Eesti Energia kontserni kuuluva Elektrilevi autoparki lisandub tänavu viis elektriautot ent see on suure asja väga väikene algus. Olenemata ELMO vaidluse tulemustest alustatakse tänavu kiirlaadijate paigaldamisega uutesse kohtadesse ja panustatakse elektrimobiilsuse arendamisse Eestis.
9. mail tähistame Euroopa päeva, meie idanaabrid võidupüha ning Elektrilevi esindajad veetsid päikeselise päeva ELMO hankevaidlusel kohtusaalis. Teine osapool on kuluaarides lubanud, maksku mis maksab, edasi vaielda.
Elektrilevi pikk kohtuvaidlus ei heidutagi, ettevõtte jaoks on värskete uudiste valguses ELMO ilmselgelt vaid üks osa suuremast Eesti elektrimobiilsuse projektist: kontsernis võetakse kasutusele elektrisõidukid ning veel tänavu tehakse algust sõltumatu kiirlaadijate taristu ehitamisega.
Eesti Energiale tervikuna on vaja lahendusi, mis põlevkivitolmust kuvandit parandada aitaksid ning Elektrilevi, mis jõuab enamuse eesti inimeste kodudesse, on enam-vähem otsetee selle näo rohelisemaks muutmisel.
Eurostati andmetel oli Eesti üks neist kaheksast riigist, kus möödunud aastal CO2 heitmete kogus suurenes. 4,5% kasv on väiksem kui lätlastel, aga nende osakaal Euroopa Liidu koguemissioonist on 0,2%, Eestil 0,5%. Saksamaa annab ühisesse patta 22,5%, aga sakslased vähendasid mull emissioone 5,4%.
Oleme kehvad. Rohelisemaks muutumisega on kiire.
Eesti energiatööstus vajab hädasti rohelist värvi
Ettevõttele elektriautode soetamine on lihtne ja küllalt turvaline viis tõmmata tähelepanu keskkonnasäästule ning pikas perspektiivis see keskkonnale ja tervisele hea ongi.
Osa teadlasi on seisukohal, et enne kui põlevkivist elektri tootmisele pidurit ei panda, pole elektritranspordi helgest tulevikust Eestis mõtet rääkida, see oleks kahepalgelisuse musternäide.
Eestis toodetud elektrist pärineb põlevkivist ja teistest taastumatutest ressurssidest ligikaudu 83 protsenti, Saksamaal on see protsent 50. Meie taastuvenergia osakaal on 17,1% – võrreldes möödunud kümnendiga on toimunud suur arenguhüpe.
ERR Novaator avaldas hiljaaegu saksa teadlaste põhjaliku analüüsi elektriauto keskkonnamõjust. Selgub, et seda tüüpi sõiduauto mõjub kliimale positiivselt vaid juhul kui sellega kavatsetakse läbida enam kui 90 000 kilomeetrit.
Töö juhtivautor Hinrich Helms, Heidelbergi energia- ja keskkonnauuringute instituudi teadur annab soovituse praegusel tehnoloogial põhinevate autodega sõita vähemalt viis aastat ning kasutada neid suurema kasutuse eesmärgil taksodena ja autojagamiseks.
Osa elektriautode tootjaid – Nissan, Renault BMW – vähendavad tootmise keskkonnamõju, kasutades taas- ja uuskasutusmaterjale, allianss ka vanu akusid uuesti ringlusse andes. Volkswagen on lubanud tootmise mõju puude istutamisega.
Pikas plaanis tõuseb uuringu autorite sõnul elektriauto ostmisest kasu ka Eestis. Tasakaalupunktini jõudmine võib küll võtta mõne aasta kauem, sest kõiki elukaare ja tasuvuse üksikasju on olemasolevate andmete põhjal keeruline paberil kokku arvestada.
Elektrilevi järgib soovitusi ja sõidab elektrikad lõpuni
Aprillis soetas Elektrilevi kolm kahekohalist Nissan eNV-200 elektrikaubikut. Kaks neist anti automaatikute käsutusse, üks kaubik võrguvarade spetsialistile. Mõlemad osakonnad tegelevad laias laastus alajaamade hooldusega.
