Meie sõnakas kaasautor Margus Värton käis Samsungi uue teleri esitlusel ja võtab pisut laiemalt mõtiskleda selle üle, miks on meil vaja “nähtamatuid” telekaid, mis saadavad kosmosse nanopilti ning kuhu üldse see pagana (teleri)maailm edasi liigub?
Taas sama mäng
taas kuhjub seltskond krooniline
ja sama bänd
kes aastaid isegi ei ole enam koomiline..
(Dagö – Presentatsioon)
https://www.youtube.com/watch?time_continue=7&v=BsRquYLrftQ
Uskuge või mitte, aga just siis, kui mina enese neljarattalist varasuvise Samsungi telekaesitluse poole tüürisin, pidas mingi autos taustaks tiksuv raadiojaam vajalikuks mulle meelde tuletada, mismoodi presentatsioonid päriselt käivad.
No küllap Lauri Saatpalu teab – ta reklaamimaailmas käsipidi sees. Mina niiväga ei tea – autosid olen näinud näidatavat, tsikleid ka, isegi paari mobiiltelefoni, aga muude asjade esitlemisest ei tea ma ööd ega mütsi.
No vot pole vaja olnud – kuniks proua peatoimetaja teatas, et Samsungil on uus telekas valmis ja et nad tahavad sellest rääkida, mingu ma kuulama.
Miks just mina uute asjade esitlustel käies inimvõimete piire nihutama pean, seda ma ei teagi, aga pole väga oluline ka. Aega oli ja esitluse kohaks valitud Nok-Nok on kuulu järgi täitsa vinks-vonks taipärane söögikoht. Ongi, päriselt, aga seegi pole praegu oluline. Oluline on telekas.
Iseenesest on küllalt keeruline kirjutada millestki, mis on meie olme lahutamatu osa – ja televiisor seda kahtlemata on. Samsung väidab, et neil on meie kandi telekaturust pea pool käes ning pole mingit põhjust selles väites kahelda.
Et see nõnda ka jääks, on nad hoolega uurida võtnud, mida me tegelikult teleritega teeme ning mida ja kui palju me pildikastidest vaatame.
Me oleme neist Baltikumi-ülestest uuringutest kirjutanud ka, ning leidnud, et eestlane on üks jube telerisõltlane. On see hea või halb, ei võta ma praegu hinnata. Samsungile see ilmselt meeldib. Sõltuvus siis.
Ühesõnaga – kohvi ja taipäraste suupistete vahele näitas Samsung telekat. Õigupoolest tegi vahepeal trikimees hookuspookust ka, aga see pole suuremat rääkimist väärt – umbes nagu püstijalakoomiku naljad, mis kõik on vaimukad küll, aga kolmandal kuulamisel enam muigama ei pane.
Samsungi ime-line uus teler
Seega keskendume ikkagi telerile. See oli suur, õhuke ja rippus seinal. Teleka nimeks öeldi olevat Samsung 2018 65″ QLED 4K Smart TV Q9F ning see pikk nimi tähendab siis seda, et mudel oli tuliuus (mis ei üllata, eks), et selle ekraani lahutusvõime on 3840×2160 pikselit ehk 4K, et ekraan on 65-tollise diagonaaliga ja lame ning et see on erakordselt õhukese raamiga Q-disainiga ja QLED-tehnoloogias.
Lugejat tehnikasse uputamata ütleme, et QLED on hea, sest võimaldab tavalisest LCD-paneelist kõrgemat pildi kontrastsust ja õhuke raam on hea selleks, et telekat seina peal näha ei oleks. Mismoodi Samsung teleri nähtamatuks teeb, sellest räägime hetke pärast.
Ilus mitme nurga alt
Seda kõike on muidugi tore teada, ent pärismaailmas on pilt ikka just täpselt nii hea kui see signaal, mida teleka sisse lastakse ning seda unelmate signaali ei ole eetriõhust nii pea tulemas.
Seega on seda uhket signaali vaja pildikummutisse lasta kusagilt mujalt ning selleks, et teleka tagant sündsusetut juhtmepusa ei tolgendaks, on Samsung oma tipptelerite juhtploki pildikastist eraldanud.
