Mõni päev tagasi avalikustas Soome uuringukeskus VVT sõltumatu raporti Donut Lab-i uuest tahkisakust. Esmapilgu tundub leiutis lubav. Taustainfot uurides tekivad taas kõhklused – kas “imeaku” on ikka nii äge kui soomlased räägivad või on see Lasnamäe kontoris sündinud turundusmull?
Esmaspäeval, 23. veebruaril 2026 avaldatud Soome uuringukeskuse VTT sõltumatu raporti esimene osa pidi skeptikud vaigistama.
Donut Labi tahkisaku (SSB) kohta avaldatud tulemused on jahmatavad: 0–80% laadimine vaid 4,5 minutiga – see on kordi kiirem kui praegu elektriautosid laadides oleme harjunud kogema.
Ometi on autotööstuse hiiglaste ja tehnoloogiaajakirjanduse reaktsioon olnud pigem ettevaatlik, kohati isegi terav. Miks tekitab potentsiaalne “akude püha graal” kogenud insenerides ja analüütikutes ebakindlust?
Füüsikaseadused kehtivad kõigile
VVT raporti I osa keskmes on 11C laadimiskiirus, mis on tänapäeva liitium-ioonakudest mitu korda kiirem. Kui tavapäraselt piirab kiirlaadimist aku sisemuse ülekuumenemine, siis Donut Labi tahkisaku pidas katse vastu.
Rõõmustada on vara, sest raportit lugedes kerkis esimene küsimus: milline on aku termiline stabiilsus? Testi käigus tõusis aku elemendi pinnatemperatuur 26,5°C kuni 63°C-ni. See toimus ilma aktiivse jahutuseta.
Kuigi tahkisakud taluvad kuumust paremini, on see ligi 40-kraadine tõus nelja minuti jooksul murettekitav. Ka pole vastust, kuidas käitub akupakk tervikuna – laboris testiti ühte üksikut elementi.
Kui asetada sadu selliseid elemente tihedalt kokku elektriauto akupakki, muutub soojuse äravool kriitiliseks. 63°C juures vajab aku massiivset ja rasket aktiivjahutust, mis päriselus tahkisaku peamise eelise – kerguse – tapab, sest vaja on massiivset jahutussüsteemi. Isegi kui selle saab külge pookida, tekib küsimus, kui palju saaks tihedamast akust välja pigistada sõidukilomeetreid – mida raskem sõiduki kaal, seda suurem koormus, ja massiivne jahutussüsteem nõuab… massiivselt energiat.
Kuna soomlased on lubanud turvalisust ja stabiilsust – “imeaku” on süttimiskindel, kuna selles puuduvad tuleohtlikud vedelad elektrolüüdid ja dendriitide tekkimise oht on välistatud ning tehnoloogia on disainitud toimima ekstreemsetes oludes, säilitades üle 99% oma mahutavusest temperatuuril –30°C ning püsides stabiilsena ka üle 100°C kuumuses – siis puudub vajadus aktiivjahutussüsteemide järele. VVT raport räägib midagi muud.
Donut Lab-i tahkisaku kõrvuti teistega
Donut Lab on teatanud, et nad teevad midagi, millega “suured” hakkama pole saanud, teevad seda kiiremini ja märksa odavamalt.
Tänasel päeval on tahkisaku arendamisega kõige lähemal seeriatootmisele Toyota ja BYD – nad liiguvad edasi ettevaatlike sammudega, testides iga uuendust, BYD ka vaheetappi e pooltahkisakut juurutades.
Toyota on aastakümneid olnud tahkisakude patentide üleilmne iider, kuid nende strateegia on erinevalt Donut Labist äärmiselt metoodiline.
Toyota arendustöö keskendub sulfiidipõhisele elektrolüüdile, mis lubab teoreetilist energiatihedust 450–500 Wh/kg ning laadimisaega umbes 10 minutit.
Toyota ei luba kohest maailmavallutust: nende praegune teekart näeb ette esimesi aku-väikeseeriaid aastatel 2027–2028, kusjuures esialgu võivad need akud leida kasutust hoopis hübriidides, et vastupidavust päriselu oludes testida. Toyota tõdeb, et suurimaks takistuseks on materjali tundlikkus niiskuse suhtes, mis muudab masstootmise tehases äärmiselt kulukaks ja tehniliselt keeruliseks.
