Kas oled kunagi mõelnud, kui pika maa läbib nutitelefon enne kui jõuab sinu taskusse? Aga auto? Kas tead, kust tuleb nisu, millest on tehtud sinu sai? Globaalne kaubandus on võtnud absurdsed mõõtmed. Selle ohjamiseks ei ole muud võimalust kui tarbimisharjumusi muuta.
Seda lugu kirjutama inspireeris üks internetist leitud foto veoauto tagaküljel oleva vaimuka tekstiga: “Sa vihkad veokeid? Lõpeta siis saasta ostmine” ning FB Keskkonnasäästjate grupis jagatud videolink koos kokkuvõttega globaalsete kaubavedude kliimamõjust.
Euroopa Keskkonnagentuuri andmetel moodustab laevatransport kogu maakera kliimagaaside emissioonidest aastaks 2050 vähemalt 17%. Seda juhul kui jätkatakse tänases tempos keskkonnanõuetega kaasalohisemist. Kui lisada lennukitega veetavad kaubalastid, kasvab see 40%ni.
Absursed arvud kinnitavad taaskord, et oleme oma tarbimismaanias liiale läinud. Tavainimene ei vaevagi pead, kust tuleb tema tass kohvi, sokid või auto. Olgu allpool toodud mõni näide, mille üle võiks mõtiskleda.
Absurdseid näiteid pudeneb kui varrukast
Mehhikos toidetakse lihaveiseid Ameerikast pärit maisiga, seejärel eksporditakse loomad Ühendriikidesse, kus nendest valmistatakse lihatooteid. Osa toodetest saadetakse uuesti Mehhikosse, osa jõuab mh ka Eestisse.
Aafrika kohviistandustes valminud oad röstitakse ja pakendatakse Indias, Kanada krevetid rändavad Iirimaale, kus need puhastatakse, töödeldakse, külmutatakse ja saadetakse mööda ilma laiali; parapähkleid kasvatatakse Boliivias ja saadetakse siis Itaaliasse, kus need pakendatakse ja omakorda üle maailma müügile saadetakse.
Möödunud aastal avaldas Alaska Journal of Commerce uuringu, millest selgus, et rohkem kui pool Alaskal püütud mereandidest töödeldakse Hiinas ja saadetakse sealt tagasi Ühendriikide supermarketitesse.
Norra ranniku lähistel püütud tursad ja lõhelised veetakse fileerimiseks Hiinasse, et sealt tagasi Skandinaavia poelettidele jõuda.
Maailmapanga andmetel on viimastel aastatel Hiina kaupade reimport, kus kohapeal tehtud tooted saadetakse välja, töödeldakse või kasutatakse uute toodete valmistamiseks ja imporditakse siis tagasi, ületanud kaupade sissevedu Ühendriikidest.
Mina sulle, sina mulle… sama toodet
2007. aastal importisid britid 15 000 tonni šokolaadivahvleid – on ikka maiasmokad! Asja kurbloolisus on aga selles, et samal aastal eksporditi 14 000 tonni Ühendkuningriigis toodetud šokolaadivahvleid.
Kas “vana hea retsepti järgi” valmistatud kohalik toodang ei olnudki siis nii maitsev!? Vastupidi, see on nii hea, et eksportides sai tasku panna korraliku vaheltkasu ja siis näiteks Poolast odavamaid vahvleid tuua, mis UK-s kallimalt maha müüa… Püha äri!
2016. aastal imporditi Ühendkuningriiki 213 000 tonni piima, aga eksporditi (saadeti maalt välja) 545 000 tonni piima. Seda on 2,5 korda rohkem kui sisse toodi. Miks ei võinud kohalikku piima tarbida kohapeal? Pole kasulik!
2017. aastal eksporditi ja imporditi USAs veiseliha võrdses koguses – 1,5 miljonit tonni. Sama toimus kartuliga, mida veeti nii sisse kui ka välja pool miljonit tonni
Auto ja nuhvel reisivad tuhandeid kilomeetreid, et kohale jõuda
Elektriautode akude tootmiseks vajalik koobalt kaevandatakse Kongos, rändab sealt Hiina ja sealt Euroopasse, kus akuelementidest pannakse kokku õige suurusega akupakid. Elektriautod omakorda eksporditakse… Hiina, maailma kiiremini kasvavale elektriautode turule.
