Sõda Ukrainas ei saa muutuda meediamüraks. Poolteist kuud on mõtlev ja kaasatundev maailm – meie sealhulgas – toetanud, abistanud, annetanud. Abi Ukrainale on vajalik aga ka homme ja veel võidupäevagi järel. Lubame siin ja praegu, et me ei väsi. Kuidas lubadust pidada? Ylle Tampere pani kirja viis lihtsat suunist, kuidas oma ressurssi mõistlikult jagada.
Kas sul on olemas pikaajaline plaan, kuidas kõige paremini oma oskuste ja võimalustega kooskõlas Ukraina ja selle inimeste heaks midagi sisulist ära teha? Kui veel ei ole, siis tee see plaan nüüd, sest meil ei ole võimalik väsida. Meil tuleb anda abi Ukrainale veel väga pikka aega.
Viis lihtsat reeglit enne appi ruttamist
Esimene reegel on lihtne ja võib esimese hooga tunduda enesekeskne: sa sobid abistama siis kui sinu “klaas on täis”.
Kui tahad töötada vabatahtlikuna, siis pead sa olema puhanud ja füüsiliselt ning vaimselt vormis. Initsiatiiv on teretulnud, kuid kui sul puudub abiprojekti juhtimise kogemus, liitu nendega, kel on kogemust ja kontaktid, ja mis peamine – teadmine, mida, milleks ja kuidas tehakse. Näiteks MTÜ Slava Ukraini, mis kogub, sorteerib ja toimetab Ukrainasse meditsiiniabi.
Kohalikel omavalitsustel on nüüdseks välja kujunenud kontaktide võrgustik: ülevaade organisatsioonidest, ja tegevustest, kuhu kaasata vabatahtlikke. Kodukandis vabatahtliku töö tegemine on tõhusam, sest kohalikud on üksteisega tuttavad, sõitmistele jm kuluv aeg väiksem ja vajadusel ka pauside tegemine lihtsam.
Kui pakud end vabatahtlikuks, tee ära kodutöö: pane kirja oma oskused ja võimalused, sobivad tööajad ning isegi kroonilised haigused. Nii saad “pildi ette”, kui palju sinust asja on ning läbirääkimised lähevad ludinal.
Kui sul pole ühtegi ideed, kuhu appi minna, aga aega ja tahtmist on, siis tee omale konto GoWorkaBit lehel ja vali sobiv vabatahtlik tööamps välja. Vabatahtliku tegevuse kohta loe rohkem Vabatahtlike Väravast. Kriis.ee lehele on koondatud samuti hulk abi andmise võimalusi.
Ja ka teistpidi: kui sul on mõni maru tore mõte, kuidas võiks sinust abi olla, jaga seda teistega – mida suurem algatus, seda rohkem vajad asjatundlikku nõustamist. Vabatahtlike Värav, kohalik omavalitsus, Ukraina suunal tegutsevad organisatsioonid on need kohad, kust mõttekaaslasi leida.
Väiksemate ideede ellu viimiseks tuleb esimene toetus ja abi sõpruskonnalt, ka ühismeediast. Näiteks kogus aktiivne naine sõbrad-tuttavad kokku ja ühiselt osteti ukraina naistele vajalikke kosmeetikatooteid; hakkajad naised panid Facebookis püsti grupi Oksjonid Ukraina heaks, jne.
Teine reegel: Rahalist annetust tehes mõtle läbi oma võimalused pikaajalisemas perspektiivis. Abi põgenikele on üks väike osa vajaminevast. Raha vajavad kümned valdkonnad. Raha peab olema ka selleks, et võidupäeva järel Ukrainat üles ehitada. Soovitan vormistada püsiannetuse valitud organisatsioonile.
Oluline on, et toetus jõuaks õigesse kohta. Valiku usaldusväärseid annetusvõimalusi on koondanud kriis.ee ja #standwithukraine.com.ua leht. Eestis annetust tehes tasub jälgida ka tulumaksuvabastusega seotut.