Nüüdseks maailma suurim elektriautode tootja BYD liigub tahkisakude suunas läbi tütarettevõtte FinDreams, keskendudes tehnoloogiale, mis suudaks konkureerida nende endi ülieduka Blade-akuga.
Tänavu veebruaris avaldatud andmete põhjal on BYD prototüüpide juures 400 Wh/kg energiatiheduse juba saavutanud, kasutades selleks samuti sulfiidtehnoloogiat.
Erinevalt lääne konkurentidest on BYD eelis nende täielikult kontrollitud tarneahel ja võime tootmist kiiremini skaleerida. Proovipartiid peaksid valmima 2027. aastal. Tootja siht on tahkisakud muuta kättesaadavaks 2030 aastaks, mil need võetakse kasutusele ka nn laiatarbemudelites.BYD panustab rohkem turvalisusele ja akude stabiilsusele kui ülikiirele laadimisele.
Donut Labi väitel on nad avastanud viisi, kuidas kõigile konkurentidele tagatulesid näidata. Nad on lubanud et nende aku on tehtud kättesaadavatest ja odavatest materjalidest ega ei sõltu haruldastest muldmetallidest, muutes tootmise odavaks ja sõltumatuks. Esimesed akud peaksid juba tänavu jõudma Verge Motorcycles`i e-tsiklite pardale.
| Arendaja | Energiatihedus | Laadimiskiirus (0-80%) | Lubatud eluiga | Turuletulek |
| Donut Lab | 400 Wh/kg | ~4,5 min (11C) | 100 000 tsüklit | 2026 (Q1) |
| BYD (FinDreams) | 400 Wh/kg | ~10 min (5C+) | Pole kinnitatud | 2027 (proov), 2030 (mass) |
| Toyota | 450-500 Wh/kg | ~10 min | ~1500 tsüklit | 2027–2028 |
| QuantumScape | 300-400 Wh/kg | <15 min | >1000 tsüklit | 2028+ |
Donut Labi väide 100 000 laadimistsükli kohta, mille jooksul aku säilitab vähemalt 99% oma mahutuvusest, ei kõla reaalselt vaid anomaalselt – see ületab konkurentide lubadusi kümneid kordi. Igiliikur, perpetuum mobile – kõlab nagu Nobeli preemia.
Soomlased Lasnamäe kontoris
Donut Labi struktuur on üles ehitatud kahele Soome valdusettevõttele – Donut Holding Oy-le ja Donut Group Oy-le. Need ettevõtted on ka kahe Eesti üksuse omanikud. Huvitav on märkida, et Donut Lab eraldati Verge Motorcyclesist alles 2024. aasta lõpus, et tõmmata selge joon sõidukitootmise ja tehnoloogiaplatvormi müügi vahele.
Donut Labi seotus Eestiga tuleb paljudele üllatusena. Kuigi asutajad on soomlased, on oluline arendusüksus Tallinnas, Ülemiste City südames, aadressil Lõõtsa tn 2a. Sel aadressil tegutsevad Donut Lab OÜ ja Donut Lab Development OÜ, mis on keskendunud arendustegevusele.
Eesti majanduskeskkonnas on ettevõte silma paistnud ebatavaliselt kõrgete palkadega. Avalike andmete järgi on arendusüksuse keskmine brutopalk ulatunud 6000 kuni 12 000 euroni kuus.
Astronoomilised palgasummad viitavad kas agressiivsele tipptalentide värbamisele või soovile luua kuvandit maailmatasemel süvatehnoloogia keskusest. Kui makstakse kõrget palka, oodatakse häid tulemusi ja ollakse kindlad, et see, mis sünnib, toob hiljem tulu – kõlab ju loogiliselt.
Nii Soome kui Eesti ettevõtete juhatuses on soomlased Marko Sakari Lehtimäki ja Ville Pekka Piippo, kes on tarkvaramaailma taustaga visionäärid.
