SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor kirjutab nädalakommentaaris, et tööturg Eestis on tipu ületanud. Ta võrdleb Statistikaameti ja Töötukassa andmeid ja näeb seal kääre: osa tööstust on lahkunud või lahkumas ning töötus kasvab.
Eesti tööturunäitajad saavutasid eelmisel aastal ajaloo kõige parema tulemuse. 2020. aasta neid rekordeid ilmselt aga ei purusta. Niisiis saavutas tööturg eelmisel aastal oma tipu
Statistikaameti poolt nädalapäevad tagasi avaldatud andmetel oli 2019. aastal olukord Eesti tööturul aegade parim. Taasiseseisvunud Eestis pole kunagi käinud tööl nii suur hulk inimesi.
Eelmisel aastal oli tööga hõivatud üle 670 000 inimese. Kõigist 15-74-aastastest töötas 68,4%, mis on tipptulemus ka teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes.
2007. aasta majandusbuumi aegset taset on tööhõive ületanud juba aastaid, kuid 2019. aastal ületati viimaks toonane töötuse alammäär. Kui 2007. aastal oli Eestis tööta 4,6% tööd teha soovivatest inimestest, siis 2019. aastal piirdus see keskmiselt 4,4%ga.
Seeniorid töötavad hoogsalt
Viimase 12 aasta jooksul on olulised muutused toimunud ka tööturul osalemises. Ennekõike on revolutsioon toimunud vanemaealiste inimeste majanduslikus aktiivsuses.
Kui 2007. aastal oli tööga hõivatud alla 40% 60-64-aastastest inimestest, siis eelmisel aastal koguni 65%. Ainuüksi selle vanuserühma tööhõive ületab paljude Euroopa riikide vanusegruppide-ülest keskmist.
Rohkem kui kahekordistunud on tööhõive isegi 70-74-aastaste inimeste seas. Kui 2007. aastal töötas selles vanuses inimestest vaid 9%, siis eelmisel aastal koguni 20%.
Vanemas eas inimeste suuremat osalust tööturul on soosinud mitmed tegurid, neist tähtsaim on tervis. 60 kuni 64-aastaste vanuserühmas on indikaator “tervena elatud aastad” viimasel kümnendil kahe aasta võrra pikenenud.
Vanemaealiste tööhõivele on kaasa aidanud muutused töö iseloomus – rohkem on pakkuda töökohti kontorilaua taga ja tehnoloogia on muutnud ka paljud sinikraelised ametid füüsiliselt vähem koormavaks.
Tööstussektor tõmbab koomale
Suure tõenäosusega jäävad mullused tööturunäitajad mõneks ajaks löömatuks. Juba mõnda aega on olnud jälgitav trend, kus Statistikaameti tööjõu-uuringu tugevate näitajate kõrval saadab Töötukassa statistika veidi teistsuguseid sõnumeid.
Registreeritud töötuse varasem stabiilne langustrend pöördus möödunud suve hakul, kui see üsna suurte hüpetega ülespoole hakkas kerkima.
Viimaste andmete põhjal selle aasta jaanuarist, oli töötuna arvel juba 36 721 inimest, mis on kõrgeim näit alates 2013. aastast.
Majanduskliima halvenes mullu tuntavalt Eesti energeetikasektoris, raskustesse sattusid ka mitmed madalapalgalised tööstusettevõtteid.
Kõlavamate näidetena kajastas meedia kahe pika ajalooga rõivatööstuse otsust tootmine Eestis lõpetada. Sama trend on jätkunud: viimased nädalad on toonud teateid mitme olulise välisomanduses oleva tööstusettevõtte sulgemisest.
Hoogne palgakasv peletab ettevõtteid
Et osa tööstusest on lahkumas, ei tohiks tulla kellelegi üllatusena. Eesti keskmine palk on viimase kolme aasta jooksul kasvanud pea 25%, viimase kümnendi jooksul on see praktiliselt kahekordistunud.
2020. aastal peaks keskmine brutopalk jõudma umbes 1500 euroni – see on ligi kolmandiku võrra rohkem kui teistes Balti riikides.
Millisel palgatasemel jookseb ettevõtte jaoks punane joon, millest alates on mõistlik tootmine mujale kolida, on raske öelda, ags ebakindel üleilmne majanduskeskkond ajendab tegutsema.
Euroala tööstusettevõtete kindlustundeindeks on püsinud aastajagu allpool märgilist 50 punkti taset, mis tähendab, et kasvu asemel oodatakse ärimahtude kahanemist.
Teisalt on praegune hetk taoliste ümberkorralduste jaoks sobiv ka Eesti vaatevinklist. Aastaid kestnud tööjõunappuse tõttu jagub endiselt ettevõtteid, kes on valmis tööjõudu juurde värbama. Tööjõu liikumine konkurentsivõimelisemate ettevõtete rüppe parandab majanduse tervist tervikuna.
Palgakasv jätkub
Kuigi ümberkorraldused tööstussektoris viivad töötuse määra tõusule, ei tähenda see, et senine hoogne palgakasv vähemalt veel tänavu märkimisväärselt pidurduks.
Tööturul valitseb täna tihe konkurents nii spetsiifilisemate ametite esindajate pärast, kuid sama nõutud on täiendavad töökäed ka madalamate nõudmistega teenindussektoris.
Lisaks tööjõunappusele kiirendab palgakasvu ametiühingute ja tööandjate kokkulepe, tõsta miinimumpalka rohkem kui 8% võrra.
Et selleaastane majanduskasv jääb mullusest pea kaks korda aeglasemaks, jätkub ka juba aastaid kestnud trend, kus palgatulud kasvavad ettevõtete kasumite arvelt.
Loe kõiki Mihkel Nestori nädalakommentaare siit
Kaanepilt: Mari Potter/Unsplash. Loo allikas: SEB
