Millist ilma on tänavu maist augustini oodata ning millal on õige aeg võtta suvepuhkus või sõita reisile? Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Elina Akk, kes on alates 1989. aastast teinud ilmavaatlusi, arvab, et ees on vaheldusrikas, küllalt soe ning saagirohke suvi.
Ilmavaatlustega alustasin 1989. aastal. Ajendiks oli soov vanarahva agraarkalendrit rohkem teada saada – sajandeid on ju ilma ennustatud ennekõike selleks, et ellu jääda. Kui leib on laual, elad talve üle. Millise hinnaga aga leib ja kartul kätte tulevad?
Tänapäeval muidugi on ilmaennustusel ka muid eesmärke – inimesed püüavad puhkamiseks valida kuiva ja sooja aja, põuane suvi, mis vanarahva nälga jättis, on tänapäeval aga see “õige suvi”. Elu on muutunud.
Ilmavaatlus on jõukohane igaühele
Ilmavaatlusega võib alustada igaüks, kel huvi ja hingeside loodusega. Omast kogemusest võin öelda, et asi läheb pidevalt tegeledes järjest põnevamaks. Saabub vilumus märgata ja prognoosida.
Alati tuleb meeles pidada, et ilmavaatlus ei ole ilmateade. Sünoptikud ütlevad, et kõige täpsemini saab ilma ennustada umbes kolm päeva ette. Ja mõnikord on seegi liiga pikk aeg.
Esialgu märkisin üles pigem talvised ilmavaatlused: ilm mardi-, kadri-ja andresepäeval, esimese lume maha sadamise päev, kas lumi jäi püsima või sulas, milline oli ilm jõulude ajal. Seejärel hakkasin kirja panema märke kevadest: millal saabusid esimesed rändlinnud, mis looduses muutus.
Esimese kümne aasta vaatluspäevikute olulisem sisu kirjeldas aiataimede õitsemise ja köögiviljade külviaegu ning saagikust. Jälgisin looduse arenemist ja mõju aiatööde tegemistele. Sealt edasi olen vaadanud suuremat pilti ja leidnud sarnasusi eri aastate vahel.
Vaatlused annavad võimaluse prognoosida ilma puhkuste ajaks, teha valikuid ürituste osas ning planeerida pikemaid matku.
Aastakümnete pikkune ilmavaatlemine võimaldab natuke teha oletusi ka kliima muutumise kohta, aga see ongi vaid oletamine, mida ei saa seostada teadusega. Ilmastik on pidevas muutumises ning selleks, et öelda, kas ja kui palju kliima muutub, on vaja põhjalikke uuringuid.
Jüripäevast alates saab suve ennustada
Kuigi tänapäeval proovitakse suveilma ennustada ka volbripäeva põhjal, siis vanarahva agraarkalendri järgi loeti põllutööde tegemisi jüripäevast ehk 23. aprillist ning selle päeva põhjal ennustati ka tulevat ilma.
Ütlemine, et kui enne jüripäeva saab käia särgiga, siis pärast jüripäeva kasukaga, peab hästi paika tänagi. Kes mäletab, siis 2019. aastal oli jüripäev kuiv ja parajalt soe ning sellele järgnes soojalaine.
Volbripäeval oli küll natuke päikest, aga ilma keeras päris jahedaks ja vihmale. Paar päeva oleme lõdisenud ja talvemantlitega käinud.
Seega, olulised ilmavaatlused tehti vanasti ja tehakse ka nüüd enne ja peale Jüripäeva, sest nende järgi saadi prognoosida aprillist septembrini tehtavate tööde aegasid, aga ka põllukultuuride saagikust ja karja tervist.
Ja kuigi linnainimestele võib tunduda, et vana põllukalendri alusel ilmavaatluste tegemine on ajast ja arust ega mõjuta kuidagi linlase elu, siis ilm mõjutab meid kõiki, igal pool ja alati, ka siis, kui elada korteris.
Tänavune kevad on sarnane 2014. aasta kevadele
Tänavu olen vaatlusmärkmeid tehes märganud sarnasust 2014. aasta vaatlusandmetega. Näiteks saabusid ka 2014. aastal enamus rändlindudest juba märtsi esimeses pooles. Ja isegi nädalavõrra varem kui tänavu.
