Subaru teeb aeg-ajalt trikke ja laseb välja toredaid eriseeriaid. Värskeim tabamus tuleb otse Põhjalast ja kannab nime Outback Northern Lights. Eridisainiga autosid jõuab Eestisse vaid loetud hulk. Andres Kruus käis eriseeria isendiga lähemat tutvust tegemas.
Seekordne proovisõit kuulub haruldaste juhtumiste kilda, nimelt jõuab Eestis müügile vaid 30 Outbacki eriseeria autot. Lähemalt tutvust teha ühega kolmekümnest on isegi meie väikese rahvaarvuga, aga suure Subarute kontsentratsiooniga maal enesetunnet upitav.
Northern Lights on Outback nagu see olema peab: mõeldud aktiivsele inimesele, kelle hobid, olgu siis maastikurattaga sõitmine, matkamine, kalastamine või loodusfotograafia, viivad kodust kaugemale.
Sarnaselt “tavalisele” Outbackile on ka põhjavalguse kaunidusega pihta saanud isend mõistlik osta, mõistlik ülal pidada. Rohejoonelise eriversiooni täisvarustatud variandi saab aga isegi 500 eurot odavamalt kätte kui kõrgemas Summit-varustuses Outbacki.
Et aga Outback on Eestis Subaru müüduim mudel, palub Põhjala Valgus (eks ole ilus ka emakeeles!) teiste sarnaste Taevasõela märki kandvate autode seas mõnusa võimaluse eristuda: mustad veljed ja öötumedad iluliistud sõitjateruumis, kerge roheline aktsent siin-seal… on ilusam küll.
Disainiga on täkkesse pandud: Instagrami-küsitluse kohaselt pidas koguni 80% vastajatest musta rohetavate nüanssidega autot ägedaks.
Seda on päris mitu, arvestades, et mitte kõik ei oska hinnata tumedast tekstiilist ja kunstnahast istmekatete või roheliste kontrastõmbluste helki erilisemaks näiteks heleda nahaga kaetud sõitjateruumist.
NIISIIS, TUME KUI ÖÖ
Olen peagi kaks aastat üpriski rahulolev Subaru Outbacki käesoleva generatsiooni kasutaja. Minu kätte usaldatud virmalistest inspireeritud must isend on põhimõtteliselt sama auto, ehkki paari aastaga on üht-teist kaasajastatud.
Miks ma musta esile tõstan? Sest erimudel on saadaval ka valge ja tumehallina, ent sõitjateruumi sisemus on kõigil neil ühesugune. Autod on valmis kohe sõitu minema, seeria toodeti otsast lõpuni jaanuarikuus.
Ju oli siis paras aeg põhjapöörijoone taga virmalisi püüdmas käia. Nii tõmmatigi iluvõrele plejaadide ümber roheline joon ja võõbati lävepakul mudelitähis sama tooni. Ja hind… on pisut soodsamgi, kui tavamudelil.
MUDELIUUENDUS
Subaru Outbacki viies generatsioon, millel ka eriseeria põhineb, sai viimase mudelivärskenduse möödunud aastal.
Alles jäid pidev nelikvedu, Eyesight juhiabid koos automaatse pidurduse ja kohanduva kiirushoidikuga ning muidugi 200 mm kliirens.
Endiselt on auto kõrgus teest oluline nende jaoks, kelle käigud viivad asfaltteelt kaugemale. Kas siis hobide või elukorralduse tõttu.
Meie pere jaoks on looduses uitamised oodatud vaheldus. Ja kui võimalust on, siis automatkale Euroopasse passib 2,5 liitrine vabalthingav fossiilidele mõeldud bokser-bensiinimootor päris hästi. Pikk teljevahe muudab maanteekilomeetrid talutavaks ja mägedes jääb võimsust ülegi.
Kui nuriseda, siis võiksid esiistmed pakkuda selja ülaosale enam tuge ja tagaluugi konstruktsiooni võiks kohendada. Et pealt 180 cm autokasutajad oma mõistuseraasu lahtise luugi vastu ära ei lööks.
VALGUS SAAGU!
Mul oli kunagi au sõita teise generatsiooni Subaru Outbackiga, mille väljalaskeaasta pärines aastatuhande alguspoolest (2003).
Toona oli Outback suurim puudus esituledes. Et need üleüldse midagigi pimedas näitaksid, tuli kasutada võimalikult kvaliteetseid halogeenpirne.
Nüüd turul olev Outback on varustatud juba Bi-LED esilaternatega. Nii lähi- kui kaugtuledeks on valged leedid ning uuendusena on lisatud ka kurvitulefunktsioon.
