Volvo ja Uber esitlevad esimest isejuhtimisvalmiduses seeriamudelit. Ehkki Volvo XC90 põhinev sõiduk on suuteline autonoomselt taksoteenust osutama, on esialgu kaasas ka autojuht-operaator, kes sõiduki tegevusel silma peal hoiab ja vajadusel sekkub.
Volvo ja Uber on astunud isejuhtivate sõidukite arendamise ühisel teel järgmise suure sammu ja tutvustavad esimest XC90 suurel linnamaasturil põhinevat autot, mis on võimeline iseseisvalt kliente sihtkohta sõidutama.
Uber ja Volvo Cars sõlmisid inseneritööalase koostöökokkuleppe aastal 2016 ning on selle aja jooksul välja töötanud mitmeid prototüüpe ja teinud tuhandeid teste, mis peaksid lõpptulemusena muutma taksoteenuse paradigmat ja autojuhtimise olemust üldiselt.
Täielikult isejuhtiv Volvo XC90
Täna esitletud Volvo XC90 on esimene seeriatootmissõiduk, mis koos Uberi autonoomse juhtimissüsteemiga on täielikult isejuhtiv.
XC90 baassõiduk on varustatud kõigi olulisemate turvalisuslahendustega, mis võimaldavad Uberil hõlpsasti paigaldada sellele oma isejuhtimissüsteemi ja valmistuda autonoomseks sõidujagamisteenuseks.
Volvo seeriatootmisse jõudva sõiduki olulisemate lahenduste hulgas on juhtimis- ja pidurdusfunktsioonide tagavarasüsteemid ning akupaketi varuvõimsus.
Need on vajalikud juhul, kui mistahes peamiste süsteemidega peaks tekkima tõrkeid – spetsiaalselt loodud tagavarasüsteemid on hetkega valmis sõiduki ohutult peatama.
Lisaks Volvo varusüsteemidele on sõidukil hulgaliselt andureid, mis võimaldavad Uberi isejuhtimissüsteemil ohutult linnakeskkonnas liigelda ja manööverdada.
Ühendatuna Volvo sõidukiplatvormiga on Uberi isejuhtimissüsteem edaspidi võimeline ka täiesti iseseisvalt pakkuma ohutut ja usaldusväärset autonoomset sõidujagamisteenust ilma operaatorivajaduseta.
Esialgu on aga abiks Mission Specialist’id ehk eriväljaõppega Uberi töötajad, kes tegelevad autonoomseks sõiduks sobivates piirkondades liikuvate robotsõidukite jälgimise ning abistamisega.
Järgmisel kümnendil pool autodest isejuhtivateks
Täna esitletud autonoomse juhtimise võimekusega seeriatootmiseks valmis sõiduk on osa Volvo Cars’i 2016. aastal Uberiga sõlmitud koostöölepingust, mille alusel toodetakse järgnevatel aastatel kümneid tuhandeid isejuhtimisvõimelisi autosid.
“Oleme veendunud, et autonoomse juhtimise tehnoloogia võimaldab meil veelgi edasi arendada turvalisust, see on aga meie ettevõtte olemuslik osa,” kinnitas Volvo Cars’i president ja tegevjuht Håkan Samuelsson.
Järgmise aastakümne keskpaigaks on kava kohaselt kolmandik Volvodest täisautonoomsed. Koostööleping Uberiga rõhutab Volvo ambitsiooni, olla kogu maailma suurematele sõidujagamisettevõtetele eelistatuimaks tarnijaks.
“Tihe koostöö niisuguste ettevõtetega nagu Volvo on võtmetähtsusega, luues turvalist ja skaleeritavat isejuhtivatest sõidukitest koosnevat autoparki,” kinnitas Uber Advanced Technologies Group’i tegevjuht Eric Meyhofer.
“Volvo on tuntud oma turvalisusele pühendumuse poolest, see on ühtlasi ka nende uusima tootmisvalmis isejuhtiva baassõiduki loomise aluseks. Ühendatuna meie isejuhtimistehnoloogiaga on see sõiduk äärmiselt oluline komponent Uberi autonoomses tootevalikus.”
Uued lahendused jõuavad ka teistele Volvodele
Volvo Cars plaanib kasutada sarnast autonoomset sõidukikontseptsiooni ka oma järgmise aastakümne algul turuletoodavate isejuhtivate autode loomisel.
Uudsed autonoomset juhtimist võimaldavad tehnoloogiad võetakse kasutusele järgmise põlvkonna SPA2 platvormil põhinevatel Volvo mudelitel.
Nende autode pardale pakutakse lahendusi, mis võimaldavad järelevalve vajaduseta autonoomset juhtimist konkreetselt määratletud piirkondades nagu näiteks kiirteedel ja maanteedel.
Volvo Cars on veendunud, et autonoomne juhtimine toob kaasa märkimisväärseid eeliseid, mis suurendavad liiklusohutust ühiskonnas tervikuna siis, kui kõik sõidukid muutuvad autonoomseks.
Senimaani suudab aga tehnoloogia pakkuda kasutajatele paremat sõidukogemust, võttes kõige tülikamad ülesanded enda kanda, alates kasvõi nii väikestest asjadest nagu stop-start juhtimine liiklusummikutes.
Tasapisi juhti roolist maha meelitades edasi
Volvo ja Uberi tee esimese isejuhtiva seeriaautoni ei ole olnud sile ja lillelõhnaline. Üks suuremaid ja meedias palju vastukaja tekitanud tagasilööke tuli möödunud aasta varakevadel USA-st, kus Uberi isejuhtiva Volvo alla jäi ja surma sai hooletu jalakäija.
Siis otsustati paar sammu arenduses tagasi võtta ja pandi autorooli taas inimene, kes olukorda jälgis ja autot ka käsitsi juhtis. Uurimine tuvastas, et surma saanud naisterahvas käitus teel hooletult ning õnnetust poleks ära hoida suutnud ka parim robot.
Miljonid testkilomeetrid on kaks autonoomsete juhtimistehnoloogiate arendajat toonud tänaseks punkti, kus on võimalik isejuhtiv sõiduk lubada seeriatootmisse ning sealt liiklusse. Esialgu muidugi inimese valvsa silma all.
Nagu tõdevad ettevõtete juhtivspetsialistid, on eesmärk jõuda olukorda, kus autod ongi isejuhtivad ning teel on olukord sellevõrra rahulikum ja turvalisem. Millal me päriselt selleni jõuame, on raske täna öelda.
Vaata siit, mismoodi isejuhtivaid sõidukeid tasemete põhjal jagatakse
Allikas: Volvo