Enne sinu taskusse jõudmist on keskmise nutitelefoni koostisosad summaarselt läbinud umbes 800 000 km. Selline materjalide ja komponentide vedu on üheks põhjuseks, miks rahvusvahelise transpordi süsinikuheide kasvab teistes valdkondades tekkivast heitest pea kolm korda kiiremini.
Pakendid on vinged turistid
Kirsiks tordil on toidu pikaajaliseks transporiks vajaliku töötlemise ja pakendamise keskkonamõju. Ja kuigi osa tootjaid on hakanud tähelepanu pöörama pakendamise vähendamisele ja nn ökopakenditele, siis needki peab ju kuskilt kohale tooma.
Näiteks võib tuua Poolas Opoles asuva pakenditehase, kus valmistatakse papp- ja paberpakendeid väikeste partiidena täpselt sellisena nagu klient soovib. Taaskasutuspapp tuuakse Hiinast, suur osa pakenditest sõidab tagasi Hiina, aga ka USA-sse, Saksamaale, Indiasse…
Ka jäätmed reisivad!
Hiinlastel läheb nii hästi, et nende suurim, kaheksat miljonit elanikku teenindav prügila sai prahti täis koguni 25 aastat planeeritust varem. 8 miljonit on vaid ⅔ ühe provintsipealinna elanikest. Prügila võtab enda alla 70 ha ja see on 150 meetrit sügav. Kokku mahutas prügila 34 mln m3 jäätmeid.
Edaspidi läheb Xi’ani linnas jäätmete põletamiseks: kuni 12 500 tonni päevas. Mis sa hädaga ikka teed – 10 aastaga on Hiina majapidamisjäätmete kogumaht kasvanud 150 miljonilt 200 miljoni tonnini aastas.
Hiinlased veel põletavad, aga võimalik, et varsti avastavad nemadki koha, kuhu oma jäätmeid vedada. Nende sissevedu lõpetati alles 2018. aastal.
Kuni sinnamaani vedas ainuüksi UK sinna ja Hong Kongi ⅔ kõigist oma plastjäätmetest. 2012.- 2018. aastani eksporditi UK-st 2,7 mln tonni jäätmeid.
Eestiski ei ole jäätmete sisse- ja väljavedu võõras teema. Ohtlikke jäätmeid ning välislepinguga reguleeritavaid jäätmeid võib sisse, välja ja läbi vedada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu sätestatud korras väljaantud jäätmete riikidevahelise veo loa alusel.
Kui sa vihkad veokeid, lõpeta jama tellimine
Kõik ülalkirjeldatu saab toimuda tänu vabakaubandusele, mis annab hargmaistele (mitmes riigis) tegutsevatele ettevõtetele ligipääsu tööjõule ja ressurssidele üle ilma ja võimaldab palga- ja keskkonnanõuete erinevusi ära kasutada ning optimeerida makse. Teisisõnu suurendab absurdikaubandus ettevõtete kasumit.
Kaubavedu selle absurdsetes mõõtmetes tuleb kinni maksta maksumaksjatel ja keskkonnal. Vaid fossiilkütuste subsideerimisele kulutavad riigid aastas kokku 5 triljonit dollarit.
Kui tahta kliimamuutust pidurdada, tuleks rahvusvahelist kaubandust kohitsema hakata, lõpetada fossiilkütuste subsideerimine, seada ranged reeglid kaubavahetuse viisidele.
Et äri on püha, siis keeldude ja käskudega selle reguleerimine sünnitab palju pahandust. Hoopis lihtsam on üle vaadata oma tarbimisharjumused ja jätta see jama tellimata.
Tuhat korda räägitud, aga ikka raske teha asi: eelista kinnitatult kohalikku kaupa, osta vähem ja kasuta kauem. Võta uus asi ainult siis kui ilma tõesti läbi ei saa, ära pelga enda omaks teha kellegi kasutatud rõivaese, jne. Ära telli mõttetut träni teisest ilmaotsast. Ongi juba hästi.
BBC põhitoiduainete kalkulaatorist saad oma päevaseid koguseid sisestades aimu, kui palju kulub ühe või teise toiduaine sinuni toomiseks ressurssi. Arvesta siinjuures, et globaalse kaubanduse seisukohalt on Eesti kaugem ja kallim koht kui Ühendkuningriik. Alljärgnev näide on igapäevaselt klaasitäie mandlipiima kohta.
Viis vahvat CO2 kalkulaatorit leiad siit
Video: Maa, armastan sind! Transpordi keskkonnamõju
Kaanepilt: Vanveen/Unsplash