See andis proovisõidul mulle tõelise „vau!“ efekti. Vaieldamatult on Eesti oludes, kus 6 kuud aastast tuleb juhil võidelda pimeduse ja sealt väljakargavate ootamatustega, head esituled üks sõiduki kõige tähtsam ohutusvarustus. Tähtsam kui reahoidmisabiline või kaapeväldik, näiteks.
Kurvituled nimetusena panevad kindlasti mõnegi kogenud sõitja õlgu kehitama. Kuid Subarul pole need mingid tavalised udutulede põhised parklas või linnas manööverdamist hõlbustavad iluvidinad.
Korralikult teed ja metsaserva valgustavad LEDid pööravad ka maanteekiirusel täpselt niipalju, kui insenerid on ette näinud.
Näiteks oli Türisalu pangale mööda kurvilist teed kottpimedas üles sõitmine lihtsalt imeline. Kel Haanja kuplite vahel teinekord keerutada tuleb, võiks siinkohal peas veel üks pirn põlema lüüa.
Sellest, et Outbackil on hästi toimiv ja sujuv kaugtulede automaatika, pole enam mõtet rääkidagi. Kui siis vaid niipalju, et lastehaigused on läbi põetud ja iga liiklusmärk ei pane enam lähituledele ümber lülitama.
Mäletan, et kolme aasta tagune Subaru Levorg Eyesight algne süsteem oli selle peale mihkel, kuid need vead parandati juba MY17 Outbackil.
NUTIJUHI SEITSE SÕPRA
Värskendus tõi Outbackile kaasa tagasihoidliku nimetusega kuid seda kasulikuma vidina, külgvaatemonitori. Lisaks tagurduskaamerale on nüüd kaamerad ka auto ninal ja kaasreisijapoolsel küljel. Keskkonsooli ekraanilt saab jälgida seda, mis toimub paremal küljel ja auto ees.
Tegu on parklas või kitsastest kohtadest läbiukerdamisel hindamatu abilisega. See võimaldab juhil „nurga taha“ piiluda, ega sealt juhuslikult mõnd teist liiklejat pole tulemas.
Muuseas, abiks ka maastikul, kuna võimaldab juhil vaadata „läbi mootoriruumi“. Igal juhul, kui ka selle kaamera toel juht äärekividest eemale hoida ei mõista, siis tuleks uuesti autokooli sõidutundidesse minna.
“Näolõikus” lisas nuti-lustisüsteemile Apple CarPlay ja Android Auto võimekuse. Selleks on vaja telefon ühendada juhtmega auto külge, kuid milles probleem – saabki ühtlasi telefoni laadida.
Katsetasin mõlemat – eelistaksin võimalusel Apple’i seadet, kuna Waze oli Androidi vahendusel aeglane ja Apple’i pilt oli kasutajasõbralikum.
Navigatsioonisüsteem koos 8’’ puutetundliku ekraaniga kasutab TomTom kaarte. Süsteem on suhteliselt kiire ja võimaldab näidata nii tavalist pealtvaadet, kui 3d kaardipilti.
Navigeerimisel tundsin puudust reastumisjuhistest, mis reisiolukorras Euroopas võivad osutuda kriitiliseks. Ka kuvatakse juhile näidikupaneelis kiirusepiirangud.
Kahjuks ei pärine need Eyesight kaamerasüsteemist, vaid põhinevad kaardiinfol, mis on kohati paratamatult ajast maha jäänud.
Eyesight juhiabisüsteemi on võrreldes algusajaga kröömikese võrra edasi arendatud automaatpidurduse ja ette kerkinud takistuse eest hoiatamisel.
Kui MY17 autoga linnaliikluses sõita, tuleb hoiatuse väljavõlumiseks üsna palju vaeva näha. Uue MY19 mudeliga sain olukorras, mil eessõitja on valgusfoori taga peatunud, kuid Outback liigub vaba hooga siiski edasi, päris mitu hoiatust, kui pidurdamisega hilja peale jäin. Turvalisus ennekõike!
VÄLJASÕIT TEEKATTEMÄRGISTUSE PIIRKONDA
Reahoidmisabiline muutus mudeliuuendusega juhi kõrva piiksuvast hädaldajast aktiivseks roolikeerajaks. Järelikult on põhjust tõsta panuseid ja oodata uuelt abiliselt järjekindlust.
Tunnistan, et see juhiabisüsteemi edasiarendus osutus minu jaoks pettumuseks. Süsteem on põhimõtteliselt vajalik, sest peaks juhi tähelepanematuse, roolis tukkumajäämise või terviserikke korral ära hoidma sõiduki vastassuunavööndisse või teelt välja kaldumise.
