Teisipäeval saatis laulu-ja tantsupeo Tallinna kuraator esinejatele märgukirja, milles keelas kõigil, kel puudub pressi akrediteering platsil “profikaameraga pilti teha”. Kiri tekitas suure pahameeletormi nii esinejate seas kui ka nende külastajate hulgas, kes varasemalt on oma kaameraga peol pilte teinud. Küsisin peo korraldajatelt täpsustusi.
Laulu-ja tantsupidu on kogu rahva pidu, suur sündmus, mis ühendab ja liidab, olenemata sellest, et tänavu maksab kohapealt ostetud täispilet 15 eurot ning tantsupeo etenduse vaatama pääsemiseks tuleb varakult vaim valmis panna, et tribüünile kohta saada.
Olgu ilm ja liikluskorraldus milline tahes, kõik on alati kohal. Kes tulla ei saa, jälgib Eesti Rahvusringhäälingu tele- või raadioülekannet ja saab ülevusest ikkagi osa.
Sotsiaalmeedia on neil päevil laulu-ja tantsupeo nägu. Tantsijad ja lauljad teevad “stoorisid” otse platsilt ja laulukaare alt, pildigaleriidest paistavad väsinud ent õnnelikud näod… oot, tšurr! Ei mingeid kaameraid kui puudub pressipael! Pilte tohivad teha ainult akrediteeritud pressiinimesed!
Kiri kuraatorilt muutmata kujul
Lugupeetud peolised,
Teada Laulu- ja Tantsupeo staabist. Tekkinud on ootamatu probleem. Palume see info oma tantsijatele, lauljatele ja orkestrantidele edastada.Tantsijate ja Lauljate profifotoaparaadid!
Probleemiks on käepaelaga osalejad, kes tulevad oma proovi väliselt platsile oma isikliku professionaalse fototehnikaga ning jätavad seeläbi korraldusmeeskonnale mulje, et tegemist on pressiga, samas neil puudub pressi kaarti ning seega ka luba sääraseid pilte teha.
Täna hommikul oleme suhelnud taoliste platsil olijatega, kes olid tantsijad ning lauljad ja soovisid teha fotosid “enda tarbeks” või “sõpradele-tuttavatele” – olles tantsuplatsil väga lähedal.
Turvameeskonna poolt ei ole mõeldav proovides osalejate läbiotsimine – seega ei saa väravast sisenedes fototehnikat tuvastada.
Palun viia tänase jooksul (või homme hommikul) info teie kaudu osalejateni, et prooviperioodil ei ole lubatud liikuda oma fototehnikaga platsile ilma eriloata.
Lisan kommentaari, et see ei tähenda, et peo nädala jäädvustamine ja piltide jagamine sotsiaalmeedias oleks keelatud. See on loomulikult lubatud.
Pigem on küsimus viisakuses ning korrektsuses. Kui on osaleja, kes soovib (või ongi) oma vabal ajal fotograaf siis palume tal registreerida ennast Laulupeo staabis Oru hotellis.
Lugupidamisega
Edmar Tuul
Tallinna Kuraator
Fotograafid hämmingus
Eesti Pressifotograafide Liidu juhatuse liige, Õhtulehe kirjastuse fotograaf Heiko Kruusi, kes peol ise ka lauljana osaleb, võttis teema sotsiaalmeedias avalikult üles ja küsis, miks sellised piirangud välja mõeldi? Kes defineeriks, mis on “profikaamera”?
“Millised on “säärased” pildid, millest kirjas juttu on? Mis on professionaalse fototehnika kriteerium? Kas see on teleobjektiiv? Kui jah, siis kui pikk? Peegelkaamera!? Kas täis- või poolkaader? Hübriid? Telefon, mis teeb 40 MPix pilte?
Olles laulupeo andunud fänn, ei saa ma aru, mida sellised piirangud annavad? Ma saan aru, et on piiratud, kuhu tohib minna esineja, kuhu fotograaf, kuhu külastaja?
See kõik tundub nii mitte-21-sajandist pärit lähenemisena, ajas, kus telefoniga saab teha sama kvaliteetseid pilte kui peegelkaameraga. Kas keegi on monopoliseerinud laulupeo pildistamise õiguse?”
Selguse huvides: ajakirjanikud saavad teatud ajani laulu-ja tantsupeole akrediteeruda ent pildistamisõiguse saamiseks on vaja veidi rohkem põhjendusi.
Telefoni teel Heiko Kruusiga vesteldes ning lõimest teiste fotograafide kogemusi lugedes selgub, et peo korraldustoimkonna stiil pildistamislubade jagamisel on varasemaltki jäänud segaseks: mitte sugugi kõik profifotograafid pole saanud akrediteeringut.
Aga pileti peal ja sisekorraeeskirjas on kõik kirjas!
Küsimuse peale, kust peaks kaameraga (objektiiviga agregaat) peole tulev külastaja teadma, et ta sellega pildistada ei tohi, soovitatakse lugeda sisekorraeeskirja ja vaadata piletit. Laulu-ja tantsupeo lehelt siiski mingit märget kaamerakeelu kohta ei leia:
Piletilevist ostetud piletil puudub erimärge kaamerakeelu kohta, pilet on samasugune nagu kinno, teatrisse või grillfestile minnes. Aga tõsi, all servas leidub piltkirjaline teavitus, et pildistamine ja filmimine pole lubatud.
