Autoleht, Eesti autoväljaannete lipulaev ilmub igal kolmapäeval ja kel pole tellitud, saab ajakirja osta näiteks lähimast supermarketist. Teeme iganädalaselt väikese ülevaate olulisematest teemadest, mis ajakirjas kajastust leidnud.
Värske, 29. augusti Autolehe veergudel võetakse seekord ette vana aja armastatud masinad. Muhk, kõrvik ja seebikarp – Zaporožetsid läbi aja on need, millele ajakirja vahendusel taas pilgu peale visata saab.
Nõukogude rahvaauto Zaporožetsi esimese mudeliga, nn maanteemuhuga, käib kaasas legend, et selle 1800-rublane hind tootmise algusajal võrdus 1000 pudeli viina hinnaga. Autolehe kaaneloos saavad kokku eri põlvkondade Zaporožetsid – „maanteemuhust” Tauriani.
Drifti kuldreegel: „Alati tõmba kässarit!” Õige driftimees sõidab asfaldil, külg ees, 100 km/h, aga vahel ka 160 km/h. Autolehe toimetaja Elmar Ots käis seda kunsti õppimas. Õppesõidu lõpuks andsid AL Driftteami ässad hinnangu: „Paar korda tekkis tunne, et sa võiksid isegi hakkama saada!”
Nõuanded algajale autojuhile. Kuidas on võimalik auto omal jõul tööle saada, kui auto rikkis ja remonditöökoda kaugel, ja millise probleemi puhul tasub kohe professionaalid appi kutsuda? Kuidas vahetada läbipõlenud lampe, kuidas ja miks kontrollida õlitaset, kuidas vahetada ratast, mis saab auto pesemisel valesti minna ja palju teisi lihtsaid-keerulisi küsimusi.
Lisaks veel:
Numbri auto. BMW Z4 on tagasi
Proovisõit. Kuidas sõidab uus A-klass?
Retrosõit: haruldane Fiat
Retrosõit ringrajal: Toyota MR2 teine ja kolmas põlvkond
Kasutatud auto. Opel Mokka: peaaegu täiesti kindel ost
Ralli: sekundite mäng Lõuna-Eesti rallil
F1: Belgias võitis Vettel
Garaaž. Minimalistlik, aga detailirohke Harley-Davidson
Kuulsad kerefirmad. Erdmann & Rossi
Katkend numbri suurest loost
Nõukogude rahvaauto Zaporožetsi esimese mudeliga, nn maanteemuhuga, käib kaasas legend, et selle 1800rublane hind tootmise algusajal võrdus 1000 pudeli viina hinnaga.
Nõukogude ajal elanule selline võrdlus küsimusi ei tekita, sest viin oligi mõõtühik. Torumehele tuli anda „poolik” ja traktoristile „paar poolikut”. Õigupoolest tuli „muhk” välja enne 1961. aasta rahareformi ja maksis 18 000 rubla, kuid põhiline tootmine ja müük jäi siiski aega, kui rahatähtedelt oli üks null kaotatud.
Kui tulla tänapäevaste võrdluste juurde, siis 1800 rubla tähendas umbes 20 keskmist kuupalka. Tänapäeva Eestis tähendaks see keskmise brutopalgaga arvestades umbes 25 000 eurot, netopalgaga umbes 21 000 eurot. Seega oli „muhk” jube kallis auto, tänapäeval saab mikroauto kaks korda odavamalt, näiteks Renault Twingo hinnad algavad 9250 eurost.
Legend legendiks, hinnad ajas muutusid ja see lugu ei ole koht, kus hakata võrdlema liiduvabariikide erinevusi ja viinahinna dünaamikat, kuid fakt on, et ZAZ-965 oli Nõukogude Liidu kõige odavam auto.
Miniauto sündis vajadusest laiendada Nõukogude Liidu autotoodangut ka nö alumises otsas. Otsused langetati mõistagi poliitilisel tasandil ning üheks ajendiks oli ka sõjainvaliididele parema liikumisvõimaluse loomine. Töö väikese, lihtsa ja soodsa auto loomiseks käis juba 1950ndatel.
1958. aastal otsustas Nõukogude Liidu ministrite nõukogu spetsialiseerida Ukrainas Zaporožjes (tänapäeval Zaporižžja) asuva kombainitehase Kommunar miniautode tootmisele. Sobilikku autot oli juba asunud konstrueerima MZMA (Moskva väikeautotehas), kes, võttes šnitti Fiat 600lt, näitas 1957. aastal mudelit Moskvitš-444, mis oli välimuselt sarnane hilisema ZAZ-965ga.
Nii selle kui ka teise miniauto otsingutel valmistatud ideeauto Belka probleemiks oli liiga nõrk, mootorrattalt pärit mootor. 1959. aastaks valmisid autoinstituudil NAMI kaks neljasilindrist õhkjahutusega mootorit, üks bokser, teine Vmootor. Õnnestunumaks osutus viimane ning see 746kuupsentimeetrise töömahuga jõuallikas valiti välja seeriatootmiseks. Väidetavalt oli sellel tuntavaid sarnasusi Tatra õhkjahutusega V8-ga, kuid silindreid muidugi vähem.
Vaata lähemalt Autolehe veebist
