Neljal korral Euroopa aasta mootori tiitli võitnud kolmesilindriline bensiinimootor teeb tootjale ja kasutajatele peavalu, sest ilmnenud tüüpvea tõttu annavad jõuallikad ennetähtaegselt otsad. Tootja on omalt poolt ennetavalt pikendanud mootori garantiid, kuid jamaga tuleb tegeleda ikkagi. Kaudselt mõjutavad kiidetud kolmesilindrilise hädad kogu sektorit.
Viimasel kümnendil on autotootjad keskendunud kompaktsete ja tõhusate bensiinimootorite arendamisele. Ootused on kõrged: ökonoomsus, madalamad heitekogused, laitmatu jõudlus, pikk hooldusvälp – seda kõike panna ühte pisikesse mootorisse on ilmselgelt paras väljakutse.
Üheks silmapaistvaks moodsa sisepõlemismootori näiteks on olnud Stellantise kontserni PureTech bensiinimootorid, mida kasutavad Citroën, Peugeot, Opel, DS Automobiles. Kõrgeid auhindu on nopitud, tehnoloogiat kiidetud, kuid mida aeg edasi, seda enam tundub, et kuningas on alasti ning lahendus pole alati töökindel. Tootjatele ja kasutajatele peavalu, suures pildis aga kõva mainekahju ja innovatsioonipidur.
Kas on linnukesel muret!?
PureTech 1,2-liitrise mootoriga on olnud probleeme juba varem. 2020. aastal väljastas Euroopa Liidu kiirhoiatussüsteem soovituse kutsuda võimaliku ohtliku vea tõttu tagasi kõik autod, milles on kasutatud 2013.-2014. aastal ehitatud mootoreid. Tookord oli kipakas vaakumpump. Tootja timmis ja parendas ning tulemusena sündis suurepärane uus kolmesilindriline.
PureTech on 1,2-liitrine kolmesilindriline turboülelaaduriga bensiinimootor, mis pälvis aastatel 2015–2018 Euroopa aasta mootori tiitli neljal korral. Mootorit kiideti selle jõudluse, kütusesäästlikkuse ja kerge konstruktsiooni eest. Kahjuks on nende mootorite vanemates versioonides ilmnenud konstruktsioonivigu, mis võivad viia enneaegsete riketeni.
Peamine probleem seisneb mootoris kasutatavas märgsüsteemiga hammasrihmas (ehk rihm käib läbi õli). Rihma materjalil on kalduvus paisuda ja laguneda, mistõttu rihmajäägid satuvad õlisüsteemi ja võivad muuhulgas õlipumba ummistada. See põhjustab mitmesuguseid tõrkeid alates suurenenud õlikulust kuni tõsiste mootoririketeni, mis võivad jõuallika täielikult kasutuskõlbmatuks muuta.
Lisaks hammasrihma probleemidele on ka turboülelaaduriga mudelitel täheldatud õlikulu järsku suurenemist, mis konstruktsioonivigadele viitab. Selliste probleemide lahendamine on sageli autoomanikule kulukas, remondiarved – kui üldse saab remontida – küündivad mitmete tuhandete eurodeni.
Tootja võtab vaikselt vastutuse
PureTech mootorite probleemid on mõjutanud laia valikut Stellantise mudeleid, sealhulgas populaarseid Peugeot’ mudeleid nagu 208, 308 ja 3008, samuti Citroëni, Opeli ja DS Automobiles’i sõidukeid.
Kuigi Stellantis on teadlik PureTech mootorite probleemidest, on reageerimine olnud vaoshoitud. 2024. aasta märtsis pikendas kontsern suurema kärata PureTech mootorite garantiid kümnele aastale või kuni 175 000 kilomeetrini, tingimusel, et sõiduk on valmistatud enne 2022. aasta 20. juunit.
Samuti on õlikuluprobleemide osas tehtud erandeid turboülelaaduriga mootoritele, mis on toodetud enne 22. veebruari 2023. Samas ei laiene garantii 2021. aastast alates toodetud vabalthingavatele PureTech mootoritele. See on tekitanud küsimusi, sest miks just see ajam loetelust välja jäi!? Kas tootja on piisavalt vastutustundlik sellist otsust langetades?
Kasutajad väidavad, et probleeme on kõikide nimetatud kolmesilindrilistega. Saksamaal ja Prantsusmaal on loodud eraldi veebisaidid ning ka sotsiaalmeedia kogukonnad, kus inimesed oma kogemusi jagada saavad. Saksamaal saab oma mure otse tootjale edasi anda. Prantsuse Facebooki grupis PSA 1.2 PureTech Problèmes on juba üle 50 000 liikme – arusaadav, tegu on ju prantsuse autoga.
Õppetund kõigi jaoks
Sarnased probleemid pole siiski ainuomased Stellantise mootoritele. Samalaadsed vead, mis on seotud märgsüsteemiga hammasrihmadega, on esinenud ka Fordi esimese põlvkonna EcoBoost bensiinimootorites. See viitab suuremale probleemile inseneerias, kus konstruktsiooniuuendused ei pruugi alati praktikas piisavalt töökindlad olla.
PureTech mootorite probleemid rõhutavad, kui oluline on auto ostmisel pöörata tähelepanu pikaajalisele töökindlusele ja varasematele kasutajakogemustele. Enne sõiduki ostmist tasub uurida konkreetse mootori ajalugu, võimalikke tootmisvigu ning garantii tingimusi.
Samuti on soovitatav regulaarselt kontrollida foorumeid ja sotsiaalmeedia gruppe, kus teised autoomanikud oma kogemusi jagavad. Väikese sisepõlemismootoriga autode puhul tasub täpselt kinni pidada hoolduse aegadest ja võimalusel teha neid tihemini kui tootja ette näinud: kui eesmärgiks on auto võimalikult pikaajaline kasutamine, tuleb seda vastutustundlikult kohelda.
Öko tuleb alati millegi arvelt
Niinimetatud mikromootoritest oleme Acceleristas pikemalt kirjutanud 2018. aastal ning andnud soovitusi, kuidas jõuallikat lugupidavalt kohelda. Igasugune “öko” tuleb millegi arvelt, mistap lõplik vastutus lasub siiski auto kasutajal: valikut tehes tuleb end võimalike riskidega kurssi viia ja mitte jääda uskuma roosat plära, klantspilte ja odavat hinda.
Tasuta lõunaid pole olemas. Väikeste mootorite hädaldamise loo võib üsna lakooniliselt kokku võtta: ise tehtud, hästi sealsamuses. Autotootja ei tulistaks endale vabatahtlikult jalga, aga kui euronormidega kõri kinni pigistada ja õhk kinni keerata, hakkab aju tootma paaniliselt poolikuid lahendusi. Kannatame kokkuvõttes kõik.
Kaanepilt: PSA