Ja veelgi enam: Eesti Rahvusringhääling kutsub üles kõiki peolisi jäädvustama ilusaid hetki ja neid ERR-i vahendusel kõigiga jagama. Molberti ja pintsliga tegutsemine (need ei ole keelatud) oleks aeganõudev ja ilmselt segaks kolmjalg ka teisi külastajaid…
Küsimused laulu- ja tantsupeo kommunikatsioonitiimile
Kell on peaaegu südaöö, loen Heiko Kruusi FB seinal jutulõime üha lisanduvaid kommentaare ja otsustan kohe tegutseda.
Saadan XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm” kommunikatsioonitiimile küsimused, millele loodan saada vastused.
– Mida on silmas peetud professionaalse kaameratehnika all?
– Kuidas tehakse vahet tavakülastajal ja profil, kes kasutavad samasugust tehnikat?
– Miks on keeld vajalik?
– Kuidas koheldakse külastajaid, kes siiski tulevad peole oma kaameraga?
– Kuidas koheldakse külastajaid, kel on taskus võimas filmiv ja pildistav nutiseade?
– Kas soovitus Oru tänaval kõigil kaameraomanikel end akrediteerida, on hästi läbi mõeldud? See tekitab paraja segaduse. Mis tingimustel saab end akrediteerida, ajakirjanike jaoks suleti see võimalus mõni aeg tagasi?
Kell on mõni minut üle südaöö kui mu telefon heliseb. Teises otsas on Tallinna kuraator Edmar Tuul, kes omalt poolt selgitab, miks selline kiri kõigile esinejatele välja läks.
Tema sõnul tekitasid probleemi tantsupeo harjutusalal liigijuhte suurte “mannergutega” (teleobjektiividega) pildistanud inimesed. Samuti segas pildistajate tegevus harjutamist. Nii otsustatigi “profikaamerad” keelata.
Mõistan kuraatori muret ning nendin, et sellise kirja kõigile väljasaatmine oli ilmselt viga, sest tekitab asjatut segadust.
Selle asemel võinuks kohe platsil fotograafidega suhelda, määrata neile kindla ala, kus pildistada võib. Nüüd paistab asi välja ülereageerimisena korraldajate enese tegematajätmisele.
Kuraator nõustub, et kõigega suures melus tõepoolest ei jõuagi tegeleda ja palub mul ära oodata sihtasutuse kommunikatsioonitiimi amelikud vastused.
Kommunikatsioonitiim vastab: kaameraid ei keelata ära
Kolmapäeva hommikul kell üheksa saan laulu-ja tantsupeo kommunikatsioonitiimilt vastuse, millest selgub, et kaamerad on peol siiski lubatud.
Aitäh küsimuste eest.
Selgituseks, et eile kuraatorite kaudu osalejatele välja läinud info oli meie poolt ebaõnnestunult sõnastatud.
Selle kohaselt jäi ekslikult kõlama, et prooviperioodil ei ole osalejatel lubatud liikuda oma fototehnikaga platsile ilma eriloata.
Tegelikkuses pole selleks siiski eriluba vaja ning eesmärk polnud kedagi keelata, vaid tagada osalejate ja korraldajate töörahu väljakutel.
Selgitame seda täiendavalt osalejatele ja palume väljakutel olles mitte minna mustreid pildistamise või salvestamisega segama.
Selleks palume ka tantsijatel endil mitte minna kontsert- ega etendusalale ega häirida kontsertsituatsioonis ka publikut ning arvestada, et esinejad ja korraldajad saaksid rahus oma tööd teha.
Muret ei tekita mitte fototehnika, vaid hobijäädvustajad, kellel pole reeglina suursündmuste jäädvustamise kogemust ning vastavaid juhiseid.
Loomulikult on kõik oodatud kontserte ja etendusi jäädvustama igasuguse foto- ja videotehnikaga (va mehitamata lennuvahendid), kui see kedagi ei sega. Parandasime sõnastust ning selgitasime täiendavalt olukorda osalejatele.
Laulu- ja Tantsupeo kommunikatsioonitiim
Mitu vastust minu küsimustele siit välja lugesite ja mis küsimustele täpsemalt vastati!?
Kuigi jäin tänavu akrediteerimisega hiljaks, kavatsen nii tantsu- kui laulupeol lahtiste silmadega ringi vaadata ja ka mõne pildi “profikaameraga” (teleobjektiiviga täiskaaderkaamera Canon 6D) klõpsata.
Eriti huvitab mind, kuidas saame tänavu ühiselt hakkama jäätmete sorteerimisega, ühekordsete nõudeta ja tasuta vetsude korrashoidmisega. Liikluskorralduse kitsendused ja parkimiskultuur sinna juurde. No selline keskkonnateemaline lähenemine nagu ikka.
Näeme meie kõigi suurel peol! Ja kulla sihtasutus, teie proovige edaspidi heaga ja kommunikatsiooniämbrites kolistamata.
Ning veel: ma kavatsen oma pilte kasutada omaenese tarbeks ja oma väljaannetes ning mitte jagada neid tasuta mööda ilma laiali, sest kolleegidelt leiva ära võtmine on näotu. Miks küll arvatakse, et fotograaf teeb tööd “aitäh!” eest? Aga see on juba teise loo teema…
Kaanepilt: Heiko Kruusi “XI Noorte Laulu-ja tantsupidu “Maa ja ilm”, Tantsupeo peaproov-kontsert”