Aktiivne reahoidmise abisüsteem rakendub alates kiirusest 60 km/h. Või siis ei rakendu. Näis, nagu oleks osa probleemist põhjustatud olematust või lünklikust teekattemärgistusest.
Kuid ka väga selgete joonte korral leidis Outback endas harva meelekindlust hoida joont ja järgida nii paremat kui vasakut sõidureamärgistust. Küll aga kippus süsteem piiksumisega hoiatama sõidureast väljakaldumisest. Vahel ka asjatult.
Reahoidmisabiline lasi autol järjekindlalt taaruda ühest sõiduraja servast teise ja vahel ülegi. Juhina oleks eelistatud olukord, kus abiline hoiab (või vähemalt püüab hoida) autot stabiilselt sõidurea keskel.
Pärast paari proovimist ja taha kerkinud tolmupilve kaalusin vabatahtlikult liiklusliinile telefonikõne tegemist seoses auto ebakindla sõiduviisiga.
Loodame süsteemi paranemisele, sest tegemist on ilmselgelt tarkvaralise eksitusega. Sel kujul abisüsteemile lootma jäämine eeldab autos viibijate väga tugevat närvikava. Tõsi, ega pole palju automarke, kus see abiline veatult tegutseks.
Küll aga töötab Eyesight kohanduv kiirusehoidja siidiselt, seda nii linnas kui ka Euroopa kiirteedel, meie maanteedest rääkimata.
Autopoolset hädapidurdust pole seni küll vaja läinud, kuid seda, et pidurisüsteem on „eelpingestatud“, on ette tulnud küll.
PEENHÄÄLESTATUD JÕUÜLEKANNE
Kui Subaru võttis Outbacki neljandal generatsioonil kasutusele variaatorkäigukasti, oli tegu väga rahulikele inimestele mõeldud lahendusega.
Tean millest räägin, sest kasutasin ka 2010 aasta mudelit päris mitu head aastat. Ristmikult startides pidi arvestama, et gaasi andes esiti midagi ei juhtugi.
Istudes viienda generatsiooni MY17-sse oli kohe aru saada, et probleemiga on tegeletud ja kummipaelaefekti vähendatud tuntavalt.
Tõtt-öelda, et ei oska enam probleemi oma igapäevaautoga sõites nähagi. Kuid nüüd, istudes veel uuemasse MY19 mudelisse, on erksust veelgi peale keeratud. See on tuntav just linnakiirustel. Näib justkui oleks Outback saanud kümmekond lisahobujõudu.
Aga mingil põhjusel on senisest veelgi enam rõhutatud simuleeritud käiguvahetusi. See muudab sõidu mingitel hetkedel jõnksuliseks.
Jaapani insenerid olevat imestanud, mis valu neil eurooplastel küll on nende käiguvahetustega. Ju siis sai liiga palju peale keeratud. Mina ka ei mõista, siidine topeltsiduriga DSG on igas olukorras mugav ja kiire. Milleks meile jõnksud?
VEDRUDIIVAN
Outback vedrustus pole kunagi midagi erilist olnud. Pika käiguga vedrud ja amordid on 200 mm kliirensi puhul olulised. Linnamaasturitele omane õõtsumist on välditud suhteliselt madalale viidud raskuskeskmega.
Kuid nüüd näib olevat muudetud ka amorte, kuna nüüd teeb Outback aeg ajalt ka õõtsumisliigutusi. Olgu, õõtsugu, kuid sellest kaugemale palun mitte minna.
KOKKUVÕTTEKS
Sattusin Subarute võrku veel siis, kui margifilosoofia baseerus rallispordil, nelikveol.. ühesõnaga lõbusus oli ühendatud praktilisusega.
Aastate möödudes on Outback üha enam kaldunud külmkapivedajate pärusmaaks. Ehk ennekõike praktilisus, lõbu tuleb endal üles leida.
Vastupidavus ja mõistlikud ülalpidamiskulud kombineerituna hea baasvarustuse ja mõistliku soetamishinnaga on ära tinistanud enam kui 5100 omanikku, kel Maanteeameti registri andmetel universaalkerega Legacy’d või Outbackid on.
Teistes riikides vangutatakse pead, kui räägime Outbacki-usku rahvast. Aga tõesti, lõunaeurooplaste jaoks võib kuid kestev pime ja jäine talv olla kosmos. Eks sellepärast virmalised meid siin vaatamas käivadki.
Subaru Outback Northern Lights eriseeria hind algab 37 300 eurost. Lähemalt võib lugeda siit
Pildid: Andres Kruus
