Sel neljapäeval tuleb valitsuskabinetis arutlusele Eesti lennufirma toetamise küsimus. 16. aprillil käisime Toomas Uiboga tühjas lennujaamas ringi, istusime CRJ-laineris ja arutasime, kui oluline oleks, et Eestil oleks oma lennukompanii.
Samal päeval kui lennunduse asjatundja Toomas Uiboga (kes muuhulgas on Xfly turundus- ja kommunikatsioonijuht) tühjas Tallinna Lennujaamas ringi käisime ja juttu ajasime, saatsin kolmele ministeeriumile küsimused, mis plaan Eesti lennundusega on – selleks ajaks oli Nordica esitanud riigiabi taotluse, aga valitsuskabinetis polnud küsimust arutatud.
Küll aga poetas nädal tagasi pressikonverentsil minister Reinsalu repliigi, et Eesti lennufirma peakontor ei peagi alati ju Tallinnas asuma: tagatubades räägitakse, et riigi tasandil otsitakse kontakti lätlaste airBalticuga, et teha ühine kombo-ettevõte. Lätlastel suuremad lennukid ja palju ühendusi…
Saatsin küsimused majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, kelle otseses haldusalas on transpordiühendused ja rahandusministeeriumile, kus langetatakse kriisiaja otsuseid. Lisaks ka siseministeeriumile, minu arusaamist mööda on lennuühendused vägagi siseturvalisuse teema.
Siseministeeriumi pressiesindaja vastas esimesena, ja küsis, kas ma ikka saatsin õigele aadressile oma kirja, sest üks küsimus puudutas ka Reinsalu soolot pressikonverentsil. Äkki välisministeeriumist antaks vastused? Ei, tahaksin teilt, sest välisminister lennunduspoliitikat ainuisikuliselt ju ei suuna… vastuseid ootan siiani.
Rahandusministeeriumi pressiosakonnast pole ligi nädala jooksul ühtegi kippu ega kõppu, ilmselt on põhjuseks sama, mis MKM-s, sisemin.is ja üldse kõigis ministeeriumides: valitsuse tasandil ei ole keegi midagi otsustanud.
ERR-s ja EPL-s hakatakse vaikselt Nordicast rääkima
Teisipäeva, 21. aprilli õhtul ilmub ERR-s uudisnupp “Nordica küsib riigiabi üle 20 miljoni euro, LOT panustada ei taha” – kuigi minul veel MKMst vastuseid ei ole, saan loost teada minister Taavi Aasa seisukoha.
Aas tundub pooldavat oma lennufirmaga jätkamist. Probleem on poolakate LOTiga, kellel on näpud põhjas ning kes ei taha midagi kuuldagi võimalikust aktsiakapitali suurendamisest viie miljoni euro võrra. Teisisõnu tuleks riigil poolakad “pardalt maha maksta” ja Nordica koos kõigi tütardega välja osta.
Loost käib läbi positiivne noot põhjala SAS-suunal: SAS on praegu ainus, mis Xfly-le tööd annab, hoides elus mõnda Skandinaavia siselendu. SAS-il on Xflyd vaja.
(Tõenäoliselt järgiksid kriisijärgselt SASeeskuju teisedki lennukompaniid (kui need ellu jäävad), sest täisliisinguteenus, mida Xfly pakub, on mugav ja muretu.
Automaailmas on sarnane rentimine väga populaarne, lennunduses uudne ja pisut spetsiifilisem: koos masinaga saad sa kaasa ka meeskonna ja südamliku teeninduse. Nobeli auhinna saab mees (või naine), kes mõtleb välja täisliising -abielu. Meeldiv kaaslane koos garantiiga täpselt nii kauaks kui vaja.)
22. aprillil räägib EPL-is rahandusminister Martin Helme eriolukorra pikendamisest ning 300 miljonist eurost mis tuleb ära jagada Eesti jaoks strateegiliste ettevõtete vahel veel sellel nädalal. Kas oma lennufirma on strateegiline vajadus?
“Juurde on tulnud põhimõtteliselt diskussioon lennunduse teemal. Eks algselt oli räägitud, et selles potis on nii riigi äriühingud kui ka võimalikud toetused suurtele strateegilistele äriühingutele, mis pole riigi omandis.
Riigi omandis on transpordisektorist kaks suurt tükki. Üks on lennundus, kus on tegelikult mitu äriühingut: Nordica, Transpordi Varahaldus ja Regional Jet.