Donut Labi tegevjuht Marko Lehtimäki on Soome tehnoloogiamaailmas tuntud nimi. Seinäjoelt pärit IT-mees alustas koodi kirjutamisega juba koolipõlves ja on oma karjääri jooksul asutanud umbes 15 tarkvarafirmat. Lehtimäki seni suurim kordaminek oli AppGyver, mis arendas visuaalset programmeerimisplatvormi ja mille ta müüs 2021. aastal edukalt tehnoloogiahiid SAP-ile.
Lehtimäki on tuntud “kastist välja mõtleja”, kes vaatab harjumuspäraseid tooteid uue nurga alt – ta on Verge tsikleid korduvalt võrrelnud iPodiga, rõhutades, et riistvara on vaid kest tarkvara jaoks.
Ville Pekka Piippo on Soome disainer ja ettevõtja, kes on üks Donut Labi ja Verge Motorcycles`i asjutajatest. Tema roll ettevõtetes on olnud suunatud tootearendusele, visuaalsele identiteedile ja kasutajakogemusele.
Piippo on hariduselt disainer, lõpetanud Aalto Ülikooli kunsti-, disaini- ja arhitektuurikooli. Donut Labis on ta fookus kasutajakesksel innovatsioonil – ehk kuidas keeruline akutehnoloogia atraktiivseks ja müüdavaks tooteks muuta.
Kuna Donut Lab kasvas välja Verge Motorcycles`ist, on paljud võtmeisikud (näiteks Henri Vähäkainu, kes on olnud Verge’i kommertsjuht) projektiga nõustavas või kaudses seoses.
Verge Motorcycles OÜ on oma tegevuse koondanud Harjumaale, Jõelähtme valda, kus asuvad nii ettevõtte juriidiline peakorter kui ka peamine tootmisüksus. Verge Motorcycles OÜ ja Verge Motorcycles Development OÜ asuvad Liivamäe külas, vahetult Tallinna piiri ääres. Tootmine ja koostetehas asuvad ühes kompleksis.
Jõelähtme üksuses toimub Verge TS mootorrataste lakupakkide koostamine, rataste kokkupanek ning ühtlasi ka kvaliteedikontroll. Viimase kahe aasta jooksul on märkimisväärselt laiendatud tootmisvõimekust, et täita Euroopa ja USA turu tellimusi.
Esimesed seeriaviisilised Verge TS Pro eksemplarid jõudsid klientideni 2023. aasta lõpus ja 2024. aastal. Kui registriandmeid uurida, siis tõenäoliselt on 2026. aasta alguseks klientidele üle antud 200-500 mootorratast.
Verge Motorcyclesi täpsed müüginumbrid on teema, kus tuleb selgelt eristada broneeringuid (pre-orders) ja tegelikke tarnitud rattaid. Nagu paljude ambitsioonikate elektriautode ja -mootorrataste idufirmade puhul, on ka Verge’i puhul tee esimesest prototüübist tänavale olnud konarlik.
Verge on kinnitanud, et neil on tuhandeid eeltellimusi üle maailma. Arvestades, et Verge TS hinnad algavad ligikaudu 33 000 eurost ja ulatuvad TS Ultra puhul üle 50 000 euro, on tegu väga kitsa luksusnišiga. Enamus broneeringutest pärineb USAst ja Euroopa suurematest riikidest. Broneering ei tähenda automaatselt müüki, kuna klient saab ümber otsustada.
Verge tootmisüksus Jõelähtmel mängib “imeaku” saamisloos suurt rolli – e-tsiklid on esimesed, millele uusi akusid pardale panema hakatakse. See võiks olla vastus neile kõhklejatele, kes küsivad, kas ja kuidas jõuavad “seninägematu tehnoloogiaga” tahkisakud masstootmisse – Donut Lab-i mehed on asja justkui läbi mõelnud.
Kahtlusi on süvendanud tõsiasi, et peamised Donut Lab-i vedajad on tarkvarainsenerid, sealjuures nutikad tüübid, kes on teinud igasugu idusid ja neist õigel hetkel kasumlikult väljunud.
