Rootsi juhtiv akutootja Northvolt, keda peeti Euroopa suurimaks lootuseks Aasia akugigantidega konkureerimisel, esitas märtsis pankrotiavalduse. Uue ajastu säravaks täheks nimetatud idufirma hääbumine tähistab üht suurimat krahhi Rootsi tööstusajaloos ning annab märkimisväärse tagasilöögi Euroopa püüdlustele saavutada iseseisvus elektrisõidukite akude tootmises. Piltlikult võib öelda, et Northvolti pankrot on maksahaak Euroopa rohepöördele.
Northvolt, Rootsi akutehnoloogia ettevõte, asutati 2016. aastal endiste Tesla juhtide Peter Carlssoni ja Paolo Cerruti poolt eesmärgiga saada Euroopa juhtivaks elektrisõidukite (EV) akude tootjaks ning vähendada sõltuvust Aasia tarnijatest. Ettevõte kogus üle 15 miljardi dollari investeeringuid sellistelt suurfirmadelt nagu Volkswagen, BMW, Siemens ja BlackRock, ning sõlmis mitmeid suuri lepinguid, sealhulgas 14 miljardi dollari suuruse lepingu Volkswageniga.
Vaatamata ambitsioonikatele plaanidele ja märkimisväärsele toetusele esitas Northvolt juba 2024. aasta novembris USA-s pankrotikaitse avalduse, viidates 5,84 miljardi dollari suurusele võlakoormusele ja vaid 30 miljoni dollari suurusele vaba raha jäägile. 2025. aasta märtsis esitas ettevõte Rootsis ametliku pankrotiavalduse, mis mõjutas umbes 5000 töötajat.
Northvolti pankrot rõhutab vajadust strateegilise lähenemise järele Euroopa akusektoris. Vaatamata sellele tagasilöögile on oluline jätkata investeeringuid ja toetada innovatsiooni, et saavutada pikaajaline konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus globaalsel turul.
Peamised põhjused, mis viisid ettevõtte pankrotini
- Poliitilised tegurid ja geopoliitilised pinged: Northvolti tegevust mõjutasid mitmed poliitilised ja geopoliitilised tegurid, mis tekitasid ebakindlust ja muutsid keeruliseks ettevõtte strateegilise juhtimise otsused. Sõjakolded eri maailmajagudes ning nendele järgnenud rahvusvahelised sanktsioonid mõjutasid tooraine hindade kõikumist ning tarnete stabiilsust. Viimane piisk karikasse oli Euroopa, Hiina ja (nüüd ka) USA vaheliste tollitariifide kehtestamine.
- Euroopa Liidu regulatsioonid ja poliitikad: Pidev bürokraatia, uute nõuete kehtestamine ning tegelikust turuolukorrast võõrandumine ei teinud ka lootustandva start-up-i elu kergemaks.
- Tarneraskused ja ressursinappus: Northvolt seisis silmitsi märkimisväärsete tarneraskuste ja ressursinappusega, mis mõjutasid otseselt ettevõtte tootmisvõimsust ja finantsseisundit. Üritati müüa juba varutud akude tootmise materjale, sealhulgas niklisulfaati ja liitiumhüdroksiidi, et koguda vahendeid ja leevendada finantsraskusi. Need materjalid olid muutunud üleliigseks pärast seda, kui Northvolt otsustas peatada katoodaktiivsete materjalide tootmise oma Rootsi gigatehases ning keskenduda suuremahulisele akuelementide tootmisele.
- Tootmisprobleemid ja kvaliteediküsimused: Northvolti Skellefteå tehases ilmnesid operatiivsed ja ohutusprobleemid, sealhulgas tööõnnetused, mis takistasid tootmise sujuvat käivitamist. Lisaks esines probleeme akude kvaliteediga, mis viis tarnete hilinemiseni ja klientide rahulolematuse suurenemiseni.
- Aasia konkurentide tegevus: Hiina ja Korea akude tootjad, nagu CATL ja BYD, pakkusid odavamaid ja kiiremini tarnitavaid lahendusi, mis vähendas Northvolti konkurentsivõimet Euroopa turul. Hiina ja Lõuna-Korea akutoojad domineerivad globaalsel turul, pakkudes soodsama hinnaga ja suuremas mahus akusid. Northvoltil oli keeruline nendega konkureerida, eriti arvestades Aasia tootjate mastaabisäästu ja riiklikku toetust.
- Vähenev nõudlus elektrisõidukite järele Euroopas: Elektrisõidukite müük Euroopas aeglustus, mis vähendas akude nõudlust ning mõjutas otseselt Northvolti müügitulusid. Aeglase nõudluse kasvu tõttu tekkis liitiumiturul ülepakkumine, mis tõi kaasa hindade languse ja mõjutas negatiivselt Northvolti finantsseisundit.
