14. septembril 2024 tähistab oma 25. sünnipäeva Škoda Fabia, mis toodi avalikkuse ette esimest korda 1999. aasta Frankfurdi autonäitusel.
Frankfurdi autonäitusel, mis polnud siis veel liikuvusfestivaliks kehastunud, tutvustati Škoda Fabiat 14. septembril 1999. Uudismudel olimõeldud mitte ainult asendama Feliciat (tähistas oma sünnipäeva samuti septembris, kuid juba paar päeva tagasi), vaid olema midagi täiesti uut ehitatuna Volkswageni platvormile.
Esimese Fabia kujundas mitte tšehh, vaid hoopis belglane Dirk van Braeckel, kes töötas Škodas aastatel 1993–1998. Ta võttis aluseks brasiillase Raul Piresi kontseptsiooni (mille järgi võinuks sündida pea täiesti munajas auto) ning tegi selle tunduvalt kandilisemaks. Aeg näitas, et van Braeckelil oli õigus.
Esimese põlvkonna Fabia oli alla nelja meetri pikk, täpsemini mõõtudega 3960 x 1646 x 1451 mm, kuid nii sise- kui väliskujult täiesti uuenduslik. Kapoti alla tuli pea kogu Volkswageni bensiinimootorite valik ühest kahe liitrini ning 1,9 SDI ja 1,4 TDI diiselmootorid. Võimsamad jõuallikad-versioonid lasid end veel oodata.
Juba aastal 2000 tuli valikusse universaal (kas profiili sarnasus C-klassi Mercedesega on juhuslik või siiski taotluslik, pole teada) ning järgmisel aastal ka sedaankere.
Eestis ja ka mujal Euroopas viimane väga populaarseks ei saanud, kuid mõnel idapoolsemal turul läks müük sedavõrd hästi, et püsis tootmises lausa 2008. aastani.
Esimese põlvkonna autosid valmistati ligi 1,8 miljonit, 2006. aastal toimus põhjalik mudeliuuendus ning kümme aastat tagasi nägi ilmavalgust kolmas põlvkond. See oli esimene Škoda, kus oli võimalik autoga paaritada nutitelefon.
Praeguse, neljanda põlvkonna Fabia disainis Oliver Stefani meeskond, kuid põhiväärtused on jäänud samaks – lihtne käsitsetavus, mõistlikud välismõõtmed ja ohtralt siseruumi. See 4,1-meetrine luukpära (muid versioone pole) on jätkuvalt suurepärane kaaslane linlasele, kuid ei jäta hätta ka väljaspool seda.
Loe Škoda Fabia sõidulugu Veli V. Rajasaare sulest siit.
Pildid: Indrek Jakobson