Akutööstus on harjunud materjaliteaduse metoodilise arenguga, kuidas ka ei prooviks, füüsikaseadusi ei saa ignoreerida – isegi mitte ulmelise imeaku puhul.
Kui tarkvara taustaga mehed lubavad Lasnamäe kontorist korraga 400 Wh/kg energiatihedust ning 100 000 laadimistsüklit aku mahu kaotuseta, nähakse selles pigem Silicon Valley stiilis ülepakkumist kui klassikalist inseneeriat. Seda enam, et 100 000 laadimistsükli tõestamine on absurdselt keeruline. Pole ka teada, et VVT oleks sellega tegelemas. Laborist oodatakse kinnitatud andmeid akuelemendi kaalu ja mahutavuse suhte kohta.
Me oleme “imesid” ennegi näinud
Ajakirjanduse vaoshoitus tuleneb kogemusest. Viimase kümnendi jooksul on mitmed idufirmad – Fisker või QuantumScape, lubanud sarnaseid läbimurdeid, mis on takerdunud tootmise skaleeritavuse taha. Tahkisaku tootmine nõuab ülipuhast keskkonda ja täiesti uusi tehnoloogilisi protsesse.
Lisaks on küsimus andmete valikulises esitamises. Donut Lab on avalikustanud VVT andmeid laadimiskiiruse kohta, kuid vaikinud muudest kriitilistest faktoritest, nagu aku käitumine miinuskraadide juures reaalsetes sõidutingimustes (kuigi lubatakse toimimist isegi -30°C juures).
“I Donut Believe” kampaania on hea turunduslik lüke, mis püüab kriitikat naeruvääristada, kuid inseneridele ja ka ajakirjanikele on vaja tabeleid ja numbreid, mitte visuaalselt kauneid videoid.
VTT raport: Donut Labi tahkisaku ongi reaalsus, mitte illusioon
Kokkuvõtteks: Jah, see võiks juhtuda
Donut Lab on tõestanud, et nende akukeemia talub ekstreemseid koormusi. Kuid hetkel on tegu pigem eduka laborikatsega kui valmis tootega. Kuni me ei näe esimest Verge TS Ultra mootorratast, mis suudab korduvalt ja ilma ülekuumenemata 5 minutiga laadida, jääb see projekt paljude jaoks tarkvaraliseks miraažiks.
Autotööstus ei vaja revolutsioonilisi lubadusi, vaid partnereid, kes suudavad hallata füüsikat ja masstootmise karmi reaalsust. Donut Lab peab järgmiseks tõestama, et nende Lasnamäe kontoris sündinud tehnoloogia ei sulata pärisellu panduna üles ei sõidukit ega investorite usaldust. Lisaks VVT sõltumatutele uurijatele võiksid Donuti “imeakule” silma peale panna teisedki hindajad.
Kahjuks oleme liiga palju kogenud lugusid, kus meil kästakse kiiresti kohale joosta, sest “tuli on lahti” – ja kui sa siis kõik tuled ja viled küljes kohale jõuad, selgub, et see oli nali. Korra lähed õnge – teise, kolmandagi – ja siis lähed ise frustratsioonist põlema.
Nii väga tahaks, et soomlased (Eestis!) oleksid leiutanud aku, mis säästab haruldasi muldmetalle, päästab me majanduse hiinlaste tsunamist, muudab meid sõltumatuks laadimispostist ja toob tagasi normaalse elu – sest tootjatel võiks tekkida euroametnike suva järgi tõmblemise asemel loovuspuhang, mis tooks tänavatele autod iseloomu ja omapäraga.
Hoiame silma peal. Lootus pidada kõige viimasena surema. Tahaks tahkisaku ära näha ja katsuda kah.
Kasutatud allikad:
- VTT Research: Uudis Donut Labi akude mõõtmisest ja metoodikast
- Electrek: Analüüs 4,5-minutilise laadimise ja BYD 2027 teadaande kohta
- The Autopian: Tehniline süvavaade termilistele väljakutsetele ja 11C laadimisele
- InsideEVs: Donut Lab vs skeptikud ja CES 2026 järeldused
- E-äriregister: Donut Lab OÜ ametlikud andmed