2025. aastal jõustuma pidanud rangem heitenormide standard sundinuks autotootjaid veelgi vähendama uute sõidukite CO₂-heidet. Äsjase Euroopa Komisjoni ettepaneku heakskiitmisel nihkub muutuse jõustumise tähtaeg aastasse 2028 – see annab tootjatele lisaaega uuenduste tegemiseks. Heitenormide hingetõmbepaus tekitab vastakaid tundeid.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas pärast esmaspäeval toimunud kohtumist autotööstuse liidrite, ametiühingute ning lobirühmade eestkõnelejatega, et komisjon teeb ettepaneku lubada autotootjatele nõuete täitmist kolme aasta koondarvestuses, mitte ainult 2025. aasta näitajate põhjal.
Kui ettepanek jõustub, lükkub 2025. aastaks planeeritud sisepõlemismootorite heitmenormide karmistamine edasi aastani 2028. See otsus annab autotootjatele kolm aastat lisaaega kohanemiseks ja vajalike muudatuste elluviimiseks.
Pragmaatilise sammuna annab see autotootjatele hingamisruumi, et tulla toime muutuvate turutingimustega, eriti arvestades elektriautode nõudluse aeglustumist.
Vastakad tunded autotootjate seas
Autotootjate seas on uudis tekitanud vastakaid tundeid. Volkswageni tegevjuht Oliver Blume tervitas komisjoni otsust, nimetades seda igati mõistlikuks sammuks, mis annab tööstusele paindlikkust ja võimaldab suurendada elektriautode nõudlust.
Renault nõustus, märkides, et see otsus aitab saavutada heitmete vähendamise eesmärke ilma Euroopa elektriautode konkurentsivõimet ohverdamata. Kuid kas see on tõeline kergendus või lihtsalt ajutine leevendus enne järgmist tormi?
Euroopa Autotootjate Assotsiatsiooni (ACEA) tegevjuht Sigrid de Vries tervitas samuti otsust, kuid hoiatas, et seatud eesmärkide saavutamine jääb endiselt keeruliseks. Ta rõhutas vajadust täiendavate meetmete järele, et vältida tootmise kärpeid või hinnasõdu.
Samas ei olnud kõik otsusega rahul. Volvo tegevjuht Jim Rowan väljendas muret, et viivitused võivad kahjustada ettevõtteid, mis on juba investeerinud rohelisemasse tulevikku. Ta rõhutas, et ajakava muutused ei tohiks mõjutada nende pingutusi negatiivselt.
Poliitilises tõmbetuules on raske püsti jääda
Lõuna-Euroopa poliitikute seas võeti uudis vastu rõõmuhõisetega. Itaalia tööstusminister Adolfo Urso märkis, et komisjoni otsus päästis riigi autotööstuse. Tšehhi transpordiminister Martin Kupka läks väljaütlemistega veelgi kaugemale, soovitades heitenormide tähtaega koguni viie aasta võrra edasi lükata.
Heitenormide karmistamise edasilükkamine võib tähendada, et sisepõlemismootoriga sõidukid jäävad pikemaks ajaks tootevalikusse. Mitmed autotootjad on juba varasemalt andnud märku elektrile ülemineku programmi ümbervaatamisest: jätkatakse “traditsiooniliste” jõuallikatega ja arendatakse tehnoloogiat edasi.
Elektriauto sektorile ei pruugi heitenormide kaugemasse tulevikku nihutamine head tähendada: mõnigi arendus lükatakse kalevi alla, sest see on ressursimahukas. Hinnasurve väheneb ning elektrisõidukid jäävad võrreldes SPM-autodega kallimaks või tõuseb nende hind hoopiski.
Need, kes on kaalunud elektriauto ostu, kuid seni kõhelnud, valivad pigem mõne muu jõuallikaga sõiduki. Kindlasti kerkib üles arutelusid, kui keskkonnasõbralikud elektrikad üldse on. Taristu arendajad hingavad korraks kergendatult ja tõmbavad plaanidele pidurit – segadust üksjagu ja pole teada, mis edasi saab, sest kolme aasta pärast on meil ilmselgelt täiesti uus olukord.
Kokkuvõtteks
Euroopa Liidu otsus lükata edasi sisepõlemismootorite heitenormide karmistamine, on tekitanud autotööstuses vastakaid tundeid ja sellest tulenevalt võib mõnigi arendus jääda aastateks venima.
Lisame sellesse suppi USA MAGA programmi, mis juba on käivitanud üleilmse kaubandussõja ja löönud esimesed mölgid autotööstuse niigi õhukesse toimetulekuvõimekusse – ja saame tulemuseks täieliku peataoleku. On huvitavad ajad, kus neist, kes päriselt oma tööd teevad ning uusi lahendusi juurutada tahavad, ei sõltu suurt mitte midagi. Lõpuks võidavad ikkagi ärihuvid: kui liin töötab, toodetakse seni kuni saab, seda mida ostetakse. Sest ratasteta maailm lihtsalt ei toimi.
Kaanepilt: Snufkin
