Luuletaja ja muusik EiK paneb iganädalaselt kokku umbes 30-minutilise sõidumuusika playlisti, mida autos olles, rattaga pedaalides, pargis jalutades või ka kodus toimetades kuulata. Iga loo juures on lühike kirjeldus, miks just see pala kuulajat kõnetada võiks. Ava Spotify, vajuta “mängi” nuppu ja naudi!
Seekordne muusikaline rännak sai üsna talvise näoga: palju pühadeootust ja uneleva maiguga laulusid, mis klapivad ilusasti viimaste päevade lumega. Kui soovid teada, mida soovitasin eelmisel nädalal, saab seda teha siinsamas: EiK soovitab: Sõidumuusika – aga mitte ainult – nädal 46
Phoebe Bridgers “Have Yourself a Merry Little Christmas”
Alustame tänast rubriiki kargele villasoki-ilmale kohaselt ühe klassikalise jõululaulu imeilusa töötlusega. Phoebe Bridgers on suutnud panna selle oma tämbriga kõlama täiesti südantlõhestavalt ja siis see kummituslik kitarr, mis õrnalt taustal undab, need mõnusad sahisevad trummid… Mul on küll natuke pühadeaja tunne juba sees.
Swindle “HOW I’VE BEEN”
Pea kümme erinevat üliandekat artisti ühe raja peal, hingestatud sõnad ja kõla ning see maitsekalt nilbe sõrmenips seal taustal – Lõuna-Londonist pärit produtsent Swindle’i 2021. aasta albumile on keedetud kokku nii värvikirev kompott tuntud nägusid ja suurepärast muusikat, et võib ära minestada. Sobib väga hästi taustaks, kui tahta maha rahuneda ja pisut pead nõksutada.
Oscar #Worldpeace, Ragz Originale, BenjiFlow “Mmm”
Kuulsin seda pala esmakordselt tänu Lauri Tähele, kes seda ühel plaadipoes peetud DJ-setil mängis. Tee viib meid veel korra Suurbritanniasse ja nüüd on tarvis suuri kõlareid ja võimalikult võimsat subwooferit, et need mahlased bassiliinid maa värisema paneks. Passib hästi nii peole kui hommikukohvi kõrvale päeva käima tõmbama.
Sports “Shiggy”
Nüüd aga võtame suuna Oklahomasse, kust tuleb 80ndatest ja psühhedeeliast inspireeritud dream popi – kolm kutti, kes oma mittesportlike eluviiside üle ironiseerimiseks panid endale nimeks Sports. Õhulised vokaalid, suure efektiploki jagu igasugu helilisi vigureid, väike räpisalm ja vana hea ühelt jalalt teisele tammuv slacker.
Alvvays “After The Earthquake”
Jätkame hetkeks veel indie lainel ja läheme Kanadasse. See on vahetu ja lapseliku kergusega mängitud muusika, mis pärineb plaadi pealt, kus salvestamisel häbi ei tuntud. Bänd tuli kokku, mängis paar korda ilma peatumata kogu albumi materjali sisse ning kogu silumise ja garneerimise töö tehti ära hiljem, postproduktsioonis. Seda taustainfot teades on päris lahe kuulata, justkui satuksid ootamatult kontserdile.
Ahmad Jamal Trio “I Love Music”
Nüüd aga tagasi talvisesse atmosfääri tõupuhta jazz-muusikaga. Üks ettearvamatu ja samas kergesti kuulatav helitöö pianistilt, kes on inspireerinud suuresti Miles Davist ja keda muuhulgas peetakse üheks cool jazzi esiisaks.
Tom Rosenthal “To The Forager”
Rosenthalil on nii äratuntav käekiri, et võid sisuliselt esimese paari sekundiga arvata, kes on autor. Samas ei muutu see ealeski üheülbaliseks: see briti laulukirjutaja on tagasi järjekordse hümniga, mis kätkeb endas sooja kallistusena mõjuvat luuleteksti ning unelaululikku harmooniat. Aitab hõlpsasti murda teisele poole nädala selgroogu, kui oled kurb, väsinud, tülpinud või vihane.
Beach House “Runaway”
Lõpetame kaleidoskoopilise süntesaatori-muusikaga ja trummimasinatega nüüdseks juba legendi staatuses dream pop duo Beach House viimaselt plaadilt. Tänavalaternad, teeviidad ja erinevate nägudega majad tuhisevad mööda.