Pole mingi uudisasi, aga olgem ausad – ainsa ekraaniosa sisse mineva juhtme ärapeitmine kas lauale või põrandale toetuva hoidiku sisse on päris šikk mõte küll. Tulemuseks on telekas, mis on ühtviisi kaunis vaadata nii eest kui tagant – ei mingeid kleebiseid tootjatehase sildiga, ei mingeid lüliteid, ei mingeid ühenduspesi. Puhas kaunis alumiinium, midagi otse mobiilimaailmas igikonkurendiks oleva Apple’i varasalvest.
Maailma kalleim tapeet?
Ühesõnaga – Samsungi tipptelerile meeldib olla märgatud. See pole muidugi mingi ime, tipptooteid selleks ju tehaksegi, et nendega eputada. Aga et iseenesest pole pildikastide maailmas enam põhifunktsioonide osas miskit leiutada, on marketroidid asunud lisafunktsioonide väljamõtlemise teele.
Sedapuhku on turundajad tehnikutega kokku mänginud ning kasutanud ära tõsiasja, et kui pilti ekraanil uuendama ei pea, ei võta pildipaneel ise peaaegu üldse voolu. No mitte küll nii vähe kui näiteks e-paberil põhinevad mustvalged lugerid, aga ikka päris vähe.
Lausa nii vähe, et teleka paneeli võib tegelikult sisselülitatuks jätta, kui ka telesaadet või filmi või arvutimängu parajasti vaja vaadata ei ole.
Ja et see paneel siis tühja musta ristkülikut ei peaks näitama, on Samsung välja mõelnud võimaluse laadida Samsungi telekaäpi kaudu telerisse taustapilt – näiteks sellestsamast seinast, millel pildikast ripub.
Funktsiooni nimeks öeldakse olevat Ambient Mode ning sisuliselt muutub telekas seeläbi osaks tapeedist ning püüab olla nähtamatu. Nähtamatu edev telekas on kahtlemata omajagu skisoidne idee, aga kui eelarve 2500 eurot ruutmeeter maksva tapeedi vastu peab, siis miks ka mitte.
Et 65-tollise teleka ekraani pindala on laias laastus 1,2 ruutmeetrit, siis just sellise ruutmeetrihinna suts pealt 3000 olevat numbrit näitav hinnasilt välja annab.
Noh, mind isiklikult nähtamatu telekas suuremat ei kõiguta, aga vabalt võib olla, et paljude tipptelerite hulgast valides võib just see nüanss kaalukausi Samsungi poole kallutada.
Olgem ausad, muus osas teevad telekad ju laias laastus üht ja sedasama – näitavad pilti erinevatest allikatest, oskavad rääkida erinevate äppidega, oskavad näidata isiklikku pildikogu ning filme… ehk siis teevad kõike seda, mida minu kodus teeb üks 35-eurone Raspberry Pi koostöös 300-eurose Philipsi telekaga.
Mida veel?
Tundub, et televiisor on saavutanud selle arengutaseme, kust edasi minemiseks ei ole enam sisulist ega tehnilist vajadust. 4K pilt on võrratu, kogu silmaga tajutav värviruum on taasesitatav, kogu inimsilmale tajutav kontrastiruum samuti.
3D on ära proovitud – ja ei lennanud see idee. Kumerad ekraanid on ära tehtud – ja ka see ei erutanud ostjaid. Nii et kui see pika nimega Samsungi tipptelekas meile üldse midagi ütlema peaks, siis ilmselt seda, et telekaäri on tagasi seal, kus ta olema peakski – telekas näidaku pilti ja tehku seda võimalikult hästi ning ilma vigurdamata.
Samsungi Q9F just seda teeb ning kui ka hinnalipik selle praegu käeulatusest välja jätab, on ometigi hea teada, et küllap saame sama head pilti 3 aasta pärast 5 korda odavamalt.
See pole üldse paha teadmine ning minu lihtsas maailmas annab just see tippteleri olemasolule õigustuse. Andke minna! Ma tahan seda kõike – mõne aasta pärast ja mõistliku hinnaga.
Kaanepilt: Samsungi pressiruum