“Tänapäeva elektiriautod on arenenud sedavõrd, et vastavad meie vajadustele. Kaubik on praktilisem kui sõiduauto, aga meie autopargis on ka palju väikemaastureid – sügisel täienebki elektriautode arv ka kahe (Hyundai Kona EV) elektrimaasturiga,” selgitab Elektrilevi elektritranspordi teenuste juht Marko Viiding.
Ühe päevaga ei ole Elektrilevi töötajatel reeglina vaja sõita rohkem kui akus särtsu jagub. 40 kWh akuga NV-200 kaubik suudab ühe laadimisega läbida suvel üle 200 kilomeetri, talvel umbes 180 km.
Kaubikute aastane läbisõit on arvestatud ca 19 000 – 20 000 km kanti ja neid tahetakse kasutada võimalikult kaua: “Kuivõrd elektriautod on säästlikumad ja efektiivsemad kui diiselautod, siis oleme plaaninud neid kasutada kuni 7 aastat,” selgitab Viiding.
Elektriauto soetusmaksumus on diiselautost oluliselt kõrgem ning auto elukaare kogumaksumus (eurodes kilomeetri kohta) on seda madalam, mida rohkem sõidetakse, sest sõidukilomeetri hind on mitmeid kordi odavam diiselautodega võrreldes.
Elektrilevi suurt rahalist säästu elektriautode kasutuselevõtust ei saa: “Meie kaubikute läbisõit on Eesti mõistes keskpärane, mistõttu oleme arvestanud, et elektriautode kasutamine ei anna meile arvestatavat rahasäästu, vaid jääb diiselautode kasutamisega enam-vähem võrdväärseks,” selgitab Marko Viiding.
Eesti Energia kontsernis uuritakse autoakude erinevaid kasutusvõimalusi. Praeguseks ei ole veel otsustatud, kas Elektrilevi elektriautod müüakse pärast ekspluatatsiooniperioodi lõppu oksjonil maha või kasutatakse nende akusid näiteks akupankadena.
Mõtteviisi muutuse lootus
Viis elektriautot tundub EE hiiglaslikus autopargis nagu tilk meres. Viiding kinnitab, et need viis on siiski üks võimalus kontsernisisest paradigmat muuta:
“Elektrilevil on suur huvi aidata kaasa elektritranspordi arengule ning seetõttu on loogiline, et näitame ka ise eeskuju,” selgitas Viiding.
“Täna võib kontserni elektriautod üles lugeda ainult ühe käe sõrmedel, kuid ka kontserni teistes ettevõtetes mõeldakse üha rohkem elektriautode soetamisele.”
Elektrilevi ostis ja ostab ka tulevikus oma elektrikad riigipoolse toetusmeetmeta ning Viidingule teadaolevalt ei ole riigiettevõte ka toetuse saajate sihtgrupis.
Mis meetmest uue valitsuse valguses saab, näitab aeg. Kuna eelarve on miinuses ja keskkonnateemad ei ole prioriteetsed, võib juhtuda, et meedet ei tulegi.
Elektrilevi ehitab oma laadimisvõrgu
Kui on elektriautod, peab neid saama ka laadida. Eesti Energia hakkabki tulevikus Elektrilevi kaudu pakkuma elektriautode avalikku laadimisteenust ning välja töötama teenuseid elektriautode omanikele.
ELMO 22 kW kiirusega laadijad jäävad peagi ajale lootusetult jalgu, sest uued “rahvaautod” võimaldavad juba kuni 100 kW laadimist. Elektrilevi ei kavatse ELMOst siiski loobuda kuna olemasoleval taristul on kasutamata potentsiaali.
Riigi toest sõltumatult on CCS standardiga kiirlaadijaid Eestisse juba ka paigaldatud: möödunud aastal Tartu nutika linna raames pani Elektritransport püsti 5 CHAdeMO/CCS standardiga kiirlaadijat.
Üle-Euroopaline IONITY laadimisvõrk, mida esindab Eestis Circle K, laieneb siia juba tänavu. Via Balticu trassi hakkavad rikastama kaks 350 kW superkiirlaadijat.
Elektrilevi lubab paigaldab tänavu Tallinna 10 kiirlaadijat, mis vastavad nii CHAdeMO kui ka CCS standardile. Laadijate hange kuulutatakse välja neil päevil. Esimesed uued punktid loodetakse avada juulis.
