. Kas see võiks tähendada, et USA-s hakkavad ringi vurama Lada Kalinad ja koogivormitaolised elektriautod? Või kolivad autotootjad oma tootmise (tagasi) Venemaale?
Nalja saab. Nõjatugem Niva kipakale istmele, tehkem vobla ja sada grammi ning jälgigem mängu. Siit saab ainult hullemaks minna.
Kaanepilt: Ylle Rajasaar