Sookured olid viis aastat tagasi kohal 9. märtsil, tänavu nägin esimest 18. märtsil. 2014. aastal jõudsid lõoke, luiged ja haned Raplamaale 11. märtsil, tänavu 17. märtsil. Kägu kuulsin toona esimest korda 27. aprillil, nüüd samal ajal.
Sarnaselt käesoleva aastaga valitses 2014. aasta aprilli lõpus looduses kuivus ja põud. Analoogne oli ka mai alguses saabunud külmalaine koos lume, rahe ja lörtsiga.
Seega võiks 2014. aasta vaatlustulemustest lähtudes prognoosida, et maikuu esimene pool tuleb jahe. Hetke prognoosi toetab Rannust kogutud vanarahvatarkus, et kui detsember soe, siis mai külm. Mulluse detsembri esimene pool oli soe, külmakraadid saabusid alles 15. detsembrist.
Nii võiks eeldada, et 2019. aasta 15. maist muutub ilm püsivamalt soojaks, kus päevased õhutemperatuurid on võib olla juba 20 plusskraadi ligi ja ka öösel enam miinuskraade ei tule.
Võrdluseks: viis aastat tagasi, 2014. aastal oli soe öökülmadeta periood 17. maist kuni 25 maini, aga seejärel toimus pööre ning maikuu viimased päevad kujunesid taas külmaks.
Jahe jaan, soe juuli ja mõnus august
Ka 2014. aastal juuni oli külm ja vihmane. 18. juuni vastu 19. esines öökülma, mis tegi kahju kartulipealsetele. Jaanilaupäeva õhtul oli õhutemperatuur ainult 7 kraadi plussis. Kandsime kindaid ja jopesid ja olime rõõmsad, et vihma ei saja.
2014. aasta juuli oli aga kuum ja kuiv, üksikute äikesevihmahoogudega. Õhutemperatuurid jäid 20 plusskraadi ümber ja vihma sadas vähe.
2014. aasta august oli soe, üle 15-kraadiste õhutempertuuridega, ent parajate vihmahoogudega. 2014. aasta oli hea marja-aasta ning ka põlluvili kasvas mühinal.
Rõõmustavad nii puhkajad kui põllumehed
Kui teha üldistus ja eeldada, et 2014. ja 2019. võiksid olla sarnased, siis võiks opimistlikult prognoosida, et juunikuu tuleb pigem jahe, öökülmadega ja sajune, aga ülejäänud suvi peaks olema mõnusalt vaheldusrikas.
Õhutemperatuurid peaksid juuli- ja augustikuus olema 15-20 kraadi ümber. Vihma sajab juulis pigem vähe, see-eest augustis on sademeid mõõdukalt.
Seega, kes puhkusele mõtleb, peaks sihtima selle juulikuusse. Kellele meeldib mitte liiga kuum ja kuiv suvi, sel on õige teha puhkuseplaane augustisse. Eesti-siseseks reisimiseks on mõnusad mõlemad kuud.
Hea saagiaasta peaks tulema aia-ja põllupidajatele. Ning metsas ei tohiks marjulised ja seenelised ka tühja korviga jääda.
Käesolev prognoos tugineb 2014. aasta ja 2019. aasta jüripäeva ja sellele järgnenud kuude vaatlusandmetele ja need on tehtud Raplamaal.
Ilmaga on nii, et see erineb ikkagi aastati ja on erinev ka Eestimaa eri piirkondades. Vanarahva tarkuse järgi saab ilma ennustada väga hästi, kuid kogemused ja teadmised, mis annavad ennustusele täpsuse, tulevad ajaga.
Julgustan kõiki oma kodukandis ilmavaatlusi tegema ning teiste omasugustega kogemusi vahetama! Pange kirja, milline suvi päriselt oli ja kirjutage, kas lootused läksid täppi.
Jutu kirjutas Elina Akk. Foto: Liina Edesi
4.mail, 2019.a. Vaopere külas
