Elektriautode ostutoetus on muidu suviselt tüünel Maarjamaal kired ootamatult lõkkele puhunud. Arvamusliidrid, suunamudijad ning lihtsalt emotsionaalselt ülesköetud naiste- ja meesterahvad püüavad üksteist üle trumbates veel valmimata dokumendi pihta tuld anda.
Hingame nüüd korraks sügavalt sisse, püüame rahuneda ning proovime oma hirmudele kainelt otsa vaadata ja mõistuse koju kutsuda nagu soovitas väljaande peatoimetaja.
Teadupärast pole kurat nii kole, kui teda seinale maalitakse. Esiteks, tegu on kliimapoliitika meetmega. Selle eesmärk on kasvuhoonegaaside ja peenosakeste emissiooni vähendamine transpordisektoris.
Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik ja meil on keskkonnavaldkonnas kohustused, mis vajavad täitmist. Kõik, mis tuleb pärast seda – nagu elektriautode populariseerimine jm – on ilukirjandus.
Nad teavad täpselt, keda neil vaja on
Kui riik soovib midagi populariseerida, siis tellitakse selleks meediakampaania. Elektriautode ostutoetus on aga täpselt sihitud ja pragmaatiline samm neile, kes sõidavadki palju.
80 000 kilomeetrise läbisõidu kohustus on üks tingimus, mis suunab suurema läbisõiduga autode omanikud sisepõlemismootorilt särtsuka rooli.
Need, kes sõidavad 10 000 kilomeetrit aastas, mõjutavad ka keskkonda kordades vähem ning seetõttu pole nad ka meetme sihtgrupiks.
Keegi ei kohusta toetust küsima
Teiseks on kasulik silmas pidada, et igasugune toetus on õigus, mitte kohustus: seda on korduvalt kinnitanud nii õiguskantsler kui ka erinevad kohtulahendid.
Mitte kedagi ei sunnita toetust kasutama ning sellega kaasnevaid tingimusi täitma. Kui aga autoostja selle kasuks otsustab, siis on see tema vaba valik teatud hüve saades selle eest ka vastavaid kohutusi täita. Kui toetust oleks saanud ainult juriidilised isikud, oleks tegu olnud tõesti ebavõrdse kohtlemisega.
Kolmandaks tasub GPS-seadmete vastastel meenutada, et Suur Vend jälgib meid juba ammu kogu aeg. Meie mobiilioperaator teab meie käikudest ning Google teab, mida me küsida tahame.
Nutitelefon teab, kus oleme meie ja kus on ta ise ning Geenivaramul on meie tervisest ja tulevikustki märksa parem ülevaade kui meil endal.
Arvata, et autole paigaldatud GPS-seade tähendab isikuvabaduste ja privaatsuse riivet, on tänapäeval lihtsalt naeruväärne.
Me elame post-Snowdeni ajastul, mis tähendab, et kõigest, mida me teeme, jääb jälg maha. Aeg oleks seda lihtsalt rahulikult aktsepteerida.
Kärbeste suminat juba kostab
See kõik ei tähenda, et taevas elektriautode toetusmeetme tuleviku kohal oleks täiesti pilvitu. Probleeme tegelikult jätkub küll ja küll.
Kõik kohad, kus midagi tasuta jagatakse, tõmbab ligi sulisid nagu liimipaber kärbseid. Täisesti loomulikult eeldades, et ülivaldav enamus särtsukate ostjaist on ausad inimesed, võib tilk tõrva rikkuda kogu meepüti.
Loodetavasti siiski on Keskkonnainvesteeringute Keskus meedet rakendama asudes õppinud oma Kredexi kolleegide kogemustest eelmise ostutoetuse aegadest.
Meetme ajastus 2019. aastal ei ole just parim. Jah, kui tegu oleks esimese toetusega, millele järgnevad teised toetusvoorud, oleks kõik hästi. Praegu on ootused kõrgel, sest esimene elektrifitseerimise laine on Eestis ära olnud.
Uus ühekordne 240 elektriauto ostuks mõeldud meede praegu soovitud tulemust ei pruugianda, kuid hoiame pöialt ning loodame, et sellega suudetakse turgu aktiveerida, ja edaspidi mõistavad ostjad särtsukate eeliseid juba ise.
Ning last but not least, mis saab laadimistaristust, kui meede üle ootuste ruttu käivitub, elektriautod kiiresti omaniku leiavad (ainuüksi Nissan LEAF’ idega oleks kohe võimalik see turg täita) ning esimeste entusiastide eeskujul asuvad teisedki oma ajast-arust sõidukeid välja vahetama?
Järjekorrad kiirlaadijate juures võivad anda tagasilöögi, mille haavu lakutakse veel kaua. Seega, autoostu toetamine on kahtlemata õige samm, aga riik ei tohiks taristu kaasajastamist hetkekski unustada.
Asjaga tuleb kindlal sammul edasi minna
Kõigile riskidele vaatamata saab kaljukindlalt väita, et elektriautode ostutoetus on tulevikku silmas pidades ainuõige samm.
Tuleb vaid pärast esimest sammu mitte loorberitele puhkama jääda, vaid minna järgmiste toetusvoorudega edasi, samaaegselt kaasajastades füüsilist taristut ja õigusruumi.
Samuti pole mõtet karta väikesi tagasilööke, sest elektriautod tulevad ükskord niikuinii!
Kaanepilt: Andres Kruus