- Rahastamisraskused ja suur võlakoormus: Vaatamata varasematele suurtele investeeringutele ei suutnud Northvolt tagada täiendavat rahastust, et katta kasvavaid kulusid ja võlgu, mis ulatusid 5,84 miljardi dollarini. Ettevõtte võlakoormus ulatus 8 miljardi dollarini, mis viis 2024. aasta novembris USA-s pankrotikaitse taotlemiseni. Vaatamata sellele ei õnnestunud Northvoltil oma finantsseisu stabiliseerida.
- Juhtimisprobleemid ja strateegilised vead: Ettevõtte juhtkonnas toimusid muudatused, sealhulgas tegevjuhi Peter Carlssoni lahkumine, mis tekitas ebastabiilsust. Lisaks tehti strateegilisi vigu, nagu liiga kiire laienemine ja uute projektide alustamine ilma piisava finantstagatiseta.
Autotootjad, kes tellisid ja siiski loobusid
On neid, kes väidavad, et Northvolti surmaotsusele kirjutas alla saksa autotootja BMW. Tegelikult lootsid rootsi suurtehase näol partnerlust veel vähemalt kaks suurt autotootjat: Volkswagen ja Volvo.
BMW sõlmis Northvoltiga lausa 2 miljardi dollari suuruse lepingu, kuid tarnete hilinemise ja kvaliteediprobleemide tõttu otsustasid sakslased lepingu lõpetada ja suunata tellimused Korea ettevõttele Samsung SDI.
Northvolti tootmisvõimsuse suurendamise plaanid viibisid, mistõttu ei suutnud ettevõte tarnida BMW-le vajalikke akude koguseid enne 2026. aastat.
See tähendas, et BMW pidi oma tootmisplaane ümber korraldama, kuna Northvolti viivitused mõjutasid nende elektrisõidukite arendamist ja turule toomist. Tarnete hilinemised kahjustavad iseenesest mõistetavalt autotootja usaldust tarnija vastu ning rabeleva konkurentsi tingimusis on kärul püsimiseks vähe variante: kas leida teisi, toimivaid partnereid või investeerida oma akutehasesse. BMW valis uue partneriga koostöö.
Ka VW Grupiga ei sujunud asjad sugugi hästi. Kuigi Volkswagen oli Northvolti üks suurimaid investoreid ja partnereid, kaaluti 2024. aastal tehase sulgemist Saksamaal, mis viitas koostööprobleemidele.
Volvo Cars teatas 2021. aastal strateegilisest koostööst Northvoltiga, et arendada ja toota kvaliteetseid ning jätkusuutlikke akusid järgmise põlvkonna täiselektrilistele Volvo ja Polestari sõidukitele.
Koostöö raames plaaniti asutada 50/50 osalusega ühisettevõte, mis hõlmaks Rootsis asuvat uurimis- ja arenduskeskust, mille eesmärk oli arendada tipptasemel akuelemente ja nendega seotud tehnoloogiaid.
Lisaks kavandati Euroopasse uue gigatehase rajamist, mille potentsiaalne tootmisvõimsus oleks olnud 50 gigavatt-tundi (GWh) aastas ning tootmine oleks pidanud algama 2026. aastal. Samuti plaaniti, et alates 2024. aastast tarnitakse Volvo Car Groupile akuelemente Northvolti Skellefteå tehases asuvast Northvolt Ett akutehasest, mahus 15 GWh aastas. Need plaanid plaanideks jäidki.
Mis saab edasi?
Pärast pankrotiavalduse esitamist määras Rootsi kohus pankrotihalduri, kes tegeleb ettevõtte vara müügiga. Northvolti varade vastu on huvi üles näidanud mitmed ettevõtted, sealhulgas Norra alumiiniumitootja Norsk Hydro ja Rootsi autotootja Volvo Cars, kes on huvitatud teatud varade omandamisest. Ebaselge on ka Northvolti tütarettevõtete saatus Saksamaal ja Põhja-Ameerikas, mille üle otsustab pankrotihaldur.
Northvolti pankrot sunnib Euroopa autotootjaid otsima alternatiivseid akude tarnijaid. Paljud pöörduvad taas Aasia tootjate poole, nagu CATL ja LG Chem, et tagada oma elektrisõidukite tootmise jätkusuutlikkus. See võib aga suurendada sõltuvust välismaistest tarnijatest ja mõjutada Euroopa autotööstuse konkurentsivõimet.
Samuti võivad tootjad kaaluda investeeringuid oma akutehaste rajamisse või koostööd teiste Euroopa ettevõtetega, et vähendada tarnete katkestuste riski. Kui vaadata Euroopas toimivaid akutehaseid, siis peamiselt on tegu Aasia suurtootjate allharudega. Tootmist on tootjatest mitmed välja hõiganud, kuid samadel põhjustel, miks Northvolt pankrotti läks, ei ole ühesti suurejoonelisest plaanist siiani asja saanud.
Olemasolevad akutehased Euroopas: Nimekiri ei ole kindlasti ammendav, kuid siin on välja toodud ettevõtted, mis juba toodavad või mis on oma plaanidega jõudnud jutust kaugemale:
LG Chem: Poolas Wrocławi lähedal asuv tehas, mis toodab akusid mitmetele autotootjatele.
Samsung SDI: Ungaris Göd’is asuv tehas, mis varustab Euroopa turgu.
