Peugeot’ ideeauto e-Legend ei vaja ilmselt eraldi tutvustamist, seda enam, et hiljaaegu said hoogu kuulujutud, et selle põhjal luuakse peagi seeriasõiduk. Kas mäletate aga 1996. aasta ideeautot Touareg või 2002. aasta RC-sid? Peugeot’ ägedad ideeautod väärivad järjelugu – teeme alustuseks tutvust 9 haruldusega.
https://www.youtube.com/watch?v=cXt8L3hAEnM
Peugeot värskeim ideeauto e-Legend on oma muskelautoliku välimuse ja e-tehnoloogia sümbioosiga muutnud nii mõnegi autohuvilise suhtumist Prantsuse lõvisse. Võimalik, et e-Legend on isegi muutnud paljude arvamust e-autodest, isejuhtivatest sõidukitest rääkimata.
Ent e-Legend on vaid üks, tõsi, väga edev näide sõidukist, mille puhul prantsuse autotootja on lasknud lennata fantaasial ning pannud kõik oma uued teadmised ja oskused mängu. Peugeot’ on tõenäoliselt üks põnevamaid, et mitte öelda pöörasemaid ideeautode loojaid läbi aegade.
Peugeot kontseptautode seast leiab nii asjade internetiga ühendatud 300-hobujõulise hübriidi, legendaarse B-grupi ralliauto südame, V12-mootoriga kupee, mitmeid superautosid, ülivõimsa nelikveolise hübriidkrossoveri, aga ka mudelid nimega Touareg, Moovie, Vroomster, Oxia…
Ideeautosid iseloomustab üldjuhul tavapärasest kõvasti julgem disain, tulevikutehnoloogiad ja -materjalid. Kui palju sellest hiljem tootmisse jõuab, saame teada tagantjärele. Aga huvitav on võrrelda, mis on olnud inseneri või disaineri töölaual ning kuidas see n-ö päriselus realiseerub.
Peugeot Quasar
1984. aasta Pariisi autonäitusel esitletud ülespoole avanevate scissor-tüüpi ustega ideeauto Quasar oli 600 hj turbomootoriga nelikveoline väike põrguline.
Superautoliku välimuse ja punase nahaga kaetud interjööriga kontseptautos leidus üllatavalt palju tänapäevast – diginäidikud, ekraanid ja ühilduvuslahendused – viimased pakkusid võimaluse saata teleksisõnumeid ja neid ka vastu võtta.
Igapäevaautoks täiesti ebapraktiline disainilahendus kontseptsiooniks jäigi. Kontseptauto ajam leidis aga oma koha legendaarsete Peugeot 205 T16 WRC B-rühma ralliautode kapoti all.
Nii suutis tuldpurskav ja häälekas Peugeot 205 WRC-auto pakkuda tõsiseltvõetava konkurentsi Audi Quattrole, tuues Peugeot’le ja Timo Salonenile 1985. aastal MM-tiitli.
B-grupi ralliautod osutusid teadupärast ülearu võimsateks ja seeläbi ohtlikeks ja aastal 1986 keelustati nende kasutamine. Peugeot 205 T16 tõi aga veel sama hooaja lõpetuseks esimese maailmameistritiitli legendaarsele Juha Kankkunenile.
Peugeot Proxima
1986. aasta Pariisi autonäitusel esitles Prantsuse Lõvi toonase uudistehnoloogia – arvutidisaini – abil sündinud ideeautot Proxima.
Arvuti abiga kujundatud Peugeot Proxima kere oli valmistatud erinevatest komposiitmaterjalidest, selle 2,8 l V6 mootor pakkus lahkelt lausa 600 hj ja ventilatsioonisüsteemile andis jõudu päikesepaneelitehnoloogia.
Erkpunases interjööris oli viis (!) ekraani, küljepeeglite asemel kaamerad. Olemas oli ka tahavaatekaamera ning auto esiosas paiknes radar, mis mõõtis pikivahet eesliikuva sõidukiga. Jah, aasta oli siis 1986.
Digitaalsed küljepeeglid on tänaseks kasutusele võtnud mitmed noobelautotootjad, näiteks Lexus. Ju siis ideel oli jumet. Peugeot’l teadaolevalt (veel) digipeegleid ei ole.
Peugeot Oxia
1988. aasta Pariisi autonäituse tõmbenumbriks oli Peugeot’ esitlusalal kahtlemata ülivõimas keskmootoriga GT. Superautodele konkurentsi pakkuv Oxia sai oma nime Marsilt ühe sealse piirkonna järgi.
Kosmilised olid ka auto tehnilised andmed: 2.9-l V6, 670 hj (500 kW), 720 Nm, nelikvedu, nelikroolimine, 1360 kg mass ja tippkiiruseks ametlikult 300 km/h, kiirendus 0-60 mph (0-96 km/h) alla 5 sekundi.
“Liblikauste” ning futuristliku disainiga Oxia süsinikkiust ja Kevlarist kere ning alumiiniumstruktuur võimaldasid saavutada veermiku kaaluks vaid 81,8 kg.
Kahekohalist modernset sõitjateruumi kaunistasid alumiinium ja nahk. Ka Oxia ideeauto ventilatsioonisüsteem sai energiat päikesepaneelidelt, istmed olid elektriliselt reguleeritavad ning meelelahutuse eest hoolitses ikka CD-mängija.
Peugeot Touareg
1996. aasta Pariisi autonäituseks loodud elektriline džiip Touareg ei sarnane ühestki otsast VW märki kandva nimekaimuga.
