Simmo Saar, Autoomanike Liidu juht, kogenud kommunikatsiooniekspert ja koolitaja, tõdeb, et Transpordiameti ja kliimaministeeriumi 11. septembril avaldatud liiklusohutusprogramm aastani 2035 on näide, kuidas me ei tohiks aktsepteerida rumalusi. Kiiruste lauslangetamise tee on sillutatud ametnike suvaga.
Tänases Eestis pole kõrge riigiametnik enam mitte avalik teenistuja, vaid osa ametkondlikust aadlist. Ning nagu kitsale aadliseltskonnale kohane, on nende arusaam tegelikkusest (pehmelt öeldes) puudulik ning töökvaliteet niruvõitu.
Sest ega aadel ei taha ju teha tööd. Sellised kõrgeaulised prouad ja härrad soovivad, et elu oleks lihtne. Näiteks PPA-d ei huvita karvavõrdki inimeste privaatsus, sest lausjälgimise puhul on süüdlast leida ju imelihtne.
Transpordiamet leidis, et kuna liikluspiirdeid ja liiklusmärke hästi paigaldada ei mõisteta, tuleks hoopiski minna kiiruste lauslangetamise teed.
Transpordiamet on aga aru saanud, et mõistlike liikluslahendustega nad lihtsalt hakkama ei saa – meenutan siinkohal kurikuulsat Rapla maantee teepiiret, mille kohta ERR kirjutas 12. oktoobril 2023 järgmist: “liikluskindlustusfondi andmetel on piirdega teelõigul juhtunud 20 korda rohkem liiklusõnnetusi kui siis, kui seal veel piiret ei olnud.”
“Suurepärane saavutus” – liiklusohutuse parandamise käigus suutis transpordiamet liiklusõnnetuste arvu mitmekümnekordistada. Selle eest peaks maksma kas preemiat või tegema mõnes miljööväärtuslikus mõisahoones mullijoogiga suvepäevad.
Igatahes leidis transpordiamet, et kuna liikluspiirdeid ja liiklusmärke hästi paigaldada ei mõisteta, tuleks hoopiski minna kiiruste lauslangetamise teed.
“Liiklusohutuskava kohaselt sooviks amet Eestis üldiselt piirkiiruseid langetada. Reeglina kiirteedel 110 kilomeetrile tunnis, eraldatud radadega teedel 100 kilomeetrile tunnis, keskpiirdeta maanteedel 80 kilomeetrile tunnis, asulate lähedal 50 kilomeetrile tunnis ja asulates 40 kilomeetrile tunnis. Lisaks veel tuua kergliiklusteede kiiruse alla 20 kilomeetrile tunnis,” kirjutab ERR.
Loomulikult lisanduvad sellele kõigele veel ka keskmise kiiruse mõõtmise kaamerad, mis hakkavad jälgima kõiki autosid. Ka neid, mis kiirust ei ületa.
Sarkastilise vahepõikena võiks muidugi torgata, et kui kütuseaktsiis ja automaks lähevad “igale poole”, siis vast ongi mõistlik teeaukude vahel laveerimise hõlbustamiseks kehtestada madalamad kiirusepiirangud. Näiteks maanteel 40 km/ ja asulas… Asulas võiks tegelikult ütles jala käia. Või sõita peaministripartei suursponsori pakutavate renditõuksidega.
“Avalik teenistus” ei tähenda mitte seda, et kogu avalikkus tantsib ametnike pilli järgi, vaid siiski seda, et ametnikud viivad täitevvõimu osana ellu rahva tahet.
Toon ERR-i artiklist välja aga mõned tsitaadid, mis ilmestavad vaat et veelgi ohtlikumat ja laiemat trendi, kus piltlikult kiiruste lauslangetamise tee on sillutatud ametnike suvaga.
Tsitaat artiklist: “Transpordiameti juht Priit Sauk on optimistlik – praegusele plaanile on poliitiline tugi olemas ja ta ootab, et poliitikud seda ka tulevikus täidavad.
“Ma loodan, et see liiklusohutusprogramm saab olema selline parteideülene või ühiskondlik kokkulepe,” märkis Sauk, kelle sõnul liiguvad asjad praegu transpordiameti vaates hästi. “Hetkel ma näen, et meid toetatakse ja loodame, et see jääb kehtima ka valitsuste üleselt,” märkis Sauk, kiites nii eelmist ministrit (sotsiaaldemokraat Svet) kui praegust ministrit ehk reformierakondlast Kuldar Leisi.”
Ja veel tsitaat: “”Eelmine minister oli päris jõuliselt valmis ka nende teravamate teemadega, millest me siin enne arutlesime, välja minema valitsuse tasandil, kokkuleppeid otsima ja ka praegune minister toetab meid,” rääkis Sauk.”
Kolmas: “”Kõikide ministritega saab hästi koos töötada. Kuidas need valitsuse tasandil kompromissid sõlmitakse, see on nüüd poliitikute rida ja öelda, et kas õnnestub ja kas nad suudavad seda saavutada,” lisas ta.”
Alustame sellest, et riigiameti juht käitub sisuliselt nagu ainuvalitseja, kelle jaoks ministrid on käsutäitjad ja vahendid tema visiooni elluviimiseks.Lisaks ootab ta ka praegustelt opositsioonierakondadelt, et tema ametkonna totrat plaani ka tulevikus küsimusi esitamata toetataks. Sest noh, tema on ju ikkagi riigiameti juht ja need ülejäänud on lollid poliitikud… Vajutage rohelist nuppu ja andku pappi! Muuks meie riigikogu ja valitsus ja ametnike arvates ei kõlba.
Olukord, kus riiki juhitakse laiskade ja rumalate riigiametnike suvast valminud arengu- ja tegevuskavaga, peab lõppema. Sest “avalik teenistus” ei tähenda mitte seda, et kogu avalikkus tantsib ametnike pilli järgi, vaid siiski seda, et ametnikud viivad täitevvõimu osana ellu rahva tahet.
Seda viimast ei tehta meil aga juba tükk aega.
Igatahes on viimane aeg hakata valima neid inimesi poliitikasse, kesei täida kannupoisina ametnikkonna käske, vaid mõtlevad ise. Ja kes saavad ka aru, kui nende lauale tuuakse lauslollusi.
Loe Ylle Rajasaare artiklit samal teemal
Kaanepilt: Ylle Rajasaar