Need on kõik omavahel sabapidi seotud. Meil seisab ees töökoosolek, kus vaatame kogu strateegilist äriplaani. Kas on mõttekas toetada? Kui on mõttekas toetada, siis mida on mõttekas toetada?
Kõik on nõus, et Eesti vajab lennuühendusi. Nüüd on küsimus selles, kuidas me saame neid ühendusi kõige mõistlikumal viisil.
Meil on negatiivne kogemus nii Estonian Airi kui ka praeguse Nordicaga. Viie aasta jooksul kolmandat korda tullakse küsima raha, et pangega sinna peale valada. Meil on vaja selget arusaamist, mida teeme ja miks.”
Martin Helme väljaütlemisest kumab läbi kõhklus, kas ikka on vaja oma, kas see toidab meid? Kas minister Reinsalu poetatud repliik möödunud neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil on leidnud viljaka pinnase?
Mis kasu on meil oma lennufirmast?
Lühikese ajaga on Xfly suutnud tööle panna ärimudeli, mis toodab kasumit. Kui vaja, värvitakse lennumasinad SASi, LOTi, Lufthansa või kasvõi Virgin Atlanticu värvidesse ja lennatakse nõutud liine.
Samal ajal on Eestil tagataskust võtta n-ö hädaabilennukid, mis kaasmaalasi kriisikolletest ära toovad või kui Tallinna Lennujaamas tuled päriselt ära kustutatakse, kuna ükski lennukompanii siit ettevedamist või otselende mõistlikuks ei pea (esimesena tõmbab juhtme seinast ilmselt airBaltic, mille lennukiparki jäävad alles üksnes suured A220d, millega päris kindlasti pole mõtet 10 korda päevas Tallinna vahet saalida), võimalus avada oma liinid tähtsatesse jaamadesse.
Millised on “strateegilised sihtpunktid” Eesti jaoks, sellest räägib Toomas Uibo videoloos. Mida ta EI räägi, on see, et Xfly on nüüdseks arvestatava rahvusvahelise haardega Eesti lennuettevõte, mis annab/andis tööd rohkem kui 600le inimesele (kriisiajal on olnud esimesi koondamisi).
Unikaalse ärimudeliga Xfly on oma 24 lennukiga üks suurimaid lennuteenuseid pakkuv ettevõte Euroopas. Enne kriisi opereeriti Tallinnast viiel lennuliinil, SAS ja LOT värvides.
Riigile maksab Xfly aastas 10 miljoni euro ulatuses makse. Mullu osteti Eestis üle 7000 öö majutust Tallinnast lendava personali jaoks. Xfly on meie lennundussektori suurimaid eksportööre.
Lisaks oluline lennundusklastri liige, mis koondab 15 Eesti lennundusettevõtet (kes teadis, et neid nii palju on!?), mille kogukäive on 290 miljonit eurot ja mille liikmed annavad tööd 2300le kõrgelt koolitatud lennundusinimesele. SKT-st annab meie lennundus 3-3,5% aastas
Üks huvitav fakt veel: kui keskmine Eesti töökoht annab aastas 26 000 eurot lisaväärtust, siis lennunduses 60 000 ja see on ju valitsuse unistus – targad, kasumlikud, alati vajalikud töökäed.
IATA uuringute kohaselt loob üks töökoht lennunduses keskmiselt 24 töökohta muudes sfäärides, alates turismist, ja lõpetades pardaajakirjade ajakirjanikega.
Kriis lööb kõiki ühtviisi valusalt
Lennufirmade jaoks on enneolematult keeruline aeg. Toomas Uibo ütleb, et on ebatõenäoline, et ükski tõsiseltvõetav kompanii toetuseta hakkama saaks. Ilmselt tuleb ühinemisi, ja tuleb ka sulgemisi.
SAS, Lufthansa, Finnair jpt. on saanud riigipoolset tuge, abi, mida küsib Xfly on nende summadega võrreldes pisike, aga aitaks rasked ajad üle elada.
Mis saab Eesti lennufirmast? See on küsimus, millele täna minul vastust ei ole. Võimalikud on erinevad stsenaariumid. Kui valitsus otsustab Nordica abipalve tagasi lükata, saame ilmselt kolmanda pankroti ja käsi pikal sõltuvuse tegijatest kelle jaoks Tallinn on vähetähtis maandumispaigake.
Kaanepilt ja fotod: Ylle Tampere. Video: Sten Ottep/FiftyVisual