Kolmas reegel: liigne agarus on ogarus. Paljud tahaksid “kodustada” mõne sõjapõgeniku, pakkuda majutust, korraldada ukrainapärast pidu vms.
See on vastutus. Vastutus sulle võõraste inimeste eest. Seda suurem on vastutus, et need hinged on saanud kõvasti pihta sõjakoledustega.
Palun aruta mõte läbi peres, kogukonnas, küsi kogemust neilt, kes juba abistavad pikemalt. Suur elumuutus puudutab paljusid ja võib kesta määramatu aja.
Ja kuigi praegu on trendikas korraldada ukrainapäraseid koosviibimisi, siis enne kui end külla kutsud või asud üritust korraldama, räägi asjaosalistega. Sõbralikud ja tagasihoidlikud sõjapõgenikud võibolla ei ütlegi “ei” kui neid borši keetma kutsud, aga suurem seltskond ei pruugi olla parim võimalus oma kaotustest üle saada.
Neljas reegel: kohtle abistatavaid samasuguse lugupidamisega nagu kohtled iseennast. Kui annetad asju, siis uusi või vähekasutatuid ja soovitavalt ainult seda, mida päriselt vaja on.
Sinu jaoks mittevajalikke esemeid võtavad vastu uus- ja taaskasutuskeskused, kogumiskonteineritesse ja ka kogumiskappidesse võib kasvõi ööpäevaringselt panna korralikke riideid jne.
Mida vähem anonüümne on vajalike esemete andmine, seda vähem tekib ka prügi: praegu maadlevad meie abiorganisatsioonid kümnete tonnide rämpsuga, mille utiliseerimine tuleb kinni maksta. Südametunnistusega abistajad aga maadlevad mõttega, mida nad ei taha edasi mõelda: mis mulje me jätame endast kui annetuse tähe all kõlbmatuid ja katkisi asju viime!?
Kuidas annetada asju nii, et need jõuaksid õigesse kohta? Taas kord soovitan kontakti võtta KOViga – eriti kui vallas või linnas on põgenike majutuskohad, jõuab ametnikeni ruttu teave vajaminevast abist.
Suur ja toimiv grupp on Ukraina sõbrad Eestis, kus abivajajad ja abistajad saavad vahetult suhelda. Grupis on 27 000 inimest ja lisaks abi küsimisele ja pakkumisele õitsevad seal usk, lootus ja armastus: abistada on tore, abivajaja tänu on aga kui soe päikesevalgus seesinases segases maailmas.
Lisaks üle-Eestilisele sõprade grupile on tekkinud ka kohalikke, ja see on võimalus neile, kes sooviksid otsese suhtlemise kaudu siia tulnuid abistada. Otsi uusi sõpru enda lähedalt!
- Ukraina sõbrad Pärnumaal
- Ukraina sõbrad Tartus
- Ida-Virumaa toetusgrupp
- Ukrainlased Saaremaal
- Ukrainlased Võrumaal
Kokkuvõtteks
Jagugu meil head sõna ja hingesoojust ka neile, kes ennastunustavalt abistavad. Jagugu aega ka vanaema ja vanaisa jaoks, sõbra jaoks, naabri jaoks. Hea sõna on vajalik ka iseendale.
Kuulamine, ära kuulamine, kallistus, üksiolemise ruumi loomine; kahtlemata ka koos ühe korraliku peatäie ära nutmine on annetused, millel pole hinnasilti küljes ent mida pea igaüks võib abivajajale pakkuda.
Huvitaval kombel on need sildistamata annid just kõige väärtuslikumad, tehes nii andjast kui saajast parema, tervema, tegusama inimese. Me ei väsi. Me aitame võiduni ja uue (parema) elu ülesehitamisel. See on meie sõda.
Слава Україні! Героям слава!Все Буде Україна!
Kaanepilt: Pixabay
