1962. aastal esitles Škoda Type 998 kompaktset maastikusõidukit, mis tuli ühtviisi hästi toime nii maal, metsas, põllul kui polügoonil. Agromobil valmis Tšehhoslovakkia valitsuse tellimusel –paraku ei jõudnud see kunagi seeriatootmisse, küll aga filmilinale. Tänapäeval on Agromobil üks Škoda muuseumi eksponaatidest.
Vähe on teada fakt, et Škoda katsetas 1960ndatel aastatel ka sõjaväe- ja põllumajandusmasinatega. Tšehhoslovakkia valitsus tegi tookord ettepaneku töötada välja põllumajanduse ja metsanduse jaoks sobilik maastikusõiduk, mis oleks suhteliselt väike ja kerge. Ühtlasi pidi see masin sobima sõjaväekasutuseks.
Škoda alustas Type 998 “Agromobil” – sõiduki arendamist 1961. aasta jaanuaris. Tõsi, Škoda nime asemel kandis too tehas AZNP (Automobilové závody národní podnik’ ehk riiklik autotootmistehas) nime. Ka vajati partnerit, kellel oleks vajalik tootmisvõimsus. Selleks valiti käsirelvade, jalgrataste ja ČZ mootorrataste tootja Česká zbrojovka Strakonice.
Kuigi AZNP tootmismahud poleks võimaldanud Agromobili seeriatootmist, valmisid 3 esimest 998 prototüüpi ikkagi Mladá Boleslavi tehases ning nendes kasutati hulgaliselt Škoda seeriamudelite komponente.
Tõeline kõikjalsõitja
3,47 meetrit pikk ja 1,7 meetrit lai Agromobil oli olemuselt kandevkerega kastiauto, mille puldankattega kast pakkus ligi 4 kuupmeetrist kaubaruumi. Kauba asemel sai kasti paigutada istepingid, kummalegi mahtus 8 reisijat.
Jõuallikaks oli Škoda 1202 mudelilt pärit 4-silindriline vesijahutusega 1,2-liitrine mootor. Maasturil oli aeglustiga 4-käiguline käigukast ja lukustatav tagadiferentsiaal.
Maastikuvõimekus oli Agromobili puhul äärmiselt oluline. Lühikeste ülenditega 1,9 m teljevahega sõiduki eemaldumis- ja lähenemisnurk oli peaaegu 45°. Tühimassiga sõiduki kliirens oli 29 cm, täislastis ehk 800 kg koormaga 23 cm.
Sõiduki kliirens oli samuti muljetavaldav: lastimata 290 mm ja täislastis 230 mm. Auto tuuleklaasi sai voltida ettepoole ja vähendada sellega sõiduki kõrgust 1,94-lt 1,41 meetrini – ideaalne näiteks metsas sõites või lennukiga vedamisel.
Kaks kolmest valmis ehitatud prototüübist saadeti ČZ Strakonice tehasesse, kus pidi alustatama seeriatootmist. Üks Agromobil – maasturitest jäi Mladá Boleslavi, kus sellega tehti arvukalt teste. 79 päevaga sõitis auto maha 29 953 km ja saavutas tippkiiruse 89 km/h, mis sellise sõiduki jaoks on enam kui piisav tulemus.
Paraku ei jõudnud tõeline kõikjalsõitja Agromobil kunagi tootmisse. Sõjaväele katsetusteks saadetud kümme mudelit osutusid küll maastikul palju suutlikumaks kui GAZ 69, ent nõukogudeaegse käsumajanduse veskid jahvatasid omas tempos ning Agromobil jäi unustusehõlma.
Päris kuulsusetu see lõpp siiski ei olnud: laiem üldsus nägi võimekat kõikjalsõitjat esmakordselt 29. jaanuaril 1965, kui esilinastus sõjavastane muusikafilm “Kui tuhat klarnetit” (Kdyby tisíc klarinetů), kus patsifist sellega deserteerub.
Veel teinegi kord näitas Agromobil end kinolinal, sedakorda noore ja andeka 26-aastase Tšehhoslovakkia näitleja ning režissööri Jiří Menzeli komöödias “Lähedalt vaadatud rongid” (Ostře sledované vlaky). 1968. aastal võitis film ühtlasi parima võõrkeelse filmi Oscari.
Ühte kolmest Agromobili prototüübist saab tänapäeval näha Mlada Boleslavis asuvas Škoda muuseumis.
Allikas ja fotod: Škoda