Kahekohaline keskkonnasõbralik nunnusõiduk oli nelikveoline ja kerge (859 kg), raam oli süsinikkomposiidist ja kere vormitud plastist.
300 km sõiduulatusega Touaregi jõuallikaks oli 1855-voldine elektrimootor, mille tippkiiruseks 70 mph (112,6 km/h). Touaregil olid omapärased 18” rattad, mille puhul oli raske aru saada, kus lõppes velg ja algas rehv.
Elektriautosid on Peugeot tootnud teisigi ent säärast nunnukat ei ole nad veel tootmisse andnud. 2008-e on üsna tavaline linnadžiip, millel bensiini- ja diiselmootori kõrval on valikus ka elektriajam.
Peugeot Asphalte
Samal näitusel esitletud ja veelgi nunnuma näoga väike kolmerattaline roadster võis (kuid ei pruukinud) anda inspiratsiooni ühele Eestis laineid löönud kodumaisele sõidukile – jutt käib loomulikult Nobe’st
Peugeot Asphalte’i loomise suur eesmärk oli pakkuda autojuhile mootorrattasõiduga sarnanevaid emotsioone. Multikategelase välimusega autoga on emotsioonid muidugi 100% garanteeritud, aga kuivõrd seonduvad need tsiklisõiduga, on iseasi…
ja jälle lähevad mõtted vägisi meie omamaisele Nobele, mida paarkümmend aastat hiljem kujustama hakati ja mis nime poolest küll elektriauto, klassifikatsioonilt aga hoopiski L1 kolmerattaliste klassi kuulub.
Peugeot 806 Runabout
On see ikka auto? Või hoopis veesõiduk? 1997. aasta Frankfurti autonäitusel tekitas Peugeot 806 Runabout – ka “run a boat” furoori.
Kolm aastat tootmises olnud Peugeot 806 iseenesest oli ju suuremat sorti mahtuniversaal. Selle kaatriversioon või kabrio, mis nägi välja nagu mootorpaat, kujutas endast ideed tuleviku vabaajasõidukist.
3 l 190 hj V6 mootori ja 4-käigulise automaatkäigukasti eesmärgiks ei olnud kiire sõit, vaid terastugevdustega ja puidust kere edasiliigutamine.
Mahtuniversaali, kastika ja kabrio sümbioosi parim osa oli tagaosas asuv “päikesetekk”. Kahekohalise sõiduki interjöör oli viimistletud tiigipuidu ja läikiva roostevaba terasega – iga detail meenutas luksusjahti, selle stiiliga sobisid ideaalselt helesinised Alcataraga kaetud istmed.
Ülimalt elegantse sõitjateruumii ruumikasutuseski on kaatritelt-jahtidelt snitti võetud ning peidetud siia-sinna mitmed praktilised lahendused, et need silma ei riivaks.
Näiteks on pööratavate esiistmete taha peidetud veel kaks kokkuklapitud istet, millest vajadusel moodustada mõnus lounge. Kaassõitjapoolses küljeukses aga peitus külmik.
Peugeot 607 Feline
Uue Peugeot 607 esitlusena pakuti 2000. aasta Genfi autonäitusel vaatamiseks välja ideemudel 607 Feline. Kassinimega rotsteri kapoti all nurrus 210 hj 3.0 l V6.
Süsinikkomposiidist monokokk-kerega kahekohalise 607 Feline sõitjateruumi pääsemiseks liuglesid küljeuksed peaaegu täies ulatuses esitiibadesse peitu.
Esiklaas liikus samuti 50 cm ulatuses ette ja taha ning “kupli” tagaosa nihkus samuti 12.5 cm võrra tahapoole.
Peugeot VrooMster
2000. aasta Pariisi autonäitusel demonstreeritud VrooMster pidi väljendama auto ning selle võimalike omanike eripärasid. See tuli ebakonventsionaalsel kulguril usutavasti suurepäraselt välja.
Revolutsioonilise esiklaasi- ja katusekontseptsiooni ellurakendamise kohta andmed puuduvad. Rohutirtsuauto kapoti all oli aga täiesti igapäevane 110 hj Peugeot 206lt pärinenud 1.6 l mootor.
Usutavasti on VrooMster üks neist ideeautodest, mis vallandasid PR-agentuurides buumi luua uudismudelitele promomaterjale, kus räägitakse ostjaga samastumisest. Kuigi, mis seal rääkida? On sõnadetagi selge, et auto – kui see on äge ja hea, muudab omaniku õige pea oma näoliseks, omanäoliseks nagunii.
Peugeot RC (Spade, Diamond)
2002. aasta Genfi autonäitusel esitletud pisike keskmootoriga tagasillaveoline kupee kujutas endast Peugeot visiooni neljakohalisest sportautost. Süsinikkomposiit, kärgstruktuur – iseenesestmõista!
Musta värvi Spade versioonil oli 180 hj 2.0 l vabalthingav bensiinimootor, nullist sajani kiirendas 6,0 sekundiga ning tippkiiruseks 143 mph (230 km/h).
Punane ja imekaunis RC Diamond variant oli aga 2.2- liitrise diiselmootoriga, mille numbrilised näitajad olid küll samad, kuid sõiduomadused teistsugused.
RC kontseptautode interjööris harmoneerusid alumiinium, teras ja nahk, autode korvistmed olid süsinikkiust ja neil olid mitmepunkti turvavööd.
2008. aasta ideemudel RC-Z jõudis aga aastateks 2009 – 2015 seeriatootmisse. 2016. aasta kevadel käis ühe RCZ-ga proovisõitu tegemas ka piloot ja lennundusekspert Toomas Uibo.
Pildid: tootja ja Wheelsage.org