Järgnevatel aastatel lisandub mitukümmend uut laadimiskohta üle Eesti ning tulevad ka keskkiired laadijad, samuti hakatakse kodukasutajatele pakkuma pakettlahendusi.
Kui üldse kellelgi, siis just Elektrilevil on olemas info konkureerivate laadijate kohta, sest liitumised käivad ju nende kaudu.
Seega võib arvata, et päris suvalistesse nurgatagustesse või sinna, kus kolm juba ees on, nad oma asju panema ei hakka.
Kui juba, siis teha korralikult
Nagu öeldud, vajab Eesti Energia ja riik tervikuna rohelisemat nägu. Elektritranspordi teema on lollikindel viis võita populaarsust ja mõnevõrra vähendada ka CO2 heitmeid. Elektriauto ostmine üksi rohelisusele kaasa ei aita. Tuleb vaadata tervikpilti.
Paralleelselt kiirlaadimisvõrgustikuga hakkab Eesti Energia koos Elektrileviga välja arendama ka teenuseid kodutarbijatele, mis võimaldaks autode kodulaadimist mugavalt integreerida klientide tänase elektripaketi osaks.
Kontserni elektrimobiilsuse projektis rajab ja võrke haldab Elektrilevi. Laadimisteenust ja lisateenuseid pakub tulevikus Eesti Energia. Marko Viiding kinnitab, et koostööd ollakse valmis tegema teiste asjast huvitatutega:
“Edukaks koostööks on vaja rohkem partnereid ning oleme nii Elektrilevist kui Eesti Energiast valmis kohtuma erinevate osapooltega ja arutama koostöövõimalusi.”
Pikemas perspektiivis on plaanis välja töötada laadija, mis võimaldab müüa elektriautosse salvestatud elektrit võrku tagasi:
“See on tõsi, et seda lahendust (ehk siis V2G, V2X) Eesti Energia kontsernis uuritakse ning Elektrilevi on sellesse töögruppi kaasatud. Paraku on praegu selles osas veel pisut vara täpsematest tegevustest rääkida,” ütleb Viiding.
Aasta alguses sõlmisid Eesti Energia ja Tallinna Linnatranspordi AS ka koostöölepingu, mille eesmärk on välja töötada lahendus elektribusside targemaks laadimiseks ning testimiseks kuni kahel Tallinna bussiliinil. Alates 8. maist sõidabki 24 ja 24a liinil moodne Mercedese elektribuss.
Pilootprojekti käigus töötab Eesti Energia välja targa laadimislahenduse, mis oskab juhtida laadimist vastavalt elektrihinnale ja koormustele.
Elektrist mööda vaadata ei saa
Elektriautode statistika näitab, et Eestis, Lätis, Leedus, Poolas ja Soomes on elektriautosid praegu tuhande ringis, Rootsis aga üle 12 000. Norras müüakse elektriautosid ja hübriide rohkem kui tavaautosid.
Prognoosid näitavad elektriautode kasutajate arvu järjepidevat kasvu ja elektriautode hinnalangust. Iga päev toob uudiseid uutest mudelitest.
2025. aastaks prognoositakse, et tavaautode ja elektriautode hinnad on võrdsustunud ning aastal 2040 on 55% ehk üle poole kõigist maailmas müüdud uutest autodest elektriautod. Iseasi muidugi, kas neid siis enam pistikust laadima peab, lootus on, et vesinik murrab enne läbi.
„Elektrilise transpordi võrgustik kujuneb Eestis omaette suureks taristuks. Näeme, et suurte taristute koos haldamine annab ühiskonnale olulist väärtust. Nii on võimalik kaasaegset elektriautode laadimisvõrgustikku arendada kiiremini ja ressursse säästes,“ võtab Viiding teema kokku.
Elektrist mööda vaadata ei saa. Küsimus on, kuidas teha seda nii, et tulemuseks poleks “tahtsime parimat, aga välja kukkus nagu alati.” Ja kes oskabki täna-homme hinnata kõiki riske? Kuna lootus surevat viimasena, siis tulebki seda võimalust kasutada ja loota, et ehk läheb õnneks.
Fotod: Elektrilevi