CATL: Hiina akutootja rajab tehast Saksamaale, et toetada Euroopa autotootjaid.
SK Innovation: Lõuna-Korea ettevõte, millel on akutehas Ungaris, kus toodetakse akusid elektriautodele.
BYD: Hiina ettevõte, millel on akutehas Ungaris, kus toodetakse akusid elektriautodele.
ACC (Automotive Cells Company): Prantsusmaa ja Saksamaa ühisettevõte, mille eesmärk on toota akusid Euroopa turule.
Scania akutehas: Scanial on akutehas Rootsis, Södertäljes, kus toodetakse akuelemente elektriveokite jaoks.
Volkswagen Group Components: Volkswagenil on akutehas Saksamaal Salzgitteris, kus toodetakse akuelemente elektrisõidukite jaoks.
PSA Group (nüüd osa Stellantisest): PSA-l on akutehas Prantsusmaal, Poissy’s, kus toodetakse akusid elektriautodele.
Groupe Renault: Renault’l on akutehas Prantsusmaal, Flinsis, kus toodetakse akuelemente elektrisõidukite jaoks.
Saft: Prantsuse ettevõte, millel on akutehased mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Prantsusmaal ja Saksamaal, kus toodetakse akusid erinevatele rakendustele, sealhulgas elektriautodele.
Kuigi olemasolevad ja uued tehased aitavad rahuldada Euroopa akude nõudlust, võib Northvolti pankrot suurendada survet tootjatele ja rõhutada vajadust täiendavate investeeringute järele kohaliku tootmisvõimsuse suurendamiseks.
Northvolti pankrot on märkimisväärne löök Euroopa akutehnoloogia sektorile, mis püüdis vähendada sõltuvust Aasia tarnijatest ja edendada rohepööret. Ettevõtte kogemus toob esile vajaduse põhjaliku planeerimise, tugeva juhtimise ja realistlike eesmärkide seadistamise järele, eriti kiiresti arenevates ja kapitalimahukates tööstusharudes.
Elektriautode müük taastub nagunii
Möödunud aastal koges Euroopa elektrisõidukite (EV) turg märkimisväärset langust. Et aru saada, milline muutus toimus, siis võib vaadata 2024. aasta augustikuud võrdluses tunamullusega. Jah, suvi ja puhkuste kuu, aga müüjate lootus oli, et e-sõidukite ostmine jätkub 2023. aastaga samas taktis.
Saksamaal langes uute elektrisõidukite müük augustis peaaegu 70%, kukkudes 27 024 sõidukini. Prantsusmaal, mis on Saksamaa järel EL-i suuruselt teine EV turg, vähenesid tarned 33%, müüdi 13 143 sõidukit. Kogu Euroopas registreeriti augustis ainult 92 627 elektrisõidukit, mis oli 43,9% vähem kui aasta varem. Selle languse põhjuseks olid mured sõidukite valiku, kõrgete hindade ja laadimisinfrastruktuuri puudumise pärast.
Käesolevaks aastaks prognoositakse elektrisõidukite müügi taastumist. Oodatakse, et turule tuuakse üle 160 uue EV mudeli, mis võib tõsta EV-de turuosa 22%-ni. Selle kasvu taga on rangemad EL-i heitenormid ning uute taskukohaste elektrimudelite turuletoomine, mille hind jääb alla 25 000 euro.
Samas on neid, kes kahtlevad, kas EV-de müük jõuab endise hiilguse tasemele. Seda põhjusel, et üleilmne segadus kliimalepingutega, üldine majandussurutis ja inflatsioon on sundinud valitsusi hädapidurit tõmbama ja nõudma uute heitenormide kehtima hakkamiseks hingetõmbeks vajalikku pausi (ja selle ka saanud). Mitmed autotootjad on andnud teada osalisest tagasipöördumisest nö tavaliste jõuallikate poole: meiegi kirjutasime Maserati surnult sündinud lapsest – rikkad nutavad ja nõuavad päriselt tossavaid ja lärmavaid superautosid.
Northvolti pankrot on maksahaak Euroopa rohepöördele
Northvolti pankrot on märkimisväärne löök nii Rootsi kui ka Euroopa majandusele. Ettevõte oli kavandatud võtmetegijaks Euroopa akude tootmise iseseisvuse suurendamisel, et vähendada sõltuvust Aasia tarnijatest.
Pankrot mõjutab otseselt tuhandeid töökohti Rootsis ning Northvolti allettevõtetes. Laiemas kontekstis seab pankrot kahtluse alla Euroopa võimekuse saavutada seatud kliimaeesmärke ning edasi viia omaenda kavandatud ja kiidetud rohepööret. Lisaks vähendab toimuv investorite usaldust Euroopa rohetehnoloogia sektorisse, mis võib omakorda mõjutada tulevasi investeeringuid. Ehk piltlikult on Northvolti pankrot maksahaak Euroopa rohepöördele. See ei ole ilus teadmine.
Kasutatud materjalid:
Kaanepilt: Northvolt pressimaterjal