Eesti suurim teedeala ekspertiisibüroo, riigiettevõte AS Teede Tehnokeskus valib igal aastal välja 10 kõige siledamat uut teed ning kuulutas selle aasta teekvaliteedi mõõtmiste põhjal “Tasane tee 2023” auhinna võitjaks Võru-Räpina maanteelõigu, mille katte paigaldas AS Tref. Võiduteid saab mõnda aega sõita nagu mööda siidi – tasub kiirustada, sest teede lagunemise aeg saabub vääramatult.
Eesti uute ja renoveeritud teede kvaliteeti mõõdetakse eritehnikaga ja teede siledust määratakse vastavalt rahvusvahelisele IRI (International Roughness Index) metoodikale. Kokku mõõdeti tänavu tasasust ligi 75-l teelõigul üle Eesti.
Sellel aastal kõige siledamalt rajatud teekate, mida sõites võib öelda “nagu mööda siidi” asub Võru-Räpina riigimaantee 3.-9. kilomeetril renoveeritud viie ja poole kilomeetri pikkusel teelõigul.
Nimetatud teelõigul oli pinnakatte tasasuse indeks 0,59. Tegemist on väga hea tulemusega, mis parandab oluliselt kõnealuse teelõigu sõidumugavust.
Kõige siidisema teelõigu ehitaja, AS Tref mahtus edetabelisse veel teisegi objektiga. Tublid olid ka ettevõtted KMG OÜ ja Verston OÜ, mis jõudsid edetabelisse vastavalt viiel ja kolmel korral.
Sel aastal siledamateks valitud teelõigud asuvad üsna võrdselt üle Eesti. Asfaltkatte rajamine on keerukas ja kompleksne protsess, mistõttu väga tasase tulemuse saavutamine nõuab ehitajalt suuri investeeringuid ja ka motivatsiooni püüelda parimat tulemust.
Mõõtmistulemuste põhjal võib öelda, et Eesti teedeehitajad hoiavad ühtlaselt kõrget taset, mis teekasutajale tähendab mugavamat ja ohutumat sõitu – nii tõdeb pressiteates AS Teede Tehnokeskus.
2023. aasta uute teede sileduse TOP 10
1. Võru-Räpina maantee km 3,153 – 8,642 – AS Tref
2. Tallinn-Pärnu-Ikla maantee km 17,06-17,78 – KMG OÜ
3. Tallinn – Paldiski maantee km 15,9-24,8 – Verston OÜ
4. Tallinn-Pärnu-Ikla maantee km 42,487-58,591 – Verston OÜ
5. Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee km 39,32-49,43 – KMG OÜ
6. Jõhvi-Tartu-Valga maantee km 109,6-118,9 – KMG OÜ
7. Jõhvi-Tartu-Valga maantee km 31,664-35,586 – AS TREF
8. Tallinna-Narva maantee km 90,7-109,98 – KMG OÜ
9. Tallinn-Pärnu-Ikla maantee km 59,73-64,703 – Verston OÜ
10. Tallinna-Narva maantee km 100,626-109,98 – KMG OÜ
Kommentaar
Nagu teada, siis rahastus teedesektoris saab olema eelolevatel aastatel enneolematult väike, mistõttu “nagu mööda siidi” tasasusega teekatete osakaal edaspidi paraku väheneb ja suurenevad teekasutajakulud.
Eesti teede-ehituse kvaliteeti võib võrrelda euroopa standarditega küll, kuigi algne siledus kipub küllalt kiirelt asenduma tavapärase “künkad-mättad” olukorraga. Väidetavalt on see peamiselt tingitud meie ilmastikust ja teede ülekoormusest.
Äsja tuli uudis teekasutuse tasude ja trahvimäärade tõusmisest veokitele, mis, tõsi küll, on suunatud rohelise mõtteviisi edendamisele ehk maksustab saastavamaid sõidukeid. Otsus on tekitanud parasjagu pahameelt, ja õigustatult – pole ju teada, kuhu kogutav kümnis suunatakse. Tõsi on seegi, et mida parem tee, seda vähem saastet – ühtlasel kiirusel liikudes nurruvad mootorid mõnusalt. “Künkad-mättad” sunnib siksima, pidurdama ja hoogu andma, mis kokkuvõttes tähendab jõuallika pidevat koormamist ja suuremat heidet.
Autod võivad liikuda kasvõi üksnes õhu ja armastusega, aga kui teekate on lagunenud, ei saa olukorda eirata – selleks, et sõiduteed säästa, peaks ilmselt lendu tõusma. Eks me lähiaastatel näe, mis toimuma hakkab, ja kehv stiil on otsida vabandusi laadis “mujal on veel halvem”. Me saame end võrrelda ikka vaid iseendaga.
Teede hea-halb olukord toob lisatööd ka liikluskorralduses. Mööda head teed kiputakse kiirust ületama – üks lahendus on paigaldada keskmist kiirust arvutavad kiiruskaamerad. Kehvas olukorras tee seevastu on paraku potentsiaalne avariide allikas, teede lagunemise aegu ka kindlustuse ja teeomaniku õudusunenägu.
Olukorra muutumist on lugejalgi võimalik lähiaastatel hinnata kasvõi sarnaste pressiteadete kaudu: tuleb vaid vaadata, millised mõõtetulemused võidule viivad. Tänavu tuli võit tasasuse indeksiga 0,59. 2019. aastal võitis ehitaja, kes suutis võluda välja indeksi 0,58.
Ja et kogu see “sõida nagu mööda siidi” – võistlus suuremasse pilti panna, siis IRI meetod, mida kasutatakse Eestis, pärineb möödunud sajandi 80ndatest ning seda loetakse suhteliselt… no suhteliseks. Et nagu midagi näitab ja tegelikult suurt midagi ei näita ka, sest vahepeal on märksa paremaid meetodeid tulnud. Piparkoogi rinda pistmiseks ja väikese võistlusmomendi tekitamiseks on IRI aga hea argument küll.
Kaanepilt: Ylle Rajasaar
